Tervishoiu volinik: juurdepääs esmatasandile peab paranema

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis.
Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis.

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis hoiatas, et kui tervishoiu eelarvevahenditest läheb ennetustegevusteks vaid mõni protsent, siis ei ole see kindlasti piisav. Samuti peab paranema ligipääs esmatasandi arstiabile.

Üksnes tervisesüsteeme uuendades on võimalik tagada, et need jääksid eesmärgipäraseks ja patsiendikeskseks, selgub ELi 28 riigi terviseprofiilist ja nende juurde kuuluvast aruandest, mille Euroopa Komisjon avaldas 23. novembril.

Aruannetes esitatakse ELi liikmesriikidele tervisesüsteemide süvaanalüüs. Neis analüüsitakse rahvastiku tervist ja olulisi riskitegureid, samuti tervisesüsteemi tõhusust, kättesaadavust ja säilenõtkust igas liikmesriigis.

Aruannetes kajastatakse selgelt ka liikmesriikide ühiseid eesmärke ja tuuakse esile võimalikud valdkonnad, milles komisjon saab soodustada vastastikust õppimist ja heade tavade vahetamist.

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis tõdes, et kui ennetustegevuse kuludeks suunata vaid 3% tervishoiu eelarvevahenditest, eriti võrreldes selle 80%-ga, mida kulutatakse haiguste ravimisele, ei ole see kuidagi piisav. "Me vajame paremat juurdepääsu esmatasandi tervishoiule, et erakorralise abi ootesaal ei oleks inimeste esimene kokkupuutepunkt tervishoiusüsteemiga," rõhutas ta. 

Andriukaitis jätkas, et kõigisse poliitikavaldkondadesse tuleb ühe osana lisada ka terviseedendus ja haigusennetus, et parandada inimeste tervist ja vähendada tervishoiusüsteemide koormust. "Need on vaid mõned hinnangud olukorrale, n-ö olukorra diagnoos, mis on pärit meie aruandest terviseolukorra kohta ELis 2017," ütles volinik, viidates dokumendile "2017 State of Health in the EU report".

"Pakkudes ammendavaid andmeid ja selgitusi, soovime toetada riiklikke tervishoiuasutusi probleemide lahendamisel ja õigete poliitika- ja investeerimisvalikute tegemisel. Loodan, et nad oskavad sellest võimalusest kinni haarata," märkis Andriukaitis.

Tervisepoliitika kujundajate arvates on peamine takistus pikka aega olnud kontekstisidusa põhjaliku analüüsi puudumine. Seda tühemikku täidab komisjoni poolt sellel kuul lõpule viidud esimene kaheaastane tsükkel terviseolukorra kohta ELis.

Põhitulemused

Riikide terviseprofiilid koostati koostöös Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskusega. Nende juurde kuuluvas aruandes esitatakse viis riikideülest järeldust:

Terviseedendus ja haigusennetus aitavad rajada tõhusamat ja mõjusamat tervisesüsteemi. Lisaks ennetustegevuse tasakaalustamata investeeringutele, tuleb lahendada sotsiaalse ebavõrdsuse probleemid, näiteks vähisõeluuringutes osalemise ning füüsilise aktiivsuse erinevused suurema ja väiksema sissetulekuga ja haridustasemega isikute vahel.

- Tugeva esmatasandi tervishoiu kaudu suunatakse patsiente tõhusalt abi saamiseks tervishoiusüsteemi eri osadesse ning see aitab vältida tarbetut kulu. 27% patsientidest külastab erakorralise meditsiini osakonda puuduliku esmatasandi tervishoiu süsteemi tõttu. Üksnes 14 ELi liikmesriigis nõutakse esmatasandi tervishoiutöötaja saatekirja eriarsti konsultatsioonile pääsemiseks; üheksas muus liikmesriigis on eriarstile suunamine seotud rahaliste stiimulitega.

- Integreeritud tervishoiuteenusega tagatakse, et patsiendi ravi on terviklik. Sellega välditakse praegu peaaegu igas ELi liikmesriigis esinevat olukorda, kui tervishoiuteenuse osutamine on killustatud, ja patsiendid on abi saamiseks sunnitud ekslema tervishoiuüksuste rägastikus.

- Ennetav tervisesektori tööjõu planeerimine ja prognoosimine muudavad tervisesüsteemid tulevikuarengute suhtes säilenõtkeks. ELis on 18 miljonit tervishoiutöötajat ning 2025. aastaks luuakse veel 1,8 miljonit töökohta. Tervishoiuasutustel peavad oma tööjõu ette valmistama tulevasteks muutusteks: vananev rahvastik ja hulgihaigestumus ning sellest tulenev kindlate värbamispõhimõtete, uute oskuste ja tehnilise innovatsiooni vajadus.

- Patsiendid peaksid olema poliitikavalikute ja praktilise töö jaoks kogutavate järgmise põlvkonna paremate terviseandmete keskmes. Tervishoiu- ja raviteenuste digitaliseerimine aitab talletada patsiendile olulisi tegelikke tulemusi ja kogemusi ning sellel on suur potentsiaal parandada tervisesüsteemide tõhusust.

Järgmised etapid

Pärast seda, kui aruandeid on tutvustatud ELi liikmesriikide terviseministritele, saavad riikide  tervishoiuasutused arutada neid veel koos OECD ja Euroopa Tervishoiusüsteemide ja Tervishoiupoliitika Vaatluskeskuse ekspertidega.

Alates 2018. aasta algusest võib alata vabatahtliku vahetuse projekt, mis aitab ministritel põhiprobleeme paremini mõista ning töötada nende lahendamiseks välja asjakohaseid poliitilisi meetmeid.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.