EIK: Riigil on elu kaitsmise kohustus

Euroopa Inimõiguste Kohus tuletas Venemaa vanglas tuberkuloosist põhjustatud südamepuudulikkuse tagajärjel surnud mehe juhtumit uurides meelde, et riigil on elu kaitsmise kohustus.

Kohtu otsus puudutas juhtumit "Tuberkuloosihaige kinnipeetava surm: Kaimova jt versus Venemaa".

Asjaolud


Asjas on kolm kaebajat, kes on surnud hr Kaimov’i sugulased. Esimene kaebaja on tema ema, teine kaebaja tema tütar ning kolmas kaebaja tema lesk.


Kaebajate sugulane vahistati septembris 2006 ning teda peeti kogu uurimise ja kohtumenetluse ajal kinni. Siseriiklikud kohtud mõistsid kaebajate sugulase erinevates kuritegudes süüdi ning talle määrati karistuseks pikaajaline vangistus.


Kaebajate sugulasel oli enne tema vahi alla võtmist diagnoositud tuberkuloos, millest ta tema kinnipidamisel kinnipidamisasutust teavitas. Kaebajate sugulasele nähti ette tuberkuloosivastane ravi. Kaebajate sugulane, kes viibis erinevates kinnipidamisasutustes, suri 01.07.2010 tuberkuloosist põhjustatud südamerikke tagajärjel.


Uurimisasutused tegid asjas mitmeid otsuseid kriminaalasja alustamata jätmise kohta. Esimene kaebaja vaidlustas neist viimase, mais 2011 tehtud otsuse kohtutes, kuid tema kaebus jäeti rahuldamata. Nii uurimisasutused kui ka kohtud leidsid, et kaebajate sugulane oli ravist keeldunud ega olnud järginud meditsiinipersonali soovitusi. Otsused põhinesid haigusloo uurimisel ning mitme tunnistaja (sh vangla haigla meditsiinipersonali) ütlustel.


Pärast EIK-le esitatud avalduse edastamist valitsusele teatas valitsus, et kriminaalasja alustamise otsused olid veebruaris 2015 tühistatud. EIK teadmisel oli kriminaaluurimine endiselt pooleli.


Kaebajad esitasid EIK-le avalduse, milles väitsid, et võimud ei pakkunud nende sugulasele tuberkuloosi ravimiseks kohast arstiabi. Kaebajad järeldasid, et võimud vastutasid seetõttu nende sugulasele tekitatud kannatuste ning tema surma eest. Lisaks väitsid kaebajad, et nende sugulase surma uurimine ei olnud kohane ega tõhus. EIK hinnangul tuli esitatud avaldust uurida EIÕK artikli 2 alusel.


EIK seisukohad


(a) Riigi elu kaitsmisele suunatud kohustuse täitmine


EIK osundas, et antud asjas oli kaebajate sugulane surnud tuberkuloosi tagajärjel ajal, mil ta oli võimude kontrolli all olev kinnipeetav. Selleks, et tuvastada, kas Venemaa oli täitnud EIÕK artiklist 2 tulenevat elu kaitsmise kohustust, pidi EIK hindama, kas siseriiklikud võimud olid teinud kõik mõistlikult võimaliku, heas usus ning õigeaegselt, et hoida antud asjas ära surma. Vaidluse tuum seisnes selles, kas kaebajate sugulase tuberkuloosi ravis esinenud katkestused tulenesid kaebajate sugulase enda ravist keeldumisest või ravimite puudumisest kinnipidamisasutuses.


EIK märkis, et antud asjas lasus valitsusel tõendamiskoormus esitamaks nende versiooni kinnituseks rahuldav ja veenev selgitus. EIK hinnangul ei kinnitanud valitsuse versiooni kaebajate sugulase haiguslugu, millesse oli arst teinud sissekandeid, mille kohaselt oli patsient keeldunud ravi saamast. EIK viitas, et nimetatud kanded ei olnud kaebajate sugulase poolt allkirjastatud ning ravikaardis ei sisaldunud kaebajate sugulase allkirja puudumise kohta selgitusi. Seega ei täitnud nimetatud kanded Venemaa õiguses sisalduvaid selgeid nõudeid ning neid ei saanud käsitleda kohase loobumisena arstiabist. Lisaks märkis EIK, et kaebajate sugulane oli korduvalt esimesele kaebajale ja advokaadile kurtnud arstiabi puudumise üle. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud EIK usutavaks valitsuse väidet, mille kohaselt oli kaebajate sugulane ravimitest keeldunud.


EIK järeldas, et katkestused kaebaja eluliselt olulises ravis olid õigustamatud.


EIK on varasemalt juhtinud tähelepanu patsientidele põhiliste tuberkuloosivastaste ravimite regulaarse ja katkematu andmise olulisusele ning on leidnud, et selle tegematajätmine on tuberkuloosi ravimise puudulikkuse võtmefaktor. Võttes arvesse kaebajate sugulase olukorra tõsiduse leidis EIK, et juurdepääsu puudumine tuberkuloosivastastele ravimitele ohustas tema tervist ja elu ning võis aidata kaasa tema surmale. Seetõttu järeldas EIK, et võimud olid rikkunud oma EIÕK artiklist 2 tulenevaid positiivseid kohustusi seeläbi, et nad ei olnud võimaldanud kaebajate sugulasele kohast arstiabi ega olnud seega kaitsnud tema elu.


(b) Riigi tõhusa uurimise läbiviimisele suunatud kohustuse täitmine


Antud asjas tõi kaebajate sugulase surm kinnipidamise ajal ning kaebajate väited ebakohase arstiabi kohta kaasa riigi kohustuse tagada, et asjas viidaks läbi tõhus uurimine, nagu nõuab EIÕK artikkel 2.


EIK osundas, et kriminaaluurimine ei olnud pärast selle taasavamist veebruaris 2015 lõpule viidud. Samuti ei olnud asjas läbi viidud ekspertiisi arstiabi kvaliteedi osas. Uurimisasutuste järeldus põhines peamiselt kolme vangla haigla personaliliikme, kes võisid olla hooletuse eest vastutavad, ütlustel. EIK hinnangul olid kaheldavad ühe nimetatud personaliliikme ütlused, kes ei viibinud faktiliste asjaolude toimumise ajal vangla haiglas. Lisaks ei püüdnud uurimisasutused küsitleda kaebajate sugulase kaaskinnipeetavaid ega teisi vangla haiglas viibinud patsiente.


Eeltoodust tulenevalt järeldas EIK, et võimud ei viinud väidete osas, mille kohaselt tulenes kaebajate sugulase surm kohase tuberkuloosiravi puudumisest, läbi põhjalikku ja tõhusat uurimist. Seega oli rikutud EIÕK artiklit 2 menetluslikust aspektist.


Resolutsioon


1. EIÕK artikli 2 rikkumine seoses võimude suutmatusega kaitsta kaebajate sugulase elu;


2. EIÕK artikli 2 rikkumine seoses võimude suutmatusega tagada kaebajate sugulase surma asjaolude tõhus uurimine;


3. EIK määras kaebajatele ühiselt mittevaralise kahju hüvitamiseks 24 000 eurot ning kulude katteks 3 000 eurot.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.