EIK: kohtusüsteem peab võimaldama tuvastada arsti vastutust

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) märkis oma otsuses, et EIK artiklist 2 tulenev menetluslik kohustus nõuab riikidelt tõhusa sõltumatu kohtusüsteemi loomist selliselt, et tervishoiuteenuse osutajate hoole all olevate patsientide surma põhjused oleks võimalik kindlaks teha ning vastutavad isikud oleks võimalik võtta vastutusele.

Väidetavalt tervishoiuteenuse osutamisel ilmnenud hooletuse tõttu surnud isiku surmaga seonduvate asjaolude uurimine: Movsesyan vs Armeenia 

Asjaolud   

Kaasus puudutas kaebaja kaebust, mille kohaselt oli tema tütre surma uurimine olnud ebakohane. Kaebaja hinnangul oli tema tütar surnud tervishoiuteenuse osutamisel ilmnenud hooletuse tõttu. 

Kaebaja 1985. aastal sündinud tütar K.M., olles 5. nädalat rase, minestas 07.09.2007 õhtul ning tal tekkisid krambid. K.M.-le kutsuti kiirabi, mis saabus umbes 40 minuti pärast. Kiirabiarst leidis K.M. eest peaaegu teadvusetuna, tema hingamine oli häiritud ning tal oli madal vererõhk. Arst süstis K.M.-le kahte ravimit (relaaniumit ja magneesiumit) ning K.M. viidi haiglasse. K.M. suri haiglas 14.09.2007 ilma, et ta oleks vahepeal teadvusele tulnud.    

Samal päeval alustas prokuratuur K.M. surma osas uurimist ning tellis lahkamise, mis viidi samuti läbi samal päeval. Lahkamisaruande kohaselt oli K.M. surnud organismi üldise mürgistuse tagajärjel, mis oli põhjustatud olulise ajufunktsiooni kahjustusest, mis tulenes omakorda närvisoonte ulatuslikust ja hajusast tromboosist. Uurimise käigus küsitles uurija meditsiinipersonali, kes olid K.M.-le tervishoiuteenust osutanud ning tellis kohtumeditsiinilise uurimise, mis leidis, et kiirabiarsti poolt sooritatud süstid olid olnud õiged. Uurija otsustas veebruaris 2008 kriminaalmenetlust mitte alustada. 

Kaebaja pöördus sellele järgnevalt prokuratuuri ning taotles uue kohtumeditsiinilise uurimise teostamist, millest tal lubataks osa võtta. Kaebaja väitis, et tema tütar oli surnud kiirabiarsti hooletuse tõttu, kuna kiirabiarst oli K.M.-le teinud kaks süsti ainetega, mille manustamine oli K.M. rasedust, hingamisraskusi ja madalat vererõhku arvestades vastunäidustatud. Lisaks osundas kaebaja, et kiirabi oli saabunud liiga hilja ning arst ei olnud istunud teel haiglasse patsiendi kõrval. Prokuratuur tühistas veebruari 2008 otsuse ning saatis asja uueks uurimiseks.

Aprillis 2008 tehti ekspertide paneeli poolt täiendav kohtumeditsiini aruanne. Selles leiti eelkõige järgmist: relaaniumi ja magneesiumi süstid olid asjaolusid arvestades olnud õiged; kiirabimeeskonna poolt osutatud arstiabi oli olnud kohane ja piisav; K.M. kiirem toimetamine haiglasse ei oleks tema surma ära hoidnud. Uurija otsustas uuesti kriminaalmenetlust mitte alustada.  Kaebaja vaidlustas uurija otsuse kohtus väites, et ekspertide paneel ei olnud tema väiteid piisavalt arvesse võtnud. Kaebaja kaebus jäeti mais 2008 rahuldamata. Kohus viitas kohtumeditsiinilisele aruandele ning märkis seoses kiirabi hilinenud saabumisega ja arsti patsiendi kõrval mitteistumisega, et vahepealsel ajal oli arst saanud noomituse oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. Kaebaja järgnevad kaebused jäeti rahuldamata.   Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 2 rikkumise tuvastamiseks väites, et võimud ei viinud tema tütre surma osas läbi tõhusat uurimist.   

