Kuidas KOKi ravida?

KOKi ravis esimene ja tähtsaim on suitsetamisest loobumine, rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloog-ülemarsti ja keskuse juht Pille Mukk kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravist.

Kuidas käib KOKi haiguse ravi? Millest alustatakse ja milleni jõutakse?

Esimene ja tähtsaim on suitsetamisest loobumine. Kuigi me rõhutame kogu aeg, et tegemist on kroonilise ja progresseeruva haigusega, siis meeles tuleb pidada, et haigus on siiski välditav ja ka ravitav mittesuitsetades. Kuigi mitte väljaravitav. Patsient ei tervene ka raviga, kuid ravil on efekt haiguse kulule. Raviks kasutatakse inhaleeritavaid ravimeid.

KOKi ravi algab inhaleeritava pikatoimelise bronhilõõgastiga. Neid on väga erinevaid, valiku teeb arst.
Lihtsustatult võib öelda, et KOKi puhul tekib kopsufunktsiooni langus. See väljendub väljahingamisraskuses: sissehingamisel õhuvooluliikumises hingamisteedes takistust ei ole, kuid välja hingates hingamisteed vajuvad pisut kokku, tekib õhuliikumistakistus (bronhi obstruktsioon) ja hingamises võib kuulda tüüpilist vilet. Kui see kestab pikka aega, tekib kopsukoes n-ö hüperinflatsioon, kopsukoe alveolaartasandil, kus toimub vajalik gaasidevahetus, hävib täisväärtuslik koe ülesehitus ja organism ei saa enam kätte piisavalt hapnikku. KOKi inhalaatorravis põhilised ongi bronhilõõgastid, mis seda obstruktsiooni püüavad ära hoida. Need toetavad kopsu võimalikult kaua oma täisväärtuslikku funktsiooni täitma.

Suitsetamise tehtud kahju kopsus see ravi kahjuks tagasi ei pööra ja päris olematuks ei tee.

Kas suitsetamise maha jätmine KOKi puhul siis üldse midagi veel mõjutab?

Ikka mõjutab. Selles mõttes jah, mis tehtud, on tehtud ja meil on tegemist oma loomult progresseeruva haigusega, kuid kui suitsetamine maha jätta, siis me saame progressiooni mõjutada. Kui mitte ravida ja jätkuvalt suitsetada, areneb KOK palju kiiremini, piltlikult öeldes kopsufunktsiooni langustrend on kiirem. Lisaks veel see, et me ei tea kunagi ette, kui kiirelt progresseeruva haigusvormiga iga konkreetse patsiendi puhul on tegemist. Kellegi jaoks juba olemuslikult kulgeb KOK aeglaselt, kellegi jaoks kiiremini. Selle ette nägemiseks ei ole määratavaid tunnuseid.
Seetõttu kehtib iga patsiendi puhul reegel, et suitsetamisest loobumine on vältimatu ja ravima hakata tuleb kohe tõhusalt, justkui arvestades juba ette pigem kiirelt progresseeruva protsessiga, et tulevasi kahjusid võimalikult vähendada.

Kas bronhilõõgasti aitab ka ägenemisi ära hoida?

Jah, aitab küll. Õigem on küll öelda, et bronhilõõgasti ei hoia ägenemist ära, aga on võimeline seda edasi lükkama, ka ägenemise episoodi kergendama.

Bronhilõõgasti ei ravi haigusest terveks, haigus siiski areneb edasi. Bronhilõõgasti teeb seisundi stabiilsemaks, hoiab ära kaugemaid tüsistusi, laseb inimesel olla füüsiliselt aktiivne. Ravimeid on erinevaid ning valiku selleks teeb kopsuarst.

KOK patsientide puhul me teame, et on nn sagedased ägenejad (üle 2 korra aastas ägenemisi), harva ägenejad, ja väga sagedased ägenejad (3–4 korda aastas).

Viimaseid on arvuliselt kõige vähem, kuid need on kõige keerulisemad patsiendid. Samuti on ka patsiente, kellel märgatavaid ja vaevavaid ägenemisi ei ole või kellel on üks ägenemine mitme aasta peale. Ägenemiste raskused on samuti erinevad. Ägenemiste ajal vajatakse oluliselt enam lisaks erinevaid ravimeid kui tavapärased inhalaatorid, mida KOK patsient püsivalt kasutab.

Kui haigus diagnoositakse ja ravi alustatakse, pole veel ette teada, kas inimene on edaspidi oma haiguse kulus nn sage ägeneja või mitte. Seega tuleb ravi alati suunata sellele, et esimene ägenemine võimalikult kaugele edasi lükata. Me ei tea, millal see tuleb, kuid see tuleb varem või hiljem alati. Kui juba esimene tuleb, järgneb kunagi ka teine. Tüüpiline on ka see, et mida kaugemale suudame ajas lükata esimese ägenemise, seda kaugemal on teine episood. Kahjuks paus ägenemiste vahel aja jooksul kipub ka järjest lühenema. Nii on kolmas ja neljas juba tõenäoliselt lühema vahega kui esimesed ning sageli ka raskemad.

Miks me ägenemist nii väga kardame?

Ägenemine tähendab alati rasket episoodi haiguse kulus. Ägenemisest taastudes ei ole KOK patsient kunagi enam samal funktsionaalsel tasemel, mis enne seda, vaid alati sammuke madalamal. Kui järgneb järgmine ägenemine, on see jällegi pisut raskem ja taas tagasi enam senisele nivoole ei jõuta. Ägenemine kiirendab haiguse progresseerumist.

Milliseid ravimeid veel on?

Bronhilõõgasteid on erinevaid, on eri kombinatsioone, mis mõjuvad erinevate toimemehhanismide kaudu. Me kasutame tihti mitut ravimit korraga, et saavutada KOKi ravi eesmärki “hit early and hit hard”. On põhiliselt kahte tüüpi pikatoimelisi bronhilõõgasteid. Neid on omakorda erinevaid nimetusi erinevatel ravimitootjatel. Vajalik võib olla lisada ka inhaleeritav glükokortikosteroid. Võib lisanduda tablettravi, periooditi veelgi erinevaid ravimeid.

Üldiselt on KOKi ravis haiguse raskenedes suund ravi lisamisele ehk nn add on ravi. Ei ole sellist ravipõhimõtet, et ühes perioodis lisame bronhilõõgasteid ja vähendame neid hiljem, kui patsiendi seisund stabiliseerub. KOKi puhul ei kasutata inhalaatoreid nii nagu näiteks astma puhul, kus saab inhaleeritavaid ravimeid ja nende doose periooditi vähendada, kui haigus on kontrolli alla saadud. Siin ei ole tagasipöördumist. Seetõttu ongi hästi tähtis ägenemine kohe ära tunda, siis saab ehk selle mõju pehmendada, ägenemise kulg on kergem ja lühem ning lihtsam on saavutada võimalikult ägenemise eelset situatsiooni.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.