Peedu: aeg ravirahastuse analüüsimiseks on küps

Agris Peedu, PERH-i juhatuse esimees
Agris Peedu, PERH-i juhatuse esimees

Minu kogemus haigekassa ravirahastuse lepingutega pole küll pikk, kuid senise kogemuse pinnalt arvan, et aeg on küps tõesti sisuliselt analüüsida ravirahastuse kontseptsiooni muutmist, kirjutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.

Näiteks võrgustumise tõttu ja ennekõike Hiiumaa haigla näitel olen veendunud, et väikehaiglatele senine ravijuhupõhine rahastusmudel ilmselgelt ei sobi. Möödunud aasta lõpus esitasime ka omalt poolt sotsiaalministeeriumile ja haigekassale ettepaneku minna Hiiumaa haigla puhul piloodina üle nn global budget rahastusele. Oleme koostöös Hiiumaa haiglaga pannud kokku omapoolse põhjaliku analüüsi ja loodame, et konstruktiivsed läbirääkimised algavad juba jaanuarikuus. Rahvusvaheline praktika igati toetab sellise sammu astumist ka Eestis. Meie oleksime omalt poolt avatud piloteerimaks seejärel sarnast rahastusmudelit ka Läänemaa haigla puhul.

Ootame loomulikult haigekassa initsiatiivi ravirahastuslepingute osas, sest HVA haiglatega sõlmitud mitmeaastased lepingud hakkavad lõppema ning just käesolev aasta on sellisteks aruteludeks ühest küljest nii õige aeg kui ka samas viimane aeg.

Ettevalmistused juba käivad

Nn tervisetulemi lisamist lepinguliste suhete konteksti on haigekassa ette valmistanud juba mitu aastat. Kui varem arvutati haiglate tööd iseloomustavaid kvaliteedi indikaatoreid ja esitati need analüüsiks haiglatele, siis möödunud aastal haigekassa ka avalikustas need. Selgus, et indikaatorite kallal peab veel sisulist tööd tegema, kuid meetodina on see asjakohane. Ei usu, et tervisetulemi näitajad (suremus, elulemus, rehospitaliseerimine, patsiendi rahulolu jne) võiksid lepingulistes suhetes asendada ravijuhtu kui arvestusühikut, kuid kvaliteedi indikaatoritena võib neil tulevikus mõju olla ka lepingulistes suhetes. Tõsine diskussioon oleks siin asjakohane.  

Ravijuhupõhine rahastamine nõuab haiglatelt ja meditsiinitöötajatelt tõsist ressursikulu. Samas ei oska keegi hetkel ette näha, kui suureks võiks bürokraatia kasvada, kui rakendada raviepisoodipõhisust. Üksnes see, kas toimetada ravijuhupõhiselt või episoodipõhiselt, ei ole iseenesest lahendus tervishoiuvaldkonnas valitsevatele probleemidele. Vastust vajavad ka küsimused, et kui suur on tegelikult elanikkonna ravivajadus, kus seda ravi tuleks tagada ja kelle poolt. Vähetähtis pole seegi, kas riigi rahaline võimekus võimaldab ravijuhu või episoodi maksumuse tõsta tasemele, et näiteks välja arendada riigile endale, patsientidele ja meedikutele vajalikud e-lahendused ning kindlustada seejuures delikaatsete isikuandmete turbe. 

On igati tervitatav näha haigekassa poolt suuremat paindlikkust, näiteks rahastuslepingu poolaasta proportsioonide osas ning mitte üksnes ravitüüpide osas, vaid isegi erialade lõikes. Samas võiks ravirahastusleping võtta enam arvesse ka võrgustamist ehk vaadata ühe kontserni haiglaid ühtselt.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.