EIK seisukohad   

A. Vastuvõetavuse küsimused   

Valitsus väitis, et kaebaja ei olnud ammendanud riigisiseseid õiguskaitsevahendeid, kuna kaebaja oli rikkunud menetlusnõudeid, olles esitanud kassatsioonkaebuse vahetult ise, rikkudes kriminaalmenetluse koodeksi nõudeid, mille kohaselt võis kassatsioonikohtus isikuid esindada vaid kassatsioonikohtus tegutsemiseks luba omav advokaat. EIK leidis, et olukorras, kus puudub võimalus taotleda õigusabi, piirab nõue, et kassatsioonkaebuseid võivad esitada vaid selles kohtus tegutsemiseks erilubasid omavad advokaadid, kaebaja tõhusat juurdepääsu kassatsioonikohtule ebaproportsionaalselt, kuna sellega tehakse kaebaja juurdepääs kassatsioonikohtule sõltuvaks tema varalisest olukorrast. EIK märkis ka, et peagi pärast seda, kui kaebaja oli esitanud kassatsioonkaebuse, tunnistas kassatsioonikohus normi, mis nõudis kaebajalt eriluba omava advokaadi teenuste kasutamist, põhiseadusega vastuolus olevaks. Eeltoodust tulenevalt jättis EIK valitsuse vastuväite rahuldamata.  

B. Sisulised küsimused   

EIÕK artiklist 2 tulenev menetluslik kohustus nõuab riikidelt tõhusa sõltumatu kohtusüsteemi loomist selliselt, et tervishoiuteenuse osutajate hoole all olevate patsientide surma põhjused oleks võimalik kindlaks teha ning vastutavad isikud oleks võimalik võtta vastutusele. EIÕK artikliga 2 nõutav tõhus kohtusüsteem võib ning teatud juhtudel peab hõlmama kriminaalõiguslikku vahendit. Juhul, kui õigust elule ei ole aga tahtlikult rikutud, ei nõua artiklis 2 sätestatud positiivne kohustus luua kohane õiguskaitsesüsteem ilmtingimata igas asjas kriminaalõiguslikku meedet. Hooletusega seotud tervishoiuteenuse asjades võib see nõue olla täidetud ka siis, kui rikkumise ohvritel on tõhus võimalus pöörduda tsiviilkohtusse, kas eraldi või koos kriminaalõigusliku meetmega, et tuvastada asjassepuutuva arsti vastutus ja mõista välja tsiviilõiguslik kahjuhüvitis.   

EIK osundas esmalt, et ametlikult kriminaalmenetlust alustamata paluti küsitletud isikute, sh kiirabiarstil ja -õel esitada vaid nende versioon sündmustest. Ehkki kiirabiarsti ja -õe selgitused olid süstitud ravimite tüübi ja koguste osas omavahel vastuolus, ei teinud uurija tõsist püüdlust nende algsete selgituste vahel esinevate vasturääkivuste selgitamiseks. EIK lisas, et ühtki uurimise käigus küsitletud arsti ei kutsutud hiljem kohtusse vande all tunnistust andma, ehkki kaebaja oli seda spetsiifiliselt taotlenud ning võttes arvesse, et see oleks võimaldanud nende väidete tõele vastavust kontrollida. Oli märkimisväärne, et uurimisasutused ja kohtud tuginesid oma otsustes meditsiinipersonali nimetatud ütlustele.   

EIK juhtis tähelepanu ka sellele, et uurimisasutus ei taganud kaebaja tõelist osavõttu uurimisest. Et kriminaalmenetlust ei alustatud, puudus kaebajal menetluses ametlik kannatanu staatus, mis oleks võimaldanud tal kasutada selle staatusega seonduvaid õiguseid. EIK osundas, et kaebaja esitas mitmel korral koopiaid uurimisasutusele  asjakohastest meditsiinijuhistest ja väljavõtteid meditsiinikirjandusest ning viitas neile ka kohtus, kuid kaebaja väited jäeti käsitlemata. Ehkki kaebaja sai viimaks osa võtta täiendavast kohtumeditsiinilisest uurimisest, oli tema osavõtt sellest pelgalt formaalne, kuna tema asjakohaste dokumentaalsete tõenditega kinnitatud väited jäeti käsitlemata. Seega ei saanud väita, et kaebaja oleks olnud menetlusse tema huvide kaitseks vajalikul määral kaasatud.  

