Juubelit tähistav vähiregister liigub e-suunal

Eesti Vähiregister saab 40. aastaseks.
Eesti Vähiregister saab 40. aastaseks.

Sel nädalal, 16. jaanuaril 40. aastaseks saava Eesti Vähiregistri juhataja Margit Mägi ütleb Meditsiiniuudistele antud intervjuus, et registri andmete kvaliteedi on uuringud seni heaks kiitnud.

Ees ootab vähiteatiste digitaliseerimise protsess, et veelgi parandada andmete laekumist vähiregistrisse.

Intervjuu Margit Mägiga.

Kuidas andmed täna registrisse jõuavad? Kas tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud teid andmetega varustama või toimub see muul moel?

Vähijuhtudest teatamine on kohustuslik. Vastavalt "Rahvatervise seadusele" tuleb esitada vähiregistrile andmed nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoositud vähijuhtude kohta kõigil tervishoiuteenuse osutajatel (sh riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst-ekspertidel).

Kui tihti andmete kogumine käib – iga-aastaselt või teatud pikema aja tagant?

Andmed laekuvad registrisse jooksvalt, kusjuures sama isiku kohta võib infot lisanduda korduvalt. Andmete laekumine diagnoosi, diagnoosimis- ja ravimeetodite kohta eri tervishoiuasutustest on aeganõudev ningsageli laekuvad andmed vähi diagnoosimisest märksa hiljem.

Vähistatistika avaldatakse kord aastas, kui registri andmebaasi on lisatud aasta jooksul diagnoositud uute vähijuhtude andmed ja ühtlasi uuendatud varasemad andmed. Tagamaks info täielikkust ja õigsust, esitab vähiregister lõpliku ja korrastatud haigestumusstatistika teatud ajalise nihkega. Nii toimub see ka teistes riikides.

Milliseid andmeid te täpsemalt kogute?

Kogume järgmisi andmeid: isikuandmed (patsiendi nimi, isikukood, sugu, sünniaeg ja -koht, elukoht diagnoosimise hetkel, perekonnaseis ja rahvus), diagnoosi ja diagnoosimise andmed (üksikasjaline kasvajapaige, diagnoosimise aeg, diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid, kasvaja morfoloogiline tüüp ja pahaloomulisuse aste, kasvaja levik), raviandmed (esmane ravi liigiti, ravi olemus, tervishoiuasutus, ravi alustamise kuupäev ja ravimeetod), surmaaeg ja -põhjus või Eestist lahkumise aeg ning vähiteatise vormistaja andmed. Vähiteatiste vormistamise juhendid on kättesaadavad TAI kodulehe vähiregistri alalehel.

Kas registris sisalduvad andmed kõigi Eestis diagnoositud vähivormide kohta?

Jah, teatamisele kuuluvad kõik pahaloomulised kasvajad, sh lümfoid- ja vereloomekoe kasvajad. Lisaks ka in situ kasvajad ning peaaju ja kesknärvisüsteemi, samuti peaaju piirkonnas paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoomulised ning ebaselge ja määratlemata loomusega kasvajad.

Kas mõni vähivorm on ka selline, mis praegu on registris, aga 40 aastat tagasi ei olnud, sest seda ei diagnoositud toona?

Kindlasti on. Vähi diagnoosimine ja diagnoosimismeetodid on aja jooksul täiustunud, kasvajate morfoloogiliste tüüpide kirjeldamine on muutunud detailsemaks. Kui alates 1968. aastast on vähiregistril olemas andmed kõigi pahaloomuliste kasvate kohta, siis alates 1994. aastast kuuluvad registreerimisele, nagu juba mainitud, ka in situ kasvajad ja 1998. aastast peaaju ja kesknärvisüsteemi ning peaaju piirkonna sisesekretsiooninäärmete healoomulised ja ebaselge või määratlemata loomusega kasvajad.

Kas riiklik vähiregister on alati olnud TAI all või on see varem mõne muu asutuse juures tegutsenud?

Vähiregistril on riikliku registri staatus alates 2011. aastast. TAI koosseisu kuulub register alates 2009. aastast, varem töötas register Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (endises Eesti Onkoloogiakeskuses).

Kui palju registris praegu spetsialiste töötab?

