Uued seadmed parandavad diabeetiku elukvaliteeti

Marju Past.
Marju Past.

Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni EASD 47. konverents peeti sel aastal 11.-15. septembril Portugalis Lissabonis. Suursündmusel osalenud Eesti Diabeedikeskuse juht, endokrinoloog Marju Past tõi välja tehnika areneb kogu meditsiiniteaduses kiirelt ja nii ka diabeedi puhul.

Marju Pasti sõnul vaadataksegi diabeediravimite arenduses praegu, et uued ravimid oleksid südamele ohutud, et ei tuleks südamesurmasid, et need oleksid neerudele ohutud ja kolmas asi, mis konkreetselt diabeedist lähtub - et ravimid ei põhjustaks hüpoglükeemiat. Nendel teemadel peatuti palju ka EASD aastakonverentsil.

Lisaks ravimiinnovatsioonile tutvustati traditsioonina ka uusi diabeediseadmeid, mis diabeetikute elukvaliteeti senisest enam parandada tõotavad. Marju Past tõi näiteks, et üks uuemaid selles vallas on plaastriga nahapinnale kleebitav väike veresuhkru sensor. Seadme all olev jõhvitaoline peen nõel läheb läbi naha ja nõela peaks korra nädalas vahetama.

"See tähendab, sul on kogu aeg veresuhkru kontroll olemas, sest seade annab alarme, saad ise määrata näitude piirid, neid näite on võimalik saata või jagada valitud inimestega, näiteks lapsevanem saab jälgida, milline lapse veresuhkrunäit on," kirjeldas doktor Past.

Näiteks on sellised sensorid Dexcom ja Freestyle Libre. Viimase puhul saab andmed kätte kui nutiseadmega sensorist üle libistada. "Oli ka üks selline sensor, mille kiip n-ö istutatakse naha alla. Selle eelis on, et see ei paista välja, ka haava pole näha," jätkas ta. Selle patareide vahetamine mõne kuu tagant on siiski arstlik protseduur. Neid moodsaid sensoreid Eestis müügil veel ei ole. "Kui ma aga vaatan meie haigeid, siis inimestel neid seadmeid ikka on, ostetakse lihtsalt mujalt Euroopast, sest see teeb elu ikka palju-palju kergemaks," ütles arst.
Kasutusele on tulnud ka uued kasutajasõbralikumad insuliinipumbad, mis ei ole enam n-ö juhtmetega, vaid on senisest mugavamad ja kompaktsemad.

"Tehnika areneb praegu päris kiiresti ja diabeedis on tulevikku just sellel pideval glükoosimonitooringul," märkis doktor Past. Verenäitude saatjad lähevad üha väiksemaks, nendega saab nt ka ujuda ja basseinis käia.

Diabeediravimitest kõneldes ütles endokrinoloog, et Eestis on seis nendega vähemalt seni päris kena olnud. "Kui alguses oli neid ravimeid üks-kaks, siis järgmised kolm-neli tulid kergelt juurde," rääkis ta. "Nüüd on aga nii, et insuliini täiustatakse, see jõuab ka siia, aga haigekassast öeldakse, et meil on juba sarnane toode olemas, mis siis, et teine uuem ravim on juba põlvkond edasi."

Insuliinidel ei ole ka geneerikuid, ainuke on praegu üks biosimilar, aga seegi mitte uutele ravimitele. Insuliinravi on seega hinnaline. "Tablettidega on samamoodi - algul kui uued molekulid tulevad, on need n-ö looduskaitse all mitmeid aastaid ja suhteliselt kallid," ütles ta. "Lõpuks, kui tulevad geneerikud, on läinud mitmeid aastaid ja mitme inimese rong on läinud selle aja peale."

Loe konverentsist ja diabeediravi suundadest pikemalt oktoobrikuu ajakirjast Meditsiin Fookuses.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.