Järgmiseks märkis EIK, et lahkamine ega sellele järgnenud kohtumeditsiinilised uurimised ei tuvastanud lõplikult kaebaja tütre surma põhjust. Uurimisasutus ega kohtud ei teinud kaitseid selgitada kaebaja tütre surmani viinud kriitilise seisundi põhjuseid, vaid nad pidasid piisavaks viidata  kohtumeditsiini ekspertide järeldustele, mis kinnitasid vaid lõplikku surma põhjust, mis oli tuvastatud lahkamisega, kuid ei esitanud selgitusi selle kohta, miks selline seisund oli tekkinud. EIK lisas, et kaebajat ega surnu teisi sugulasi ei olnud küsitletud, et selgitada kaebaja tütre tervislikku seisundit. Nendel asjaoludel leidis EIK, et võimud ei tegutsenud kohase hoolsusega, et tuvastada kaebaja tütre surma põhjus.  

EIK märkis viimaks, et uurimise käigus tuvastati, et kiirabimeeskond ei olnud andnud kaebaja tütrele kohast arstiabi. EIK pidas üllatavaks, et uurija otsuses, millega keelduti kriminaalmenetlust alustamast, ei mainitud nimetatud asjaolu üldse ning seda ei võetud otsuse tegemisel arvesse. Nimetatud otsuses leiti, et K.M.-le oli osutatud pädevat esmaabi, ehkki samal ajal oli arstile tehtud uurija taotluse alusel noomitus tööülesannete mittenõuetekohase täitmise eest. Nendel asjaoludel näis, et uurimisasutus jõudis kaebaja tütrele osutatud esmaabi osas väärale järeldusele ning kohtud vaid kinnitasid nimetatud järeldust ilma, et nad oleksid kaalunud, kas kiirabimeeskonna poolne tööülesannete mittenõuetekohane täitmine omas surnu olukorrale otsustavat negatiivset mõju.  Nendel asjaoludel leidis EIK, et kriminaalõiguslik õiguskaitsevahend ei toonud kaasa kaebaja tütre surma põhjuse tuvastamist ega vastutavate isikute vastutuse tuvastamist. Seega pidi EIK tuvastama, kas Armeenia oli teinud kättesaadavaks muud õiguslikud vahendeid, mis oleksid rahuldanud asjakohaseid EIÕK nõudeid.  

EIK leidis, et kiirabiarsti suhtes tema tööandja poolt kohaldatud distsiplinaarkaristus ei heastanud rikkumist ega andnud kaebajale õigust hüvitisele. Faktiliste asjaolude esinemise ajal ei olnud kaebajal võimalik esitada ka oma tütre surmaga seoses mittevaralise kahju nõuet riigi vastu tsiviilkohtumenetluses. EIK selgitas, et EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumisi puudutavates kaasustes peaks nimetatud normide rikkumistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine olema põhimõtteliselt rikkumise heastamiseks kättesaadav.  Esitatud asjaoludel ei olnud kaebajal mingit võimalust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, sellal kui varalise kahju hüvitise saamine sõltus valitsuse väitel kriminaalmenetluse tulemist. EIK leidis, et tsiviilõiguslikud õiguskaitsevahendid ei võimaldanud saavutada EIÕK artiklis 2 taotletavat eesmärki, s.o kaebaja tütre surmaga seonduvate asjaolude tuvastamist ja vastutavate isikute vastutusele võtmist.    

Eeltoodust tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artiklist 2 tuleneva menetlusliku kohustuse rikkumise.   

Resolutsioon   

1. EIÕK artikli 2 rikkumine menetluslikust aspektist;   

2. EIK määras mittevaralise kahju hüvitamiseks 12 000 eurot (häältega 6:1).  

Eriarvamus  

Kaks kohtunikku esitasid eriarvamuse, milles nõustusid, et Armeenia oli rikkunud EIÕK artiklist 2 tulenevaid menetluslikke kohustusi, kuid leidsid, et kaebus oli vastuvõetamatu tähtaja rikkumise tõttu või riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamata jätmise tõttu. Üks eriarvamusele jäänud kohtunik pidas ka määratud hüvitist liiga suureks.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.