Tulevikus võiks kõik perearstid olla tervisekeskustega seotud

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel

Värskelt ministri allkirja saanud esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu väljatöötamiskavatsus on sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli sõnul pikkade arutelude tulemusel sündinud kauaoodatud dokument, mis on viimaks saanud ametliku vormi.

Mis on eelnõu eesmärk?

Põhieesmärk on täiendada ja täpsustada perearstikeskuste teenuste, teeninduspiirkondade ja nimistute regulatsiooni, lisaks tugevdada pereõdede rolli ning luua võimalus laiendada esmatasandi tervisekeskuste baasil perearstide teenustevalikut. Lihtsalt öeldes parandada esmatasandi terviseteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ja tagada see, et esmatasandi arstiabi inimestele võimalikult kodu lähedal säiliks pikemas perspektiivis.

Kas eesmärk on ka see, et perearstipraksised sellisel kujul nagu nad praegu on, kaoksid ära ja tuleksid asemele tervisekeskused?

Eesmärk on laiendada ja muuta paindlikumaks esmatasandi tervishoiuteenuse osutamist ja analüüsida, kuidas ja mil määral tuleb tervisekeskuses osutatavat perearstiabi ja lisateenuseid õiguslikult reguleerida. Perearstide seltsi, haigekassa, terviseametiga oleme neil teemadel kaua arutlenud. Eelnõu on pikalt oodatud ja nüüd ka ametliku vormi saanud alusdokument, mille baasil arutelud edasi jätkuvad. Eesmärk ei ole kindlasti tänast süsteemi ja struktuuri ära kaotada. Pigem tahame luua juurde võimalusi, et perearstid oma laienevate meeskondadega saaks paremaid inimestele teenuseid osutada.

Eelnõu on küll suunatud pigem tervisekeskuste õiguslike ja toimemudelite rakendamisele, aga kui me räägime siin näiteks pereõdede rolli suurendamisest, siis puudutab dokument ka üksikpraksistes või grupipraksistes toimetavate perearstide tööd. Ja v-o 10 või enama aasta perspektiivis võime liikuda selles suunas, et enamik perearste on ikkagi tervisekeskustega kas koostöö kaudu või äriühingulise koostööleppe kaudu seotud. V-o kunagi tõesti räägime ainult tervisekeskustest ja nende vastutusel perearstiabi osutamisest.

Kas see tähendab, et ka oma praksist edasi pidades võiks perearstid ikkagi tervisekeskustega koostööd teha?

Näeme, et ka need perearstid, kes täna tervisekeskustega ei ühine ja Euroopa raha abil tervisekeskusi ei ehita, saavad tulevikus ikkagi ühel või teisel viisil olema tervisekeskustega seotud. 

Perearstid ei pea olema ühes juriidilises isikus, vaid võivad toimida tervisekeskusena ka koostöömudeli baasil. See on üks olulisemaid eelnõu teemasid. Kui perearstid tahavad koos midagi paremaks teha, siis neil see võimalus on, ilma et nad oma iseseisvust kaotaks.

Ministeerium toetab koostööleppe põhimõtet: perearstid ei pea oma praksistest loobuma ja koonduma ühte juriidilisse isikusse, vaid võivad teha koostööd, et jagada vastutust ja õigust suuremale ressursile. Tervisekeskuste rahastusmudel näeb tervisekeskusesse koondunud perearstidele ette oluliselt rohkem rahalist ressurssi praksise töö organiseerimiseks, alates juhtimistasudest ja suuremates ruumikompensatsioonidest. Usun, et aja jooksul muutub tervisekeskuste rahastus perearstidele veelgi motiveerivamaks. Need, kes jätkavad üksikuna või tavapärase grupipraksisena, nende jaoks otseselt midagi ei muutu, neil raha vähemaks ei jää.

 

Kas ka antud eelnõuga nähakse rahastuses ette muudatusi?

Rahalises mõistes hetkel alusmehhanism on olemas ja eelmise aasta juuli seisuga kokku lepitud. Lahendamist vajab, kuidas lisateenuseid (ämmaemandusteenus, füsioteraapia ja koduõendusteenus) tervisekeskuste baasil osutada. Hetkel on haigekassal kohustus valida lepingupartnereid, kes neid teenuseid osutavad. Edaspidi peaks see teisiti toimuma.

Eelnõu lisaeemärk on laiendada esmatasandi teenuste baasi. Peame läbi arutama, kuidas teenuseid, mida praegu on rangelt lubatud osutada vaid eriarstiabi teenuse osutajal, teatud mahus ka tervisekeskustes teha saaks. Näiteks radioloogiateenust.

Radioloogid on sellele praegu vastu?

Jah. Aga usun, et tulevikku suunatud arutelud on vaja ikkagi pidada ja leida konsensus selles küsimuses, mis on patsientidele vajalikud teenused ja mis neist peavad olema võimalikult kodu lähedal. Usun, et jõuame lahenduseni, kus radioloogid on meiega ühes paadis.

Mis muutub seoses teeninduspiirkondadega ja nimistu piirsuurustega?

Vaja on üle vaadata normid, mille alusel terviseamet hindab, kas ja kus peaks perearstikeskused olema. Teeninduspiirkonnad on täna kohaliku omavalitsuse või selle üksuse piiridega määratletud. Kui me räägime laiemast vastutusest, siis tervisekeskused, mida ehitatakse kohalike omavalitsustega või maakondlