Eksport on suunda muutmas

Niine Nahakliiniku juhatuse esimees Raul Niin näitab TermTesti kasutamist
Niine Nahakliiniku juhatuse esimees Raul Niin näitab TermTesti kasutamist

HVA haiglates on välisriikide patsientide osakaal ca 1% kõigist patsientidest. Roosiline pole seis ka erakliinikutes.

“Mul pole küll täpseid andmeid, kuid kõhutunde järgi arvan, et piiriülese liikumise direktiiv ei ole Eesti tervishoiuteenuste osutajatele lisatulu toonud,” ütleb Niine Nahakliiniku juhatuse esimees ja Kotka Tervisemaja asutaja Raul Niin. Tema on üks meditsiiniteenuste ekspordi klastri Medicine Estonia algusaastate eestvedajaid.

Niin lisab, et Eestisse tullakse endiselt peamiselt plastikakirurgia, hambaravi ja kaalukirurgia teenuseid tarbima, sest siin on Eestis kvaliteedi ja hinna suhe Soome patsiendile sobivam. Niin oletab, et neis valdkondades on patsientide arv jäänud viie aasta tagusele tasemele. “Mis on iseenesest hea tulemus, kuna konkurents riikide vahel ja sees on läinud tihedamaks,” lisab ta.

Kiireim kasv jäi kolme aasta taha

Eesti Meditsiiniekspordi (Medicine Estonia) klastri juhatuse liikme Inge Suderi sõnul oli kõige kiirem kasv meditsiiniteenuste ekspordis 2014. aastal. “Siis kasvasid mahud meie liikmete hinnangul ca 20% ja jõuti ligi 10 mln eurose ekspordimahuni,” selgitab Suder. Järgnevatel aastatel kasv mõnevõrra stabiliseerus. Üheks põhjuseks oli 2015. aastal Venemaa majanduskriis. 2015–2016 kujunes mahtude kasvuks umbes 10% aastas.

Suder lisab, et vaatamata tervishoiuteenuste ekspordi järjepidevale kasvule on selle osakaal Eesti tervishoiusektori pakutavate teenuste kogukäibes üsna väike. Mõne väiksema erakliiniku tegevusmahtudest võib eksport moodustada üle poole, kuid suurematel kliinikutel ja haiglatel jääb eksport alla 10% tegevuste kogumahust.

“Tervishoiuteenus ei ole tarbimisele suunatud teenus,” toob erahaigla Fertilitase juht Ivo Saarma välja ühe põhjuse, miks eksport käima läinud ei ole. “Kui sa oled ikka haige inimene, siis sa ei hakka sõitma lennukiga tuhandete kilomeetrite taha, välja arvatud juhul, kui kohapeal tõesti midagi ei ole võimalik teha.” Hambaravis, ilu- ja kaalukirurgias on olukord teine, sest neid teenuseid tarbivad peamiselt terved inimesed. Saarma oletab aga, et siingi võib oodata huvi vähenemist, kuna Eesti hinnad on jõudmas järele Soomele.

Sama kinnitab hambaravi pakkuva Kliinik 32 juhataja Brit Pensa, kes tõdeb, et neil on välispatsientide arv aasta-aastalt langenud. “Põhjus on, et hinnaerinevus pole enam see, mis varem ja lisaks on meie kliinikus liiga pikad järjekorrad Soome patsientide jaoks. Me ei suuda pakkuda teenust nii, et nad meile hommikul laevast helistavad, et nad on tulemas ja nad samal päeval saavad hambaarstile. Meie oma Eesti patsiente on nii palju,” selgitab Pensa.

Samas tahavad nad ennast aga ikkagi Soomes pidevalt pildil hoida, sest kui Eestis peaks tulema uus majanduslangus, on kulutused tervisele, eelkõige hambaravile esimesed, mille pealt inimesed kokku hoidma hakkavad. Nii on Kliinik 32 ka endiselt Medicine Estonia liige ja jätkab koos klastri partneritega Eesti tutvustamist välismaal.

Medicine Estonia klaster loodi 2012. aastal MTÜ Teenusmajanduse Koja ühe osana. 2016. aastal loodi iseseisev MTÜ Eesti Meditsiiniekspordi Klaster ning muudeti senist strateegiat, kus kesksel kohal oli Eesti tervishoiuvõimaluste välismaistel konverentsidel tutvustamine.

“Klastri strateegiadokumendi muudatuse vajaduse tingisid eelkõige kiired arengud meditsiiniteenuste osutamise turul. Meie kogemuse baasil on meditsiiniteenuste kvaliteedi arendamisel kõige tulemuslikumad uued tehnoloogiad, erinevad IT-lahendused, meditsiinipersonali koolitamine ja kogemuste vahetamine ning B2B kohtumised,” loetleb Inge Suder.

