Sõeluuringute teavitus eeldab koostööd

Haigekassa esindaja Liis Hinsberg.
Haigekassa esindaja Liis Hinsberg.

Et sõeluuringute hõlmatust tõsta, tuleks teha rohkem teavitustööd ja inimesed peaksid olema seeläbi teadlikumad. Aga kas teadlikkusest alati piisab, kas fakti teadmine motiveerib inimest arsti juurde minema?

Haigekassa toetab kolme üleriigilist sõeluuringut: emakakaelavähi, rinnavähi ja jämesoolevähi oma. Lisaks rahastamisele, lepingute planeerimisele ja korralduslikule poolele, on meie üks oluline tegevus inimeste teadlikkuse kujundamine ja tervisekäitumise suunamine.

Miks see on oluline? See on valdkond, kuhu targalt panustades vähendame edaspidiseid kulutusi ravile, saame rasked haigused varem kätte ja säästame inimeste tervist. Meie üks prioriteet on ennetus ja seeläbi ka sõeluuringutest teavitamine ning inimeste motiveerimine nendes osalema.

Sõeluuringud täies hoos

Rinnavähi sõeluuringutele kutsutakse ravikindlustatud naisi iga kahe aasta järel. Sihtrühm on praegu veel naised vanuses 50–62 aastat, kuid see laieneb kuni 69aastasteni juba järgmisel aastal. Ehk järgmisest aastast kaasatakse esmakordselt ka 68- ja 69aastased naised.

Kui me vaatame viimaste aastate trendi, siis skriininguga hõlmatus on pidevalt tõusnud. Aastal 2015 oli osakaal 62% ühe aasta jooksul uuringule kutsutud inimesest. Sealt edasi on see jäänud enamvähem samale tasemele või isegi natuke langenud. Kui vaatame selle aasta andmeid, siis nendel perioodidel, kus me lansseerisime uued kampaaniad, suurenes nende inimeste osakaal uuringutel, kes ei olnud kutset kätte saanud.

Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse naisi iga viie aasta järel, vanuses 30–55 aastat ja jämesoolevähi sõeluuringus osalevad 60–69aastased mehed ja naised. Kuna jämesoolevähi sõeluuringuga alustasime alles eelmisel aastal, siis suurendame igal aastal järkjärgult ka kohorti.

Skriining toimub iga kahe aasta tagant. Emakakaela vähi puhul näeme, et umbes pooled, kes aasta jooksul kutsutud, tulevad ka reaalselt uuringule kohale.

Viisime eelmise aasta lõpus läbi põhjaliku uuringu sihtrühma seas, nii eesti kui ka vene keeles, et näha, mis motiveerib inimesi ja mis on uuringutel käimise takistused. Rääkisime nii emakakaela kui ka rinnavähi teemal. Kui vaatame teiste riikide nagu Austraalia, USA, Põhjamaad kogemust, siis vähi ennetuse kommunikatsioon ja sõeluuringule kutsumise kommunikatsioon on üles ehitatud health belief mudelile ehk terviseuskumuste mudelile. See tähendab, et selleks, et inimene läheks uuringule kohale, tuleb kommunikeerida nelja aspekti: vähk on tõsine haigus; vähk võib ohustada ka sind; kaardistaksime ära, mis on inimesi motiveerivad faktorid ja mis on tema jaoks takistused.

Uuringu tegemisel tahtsime teada, mis on spontaansed mõtted, kui ütleme sihtrühmale “sõeluuring”. Kõik vastasid, et nad otsivad materjalilt alati oma sünniaastat ja kui see leitakse, vaadatakse üle ka ülejäänud info. Teoorias teatakse, et sõeluuringul tuleks käia, aga see ei muutu prioriteediks, kui enda või lähedasega pole midagi juhtunud. Inimesi motiveerib kutse saamine ja oma tervise eest vastutuse võtmine.

Meedias on kajastatud vähijuhtumeid palju ja see tekitab inimestes hirmu oma tervise pärast, mõistetakse, et vähk on tõsine haigus. Kõige usaldusväärsemaks allikaks ja uuringule suunajaks peetakse aga oma perearsti või naistearsti.

Hirm ja teadmatus

Miks osad naised kõigele sellele vaatamata ikkagi ei lähe sõeluuringule? Uuringul osalemisega seondub paraku ka teistsugune hirm, eriti neil, kes tervishoiusüsteemis võibolla aastaid eemal olnud, pole pikalt arstide juures käinud ja mõtlevad, et äkki avastatakse midagi. On ka järjekordade teema – kui tahad konkreetse arsti juurde pääseda, aga ei õnnestu, siis n-ö suvalise juurde peljatakse minna.

Või leitakse, et käiakse niigi tihti arsti juures ja sõeluuringu raames eraldi ei pea minema. Samuti kardetakse, et arsti juures saab käia ainult tööajal ja ei olda teadlikud, et tegelikult on olemas ka tööajavälised vastuvõtud. Kardetakse ka võimalikku valu. Internetis levivad erinevad müüdid, vastukäiv teave ning valearusaamad, mis erinevad teaduslikust ja ametlikust infost – ka need tekitavad hirmu ja võivad saada takistuseks uuringule tulemisel. Järgitakse kuulsuste eeskuju, eriti rinnavähi puhul.

Me näeme, et naiste vähene osalus sõeluuringutes on probleem. Saadame neile välja kutsed uuringul osalemiseks, aga kas nad kõik näevad oma kutset? Postikutsed põhinevad rahvastikuregistri andmetel ja ei jõua kõigini, sest registris võibolla vale aadress. Digilugu.ee-st on võimalik kutset vaadata, kuid jällegi on neid, kes ei tea, et sel aastal neid kutse seal ootab.
Üha rohkem tuleks koostöös teha teaduslikul infol põhinevat teavitust.

Rääkida tuleb lihtsas keeles ja üha sihitumalt. Lisaks avalikele kampaaniatele tuleks leida võimalusi saata ka e-kirju ja teavitada inimest näiteks perearsti kaudu. Eesmärgiks tuleb seada naiste (ja meeste) suurem osalemine sõeluuringutes. Tuleb tagada kättesaadav ja ammendav info ka venekeelsele elanikkonnale. Lisaks kahele naistele suunatud sõeluuringule loome lähiaastatel ka jämesoolevähi sõeluuringu teavituse.

Lisa kommentaar

  • Liis Hinsberg
    Eesti Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.