Registris on kokku viis töötajat. Kaks andmesisestajat, kelle ülesandeks on andmete sisestamine ja arhiveerimine. Konkreetsemas mõttes vähiregistreerimise spetsialiste on meil kolm – andmehaldur, analüütik ja juhataja. Töötajate väljaõpe toimub kohapeal, ent juhataja on läbinud ka Euroopa Vähiregistrite Ühenduse poolt korraldatud vähiregistreerimise kursuse.

Vähiregistrile on tehtud ka kvaliteedianalüüs mõne aasta eest. Kui lühidalt öelda, siis jäädi registri tasemega rahule või tehti ka soovitusi millegi parendamiseks?

Vähiregistri andmekvaliteedi hindamisel peetakse silmas kahte põhilist aspekti – vähijuhtude registreerimise täielikkust (kui palju diagnoositud juhtudest sisaldub registris) ja andmete valiidsust (vähijuhtu kirjeldava info vastavust tegelikkusele). Euroopa Regionaalarengu programmi TerVe raames 2013?2015 tehtud uuringu „Eesti Vähiregistri kvaliteedi analüüs" tulemused näitasid, et andmete kvaliteet on käsitletud aspektides üldiselt hea.

Kas registri töötajad teevad registrisse kogunenud andmetest ka analüüse ja artikleid? Jõuavad need ka välismaisesse teadusajakirjandusse? 

Vähiregistri töötajad tegelevad eelkõige siiski vähijuhtude registreerimise ja andmetöötlusega, koostavad iga-aastase riikliku vähistatistika ja teevad rutiinseid andmeanalüüse.

Samuti valmistab vähiregister ette ja edastab Eesti vähiandmeid mitmesse rahvusvahelisse projekti, mille tulemusi avaldatakse rahvusvahelistes teadusartiklites. Eestis tegeleb vähiregistri andmetel põhineva teadustööga peamiselt TAI epidemioloogia ja biostatistika osakond, mille uurimisvaldkondade hulka kuulub vähiepidemioloogia.

Uurimistulemuste põhjal on avaldatud hulk teadusartikleid rahvusvahelistes teadusajakirjades. Näiteks, äsja ilmusid artiklid kopsuvähi ja eesnäärmevähi ajatrendide ning lastevähi registreerimise kvaliteedi kohta, ilmumas on artikkel käär- ja pärasoolevähi ajatrendide kohta. Täpsema huvi korral saab avaldatud artiklite nimekirjaga ja vähiregistri andmetel põhinevate analüüsidega tutvuda TAI kodulehe vähiregistri alalehel.

Vähiregister saab kohe 40. aastaseks, mis alanud aasta teile kaasa toob – kas on tulemas muutuseid registri töös või millised on suuremad ettevõtmised?

Ka 2018. aastal jätkame oma rutiinse tööga, et tagada vähiandmete olemasolu ja kvaliteet, sest vähiregistreerimine on järjepidev ja aeganõudev tegevus. Suuremaid muutusi registri töös ilmselt ei toimu.

Küll on Sotsiaalministeeriumi ning tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse poolt võetud plaani alustada vähiteatiste digitaliseerimise protsessi, millega seoses tekib ka vähiregistrile terve rida lisakohustusi. Eesmärgiks on parandada andmete laekumist vähiregistrisse, ent kavandatavad uuendused nõuavad samas palju tähelepanu ja tööaega.

Kümne aasta pärast saate poolesaja aasta vanuseks, kui palju suuremaid plaane selle vahepealse 10 aasta sisse mahub?

See on küll raske küsimus. Vähiregistri töö põhieesmärk on tagada järjepidev ja kvaliteetne rahvastikupõhine vähijuhtude registreerimine, mis kulgeb kindlate rahvusvaheliste reeglite järgi.

Oluline on stabiilsus. Seetõttu väga suuri plaane selle aja sisse ei mahu. Seda enam, et vähiregistri töötajaskond on suhteliselt väike. Põhiliseks muutuseks saab ilmselt see, et tervishoiuasutused edastavad registrisse andmeid elektroonselt, et need andmed on struktureeritud ja loodetavasti piisavalt kvaliteetsed, mis võimaldaks vähiregistril oma tööd teha kiiremini ja tõhusamalt.

Kui aga unistada, siis Eestiski võiks vähiregistri roll olla märksa suurem, nagu see on paljudes arenenud riikides, kus riiklikul tasemel on aru saadud registri potentsiaalist kogu vähitõrje seisukohalt ja ühtlasi tagatud piisav rahastus.    

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.