Maailmaparandaja Marek Vink

Hambaarstide liidu juht Marek Vink valiti Meditsiiniuudiste lugejate poolt number kaks meditsiinimõjutajaks.
Hambaarstide liidu juht Marek Vink valiti Meditsiiniuudiste lugejate poolt...

Meditsiinimõjutaja 2017 II kohale tulnud hambaarstide eestkõneleja Marek Vink leiab, et riiklikult reguleeritud süsteemis teenuse kvaliteet langeb.

Doktor Marek Vink koolitab hambaraviõdesid, esineb raadios ja televisioonis, vastab hambaportaalis, räägib suhkrukellast ning soovitab lisada limonaadile samasuguseid hoiatavaid silte kui suitsudele. 

Vink selgitab kannatlikult, et pole olemas halbu hambageene ja lõputust auk-plomm-auk-plomm karusellist, mis võib maksma minna isegi uue luksusauto hinna, päästab vaid toitumisharjumuste muutmine. Samuti rõhutab, et hambaarstki ei peaks olema vaid tagajärgedega tegeleja, nagu praegu, vaid ennetaja.
Viimasel aastal on Eesti Hambaarstide Liidu juht ja Almare Hambakliiniku hambaarst Vink sekkunud ka tervishoiupoliitikasse, selgitades väsimatult, miks haigekassa täiskasvanute hambaravileping hea pole ja mida muuta tuleks. Sama võitlus on alanud järgmise aasta algusest jõustuva proteesihüvitise teemal.

INTERVJUU
Mulle läheb korda, kuhu me liigume
Küsimustele vastab hambaarstide eestkõneleja Marek Vink,
Mis sunnib Teid avalikkuses sõna võtma ja hambaarstide eest seisma?
Naljaga öeldes, siis amet kohustab. Natuke tõsisemalt rääkides olen ma sisimas maailmaparandaja, kellele läheb vägagi korda, mis meie tervishoiusüsteemis toimub ja kuhu me liigume. Näiteks praegused arengud seoses täiskasvanute hambaravihüvitisega teevad mind murelikuks. Riik on asunud läbimõtlematult lõhkuma toimivat süsteemi, kuid töötavat alternatiivi asemele ei ole pakkunud.

Milliseks võiks muutuda hambaravisüsteem, et see oleks sõbralik nii arstile kui ka patsiendile?
Eesti hambaraviteenus kuulub praegu Euroopa parimate hulka. Tugev konkurentsisituatsioon on sundinud Eesti hambaarste ennast koolitama ning investeerima moodsatesse seadmetesse. Kõik see võimaldab pakkuda laia valikut kõrgel tasemel teenuseid. Riiklikult reguleeritud süsteemis teenuse kvaliteet langeb, kuna turusituatsioon ei ajenda olema parem konkureerivast kliinikust. Kuna valdav osa Eesti raviasutustest ei ole nõus vabatahtlikult osutama kehvemat teenust, mida nad peaksid ka ise doteerima, siis polegi riigitoetusega hambaraviteenus kättesaadav. Sõbralik riik lubaks patsiendil valida endale meelepärane kliinik ja hüvitaks riigile sobivas ulatuses seal tehtud kulu. Ehk siis raha peaks patsiendiga kaasas käima.

Kas ja millised võiksid olla riigipoolsed toetused?
Lihtsalt järjest suurema hulga raha põletamine pelgalt haiguse tagajärgedega tegelemiseks pole jätkusuutlik. Ka hambaarsti "premeeritakse" hambasse täidise asetamise eest, mitte patsiendi suu tervena hoidmise eest. Minu meelest võiks suisa seaduses kindlaks määrata protsendi haigekassa eelarvest, sarnaselt kaitsekuludega riigi eelarvest, mis tervist päriselt hoidvale haigusi ennetavale tegevusele läheks. Näiteks erilist tähelepanu laste hammaste tervisele pöörates on täiesti reaalne üles kasvatada tervete hammastega põlvkond. Praegu aga on Eestis rohkesti katkiste hammastega lapsi, kes justkui ei elakski 21. sajandi Euroopas.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.