B2B tähendab seda, et koostöösuhted luuakse arstide vahel. “Internetiteavitusest enam tuginevad patsiendid kohalike arstide soovitustele,” kinnitab Suder.

Eriti oluline on arstilt arstile suhtluse suunamine Venemaa, Ukraina ja Kasahstani turgudel. Skandinaavia suunal on rõhuasetus klastri partnerite nähtavaks tegemisel läbi meediateavituste ja koostööpartnerite.

Võimalus on kaasata välismaalased digiteenustega

Välispatsiente peibutada aitavate tehnoloogiate kasutusele võtmisel ning Eestis loodud digilahenduste eksportimisel on haiglatele ja kliinikutele abiks koostöösuhted läbi Connected Health´i ja Liikumistervise innovatsiooni klastri.

Liikumistervise innovatsiooni klastri arendustöötaja Siiri Heinaru toob näiteks nende kaudu Eestisse jõudnud artroskoopilise või endoskoopilise operatsiooni salvestamise võimaluse. “Kui lõigata patsient Eestis, saab ta võtta põlve või kõhuõõne sees tehtud operatsioonist video endaga kaasa ja koduriigis saab vajadusel edasise raviplaani kohaldada vastavalt sellele, mida nähakse,” selgitab Heinaru.
Teise näitena toob ta äpi, mis keelebarjääriga patsiendile võimaldab 3D-formaadis näidata ees seisvat protseduuri.

Meditsiinivaldkonna tehnoloogiate ekspordiga tegeleb ulatuslikumalt klaster Connected Health, mille kaudu on maailmas laiemalt tutvustamist leidnud mitmed Eestis loodud digilahendused.

Klastri juhi Külle Tärnovi sõnul pakuvad sihtrühmadele alati huvi start-upid, sest need on käega katsutavad asjad, näiteks melanoomi leidmiseks loodud DermTest. Eesti iduettevõtete paremikku kuuluv Cognuse võeti 2014 mainekasse USA ärikiirendisse Dreamlt Health. Cognuse tegeleb ajukahjustusest taastuvatele patsientidele mõeldud uudsete hindamis- ja teraapialahenduste väljatöötamise ja levitamisega.

Klaster on aidanud ekspordile digilahendusi, mis on tekkinud IT-firmade koostööst kohalike haiglatega ja ravimifirmade esindustega. Näiteks hINF ja Diagnostic Match, mis tekkisid HIV temaatikaga töötades.

DermTest on Niine Nahakliinikust välja kasvanud meditsiinitehnoloogia iduettevõte, mille tehnoloogia võimaldab inimestel saada kiirelt eriarsti hinnang muutunud sünnimärgile oma kodukoha lähedal, selgitab Raul Niin. Lisaks 21 teenuse osutamise kohale Eestis tegutseb DermTest Leedu ja Saksamaa turul. Niin tõdeb, et raske on hinnata, kui edukaks DermTesti mudel Saksamaal osutub. “Ettevõtluses peab olema kõigeks valmis, ka ebaõnnestumine on võimalik,” märgib ta.

Vastates küsimusele, kas ta näeb suuremat potentsiaali meditsiiniteenuste või tehnoloogia ekspordil, tõdeb Niin, et neid valdkondi on raske võrrelda. “Kindlasti on uute tehnoloogiate arendamine ja eksport oluliselt ajamahukam ja riskantsem investeering kui üksiku haigla turundamine mõnes lähiriigis,” usub Niin.

Eesti kuvandiga on vaja veel tööd teha

Kliinik 32 juhataja Brit Pensa tõdeb, et töö Eesti kuvandi muutmisega pole kaugeltki valmis: “Kui käisime klastriga märtsis Poolas meditsiiniturismi konverentsil, siis oli selgelt näha, kuidas kõikidel ettekandjatel Euroopa piir meditsiiniturismi vallas lõppes ära Poola piiriga. Kõik, mis jäi Poolast ida poole, oli perifeeria ja sellega ei tahtnud keegi tegeleda.” Pensa on seisukohal, et siin oleks vaja rohkem riigi tuge. “Meil pole riiklikul tasandil pikaaegset visiooni ja strateegiat, kuidas me tahaksime patsiente Eestisse saada. Kui 20 haiglat seljad kokku paneb, ei ole piisav,” leiab ta.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel kinnitab, et neil ei ole tegevuskavas meditsiiniteenuste ekspordi edendamist ning nad ei kavanda tegevusi ka lähiaastatel. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus eelkõige Eesti elanikele, lisab ta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.