Eesti tervishoid kui külake tegevvulkaani jalamil

Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug
Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug

2017. aasta märksõnaks tervishoiuvaldkonnas on muutunud rahastamine, mille tulemused puudutavad tulevikus kõiki Eestimaa inimesi, kirjutab Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug.

Aastaid on nii tervishoiutöötajad kui ka väliseksperdid juhtinud tähelepanu asjaolule, et toimiv tervishoiu rahastamismudel, mis baseerub töötavate inimeste poolt ravikindlustusele seaduse alusel eraldataval rahal (13% sotsiaalmaksust), ei ole vananevas ühiskonnas jätkusuutlik.

Haigekassa tulubaasi laiendamiseks tehti mitmeid ettepanekuid, kuid probleemile lahenduse leidmine jäi pidama poliitilise tahte taha. Küll süüdistati arstkonda raiskamises ja „tühjade“ uuringute tegemises, küll deklareeriti uhkelt, et Eesti on kuluefektiivsuselt üks parima tervishoiukorraldusega riik Euroopa Liidus. Vahel siiski nenditi, et raha on puudu, kuid reaalseid samme ei astutud ning olukord halvenes pidevalt ja vääramatult. Rahulolematud olid nii arstid kui patsiendid, sest ühed ei saanud oma hädadele abi ja teisi kurnas patsientide tulv vähenevate lepingumahtude ja rahapuuduse tingimustes.

Pinge tõusis ja olukord muutus plahvatusohtlikuks juba 2016. aasta lõpul, kui tervishoiutöötajad saatsid kirja peaministrile Jüri Ratasele. Kirjas rõhutati, et arstiabi kättesaadavus on tervishoiu alarahastatuse tõttu viimastel aastatel pidevalt halvenenud ja ravijärjekorrad pikenenud ning aasta lõpus tuli paljude patsientide plaaniline haiglaravi lükata edasi järgmisse aastasse.

Sooviti ministri kinnitust, et töötatakse välja jätkusuutlik rahastamismudel, mille alusel sõlmitavate lepingute mahud katavad tegeliku põhjendatud nõudluse tervishoiuteenuste järele, ei vähendata muid kulusid tervishoiuteenuste piirhindades ega suurendata põhjendamatult patsientide omaosalust.

Et vanaviisi ei olegi enam võimalik edasi minna, jõudis õnneks ka otsustajateni ning aastal 2017 tekkis poliitiline tahe muutusteks tervishoiu rahastamises. 14. veebruaril 2017 osalesid EAL ja erialaseltside esindajad Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, kus arutati neidsamu rahastamise küsimusi ja tõdeti üksmeelselt, et tervishoiule on lisaraha vaja ja kohe.

Edasised sammud tulid pisitasa ja 21. märtsil 2017 allkirjastasid tervishoiutöötajad, tööandjad, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning haigekassa Ühiste kavatsuste protokolli eesmärgiga tagada patsientidele vajalik kvaliteetne õigeaegne arsti- ja õendusabi, olles ühisel seisukohal, et selleks on vaja suurendada tervishoiu rahastamist. Allkirjastatud dokumendi järgi suurendab haigekassa järgmisest aastast arstiabi kättesaadavust ja rahastab tegeliku ravivajaduse täies mahus alates aastast 2020. Raviteenuste hinnad hakkavad sisaldama kõiki kvaliteetseks teenuseosutamiseks vajalikke ressursse. Pooled teevad koostööd, et patsiendid saaksid õigeaegset ja järjepidevat ravi vajalikus raviasutuses. Ravi kättesaadavust, kvaliteeti ja tervishoiutöötajate töö- ja palgatingimusi peetakse võrdselt oluliseks ning üht ei suurendata teiste arvel.

Samal päeval said tervishoiutöötajad ka kirja peaministtilt kinnitusega, et valitsuse kokkuleppe kohaselt hakkab riik maksma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 7-lt %-lt 13 %-ni keskmiselt vanaduspensionilt aastaks 2022. Ka teavitas peaminister, et täiendavalt eraldatakse tervishoiule nelja aastaga kokku 215 miljonit eurot.

Kõik osapooled rõõmustasid, üle aasta kestnud läbirääkimiste tulemusel sõlmiti kauaoodatud kollektiivleping aastateks 2017-2018. Arstide töötasu ei jõudnud sellega küll veel soovitud kahekordse Eesti keskmise palgani, kuid suurenes mõnevõrra ning diferentseerus üld- ja eriarsti töötasu.

Tundus, et tervishoius on saabunud rahuliku positiivse arengu ja stabiilsuse aeg, kuid see osutus ennatlikuks, sest üsna pea tutvustas ministeerium oma tulevikuplaane, mille alusel haigekassale antakse üle mitmed seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenused. Juba 2018. aastal on kavas haigekassa kohustuste hulka lisada hambaravihüvitised, kiirabi rahastamine, viljatusravi, HIV/AIDS ravimid, täiendav ravimhüvitis, perearstide asendused jm ning seda ilma planeeritava suurenemiseta. Nii ei olegi olulist rahalist suurenemist oodata ning olukord võib hoopis halveneda.

EAL esitas riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku jätta kiirabi ning HIV/AIDSi ravimite kui rahvatervise ning riigi sisejulgeoleku strateegiliste valdkondade rahastamine riigieelarvesse. Mis ikkagi edasi saab ja kui palju tegelikult täiendavat raha teenuste konsolideerumise tulemusena arstiabile lisandub, on ebaselge. Olukorda kriitiliselt hinnates on Eesti tervishoiu ja selle tuleviku perspektiiv sarnane suitseva vulkaani jalamil asuva külakese omale, sest homne päev on etteaimamatu ja rõõm päikeselisest hommikust võib õhtul päädida kõike laastava katastroofiga.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.