Hea tulemus välismaal jõuab ka Eesti töötajateni

Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.
Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.

Äripäeva palga TOPis on viiendal kohal ravimifirma Roche Eesti OÜ. Firma kauaaegne tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi ütleb, et ravimisektoris töötavad oma ala tipud ja palk ei saa siin kindlasti olla alla keskmise.

Kuidas Roche’is töötaja palk üldjuhul kujuneb?

Põhipalk kujuneb ikkagi kohaliku sektori palgauuringute alusel. Meil on väga globaalselt paika pandud reeglid ja suunised, kuidas meie kogu tasustamissüsteem olema peab ja see ei koosne ainult põhipalgast või kuupalgast, muutujaid on palju.

Üks palgapoliitika printsiipe meie organisatsioonis on, et me ei eristu teistest kohalikest farmaatsiafirmadest. Töötajate palk peab olema samas sektoris konkurentsivõimeline, aga kindlasti mitte TOPi üleval ega ka all, vaid selline ilus keskmine.

Kui palju mõjutab ettevõtte palgakultuuri see, et olete rahvusvaheline ettevõte?

Sellel on väga suur mõju. Meil on 94 000 töötajat üle terve maailma. Kui kogu korporatsioonil läheb hästi, läheb igal töötajal hästi. See kajastus näiteks ka meie töötajate 2016. aasta keskmises sissetulekus.

Eelmine aasta läks Roche’il globaalselt väga hästi: paljud uued ravimid said registreeritud, teadus- ja arendustöös olime edukad, mitmes riigis said meie uued ravimid rahastuse. Oluline palgakomponent on muidugi ka igaühe individuaalne tööpanus.

Kui nüüd need head tegurid kokku jooksevad, et organisatsioonil läheb maailmas hästi ja ka siin kohapeal on kõik tublid olnud, siis mõnel aastal võivad palgad olla eelnevast oluliselt kõrgemad.

Kes need inimesed on, kes teie juures töötavad – hariduselt, erialalt?

Kõik meie töötajad on kõrgharidusega, paljudel on ka topeltkõrgharidus, näiteks nii arsti- kui ka majandusharidus. On ka ärijuhtimise magistreid, kelle baas on arstiteaduskond või proviisoriõpe. Meil on väga kõrge spetsialiteediga inimesed.

Natuke multitalendid siis?

Jah. Oluline on rõhutada, et tööfunktsioonid ja -rollid tuleb meil sõltumata riigi suurusest täita: ravimite registreerimisel on oma kindel kord, ravimite kliiniliste uuringutega käivad kaasas oma kindlad eetika- ja kvaliteedinõuded jne. Samas on meie struktuur siin ikkagi sadades kordades väiksem kui on näiteks Saksamaa üksuses.

See tähendab, et need inimesed, kes meil siin töötavad, peavad olema võimelised katma erinevaid valdkondi, nad peavad olema väga kiire ümberlülitusoskusega ja kiire õppimisvõimega. Igapäevatöö vaheldusrikkus on suur, aga ka vastutus. Kui nüüd üks töötaja läheb ära või jääb lapsega koju, siis see on meile tõsine väljakutse ja tähendab, et korraga on mitu funktsiooni katmata. See on üks põhjus, miks ravimisektoris on palgad tavapärasest kõrgemad.

On need palgad ka haiglaarsti palgaga konkurentsivõimelised?

Tõenäoliselt on meie keskmine palk ikkagi kõrgem kui arsti palk haiglas, tipparstid ehk välja arvata. See aeg on aga küll läbi, kui arstid massiliselt tahtsid tulla ravimisektorisse tööle: need ajad jäävad 90ndatesse. Ma ise olen sellest ajast ravimivaldkonda tulnud, nagu ka mitmed mu kolleegid. Täna läheb arst palga nimel ikkagi pigem Soome, Norra või mujale välisriiki.

Praegu tuleb ravimimüügi tööle arstidest rohkem proviisoreid, õdesid, geenitehnolooge. Arenduse ja ravimite registreerimise pool on jätkuvalt huvitav, aga tegelikult kogu pakett, sest me ei räägi ju ainult töötasust. Ka tervist ja inimest väärtustav töökeskkond on olulised.

Te olete ise arstiharidusega, miks Te täna selles valdkonna ei tegutse?

Aastatel 1993–1996 töötasin kahe koha peal: kiirabis ja üldarstina, tegin öövalveid ja töötasin paralleelselt ka ravimiesitlejana. Tollal olid majanduslikud võimalused ju hoopis teistsugused kui praegu. Esimene impulss oli jääda sektorisse, mis tegeleb inimeste raviga, aga teisalt oli oluline ka majanduslik pool.

Täna ma võin öelda, et mul on oluliselt rohkem patsiente kui oleks siis, kui ma töötaksin arstikabinetis, sest kui ravimifirmasid ei oleks, ei jõuaks uued ravimid ka patsientideni.

Kas töötasu kasvatamine läbi karjääriredeli ka on mõeldav?

Eesti-sisene karjäär on firmas suhteliselt piiratud põhjusel, et organisatsioon ise on nii väike. Kellel on olnud ambitsiooni näiteks mõne üksuse juhiks saada, siis see on võimalik, lihtsalt tingimus on, et eelmine juht lahkub kohalt.

Kes minu kohale tahab saada, peab kahjuks väga kaua ootama. Mina jään seni, kuni mul on põnev. Ja praegu on mul siin väga põnev, sest sektor muutub pidevalt ja palju. Minu jaoks tuleb põnevus muidugi ka sellest, et mul on võimalus olla lisaks ravimitootjate liidu nõukogu esinaine, Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA nõukogu liige, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige.

Kui organisatsioon on väga stabiilne, siis on töötajate ametikõrgendus ikkagi keeruline?

Jah, meil on lojaalsusindeks hästi kõrge ja väga palju on neid, kelle tööstaaž siin on üle kümne aasta või sellele lähenemas.

Töö iseloom on meil vaheldusrikas, rutiini naljalt ei teki. Kui aga tahta teha n-ö horisontaalset karjääri, siis see on väga lihtne: on erinevaid projekte, milles osaleda, pidevad uuendused, mis vajavad panustamist jne.

Et ülespidi karjääri teha, selleks on võimalused ahtamad ja keegi peab kas eest ära minema või toimuvad mingid struktuursed muudatused, mida 12 aasta jooksul ka olnud on. Need võimalused on aga väikesed ja pigem liigutakse organisatsioonist välja samasse sektorisse, aga siis juba kõrgemale ametipostile.

Meil on võimalus oma organisatsiooni sees teha rahvusvahelist karjääri.

Te maksate tasusid ka tegevarstidele?

Meil on nendega töövõtulepingud. Nad teevad meile kliinilisi uuringuid ja me võtame neilt vahel konsultatsioone. Kui me korraldame mõne ürituse, siis vahel on vaja ka arsti kogemust, kuidas mingit haigust ravida, mida ütleb ravijuhis jne.

Me ostame arstidelt teenust – nende teadmisi. Aga ükski tegevarst meie juures põhikohaga ei tööta ja see ettevõtte keskmist palka ei mõjuta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.