Suurkaev: rahastuse muutmise arutelu vajab aega

Ain Suurkaev, Rakvere haigla juht
Ain Suurkaev, Rakvere haigla juht

Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev tõdeb, et tema jaoks on rahastamismudeli muutmine ravijuhupõhisest tervisetulemipõhiseks praegu veel sügavalt filosoofiline teema ning tervisetulemi defineerimine kõigile arusaadavalt ning üheselt tundub keeruline.

Me püüame sõltumata nimetamisest, kas see on ravijuht või tervisetulem, luua patsiendile parimat resultaati. See paranemise aste või tulem sõltub suuresti patsiendist endast ning tema haigusest.  Raha ehk tegevuse maksumus on väga selgelt väljendatav suurus. 

Tänane hinnakiri kirjeldab tegevuspõhist hinda. Kui me räägime „tervisetulemist“, siis selline lähenemine tuleb panna teenuse ostmise tingimustes raha keelde ning see ei saa sisaldada omadussõnu, millede mõistmine on meil kõigil erinev. See on erinev ka patsientidel.

Eelkõige on meil segadus, kus algab ja kus lõppeb ravijuht ja seda eelkõige haiglatevahelises tegevuses, kui patsient liigub oma murega erinevate teenuse osutajate vahel. Selle „tulemi“ loomisel on meil erinevad pädevused ja rollid. Ka muutub inimese terviseseisund kord paremaks või paraneb täiesti. Teine kord jälle halvemaks. Kas see sõltus nüüd patsiendi dieedikuulelikkusest, omaenese panusest või oli see pelgalt meedikute targa sekkumise tulemus?

Kust pihta hakata?

Ehk ei ole sellele uuele võimalikule lähenemisele saanud veel head nime antud. Vahest oleks parim hakata loodetava sündmuse kirjeldamisest peale, leida siin teenuse osutajate vaheline sünergia ja siduda see siis matemaatilise tulemiga ning selle tekkimise üksikasjadega.

Kuna tegemist on täiesti uue mõtlemisega ja sellest lähtuva ühistegevuse arendamisega, on selleks kuluv ajaressurss hetkel minule veel hoomamatu. Ei oma tänasel päeval ettekujutust, millisesse staadiumi on haigekassa selle lähenemise kirjeldamisel jõudnud. Ma tahaks väga loota, et see ei ole tükike kuskil maailmas praktikas toimivast protsessist, mida soovitakse kuidagi meie süsteemi sisse istutada. See ei saa ega tohi olla selline „lõunamaa kasvutundlikkusega roosi pookimine Eestimaa pinnasesse“. Vahel oleme teiste kogemuste ülevõtmisel eksinud tegevuste tõlkimisel ja tõlgendamisel. Nii nagu inimene on tervikkooslus, on seda ka üks meditsiinisüsteem oma juhtimise ja spetsialiseerumise poole pealt vaadates.

Erinevad osapooled

Raviteenusel on mitmeid osapooli ning räägime erinevatest tasanditest. Kas ja kui suures osas hõlmab lähenemine seoseid perearsti ja eriarsti teenuste vahel, on ju ka seni avamata. Raviprotsessides on erinevad tugiteenused jne. Lõpuks veel teenuste osutajate erinevad juriidilised staatused, rääkimata sellest, et täna on need staatused ning positsioonid teenusemaastikul kohati kaks ja enam korda erinevalt rahastatud samasisuliste tegevuste juures erinevates haiglates. Kui mingi uus lahendus aitaks kaasa patsiendi parematele ravitulemustele, siis see on vaid tervitatav. Kui uute nimede kasutuselevõtt hakkab lihtsalt ühte matemaatilist mudelit juhtima, mis iseenesest jääb toimima samade sisendite ja finantsiliste arusaamade peale, ei ole sellel suurel mõttemuutusel erilist perspektiivi.

Oleme varasemalt arutanud, et kohati ravijuhtumi jätkumisel teises raviasutuses dubleerime teenuse osutajatena tegevusi ning sellega justkui raiskame seda vähestki raviressurssi. Samas on ka patsientidel erinevaid haigusi ja muresid samaaegselt, millede raviga tegeletakse paralleelselt ja milliste koostoimivad ravitulemused mõjutavad selgelt tervisetulemit. Terviseseisundi muutus tekib minutite ja tundidega, seega selle hindamine, analüüsimine, uuringute teostamine sõltub just sellistest muutustest, mitte raviteenuse osutajate nimedest ja asukohtadest. Lisaks on veel keskkonnamõjud lähtuvalt patsiendi terviseseisundist jne. Me ei saa lugeda siin päevi ja uuringute sagedust, vaid pigem uuringute aja analüüside tulemustes toimunud muutusi. See on tervisetulemi oluline komponent kulu mõistes, milleta ei saa täna ega edaspidi. Lõppväljundi nimest sõltumata.

Koostöö olulisus

Kui analüüsida erinevaid juhtimisteooriaid, siis nn „ühe juriidilise katuse all“ töötamine ei ole alati tulemuslikkuse tagaja vaid koostöö. Koostöö tulemuslikkus sõltub jälle inimestest ja ainult inimestest. Kas nad on valmis selleks ning millised on nende ambitsioonid? Kuidas neid ambitsioone rahastatakse ja motiveeritakse? Millistest turutingimustes meie meditsiin inimeste seisukohalt tegutseb? Kui jätkame tänast defitsiidimajandamist ning selle kaudu ka tõstame pingeid, siis on tulemuslikkuse tootmine kindlasti keerulisem. Kas üldse on võimalik? „Mina“ mõtlemine peaks asenduma „meie“ mõtlemisega. Arstid, õed ja meditsiiniline tugipersonal on eelkõige ametialaselt kolleegid ja partnerid ning seda sõltumata raviasutusest või tema omandisuhetest. Kollegiaalsuse arendamine terves meie Eestimaa väikeses meditsiinisüsteemis tagab tulemuslikkuse.

Arutagem seda ühte võimalikku uut lähenemist koos avatult ja avalikult, kaasates nii rahastajaid, teenuse osutajaid, kui ka patsiendiorganisatsioone. Kõik osapooled peavad sellest ühte moodi aru saama. Tänane ravijuht jääb patsiendile sageli segaseks ja arusaamatuks. Selle finantseerimise põhimõtetest rääkimata. Võtkem aega, ehk aasta 2019 on muutuste tegemiseks minu arvates liiga lähedal. Ei ole mõistlik seade eesmärke, mida me juba varasemale kogemusele tuginedes ei ole suutelised täitma, ei ole suutelised defineerima soovitavat tervisetulemit kõigile osapooltele arusaadavalt. Kunagi ei maksa karta ka loobumist ja varasema lähenemise paremuse tunnistamist.

Muuta saab olemasolevat süsteemi siis, kui on kindlalt parem asemele rakendada. Vahel on targem olemasolevat süsteemi „tuunida“, sest paljud „karid“ on juba läbi käidud ja kaardistatud ning tervisetulem saab minna vaid paremaks.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

17. aprill 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

märts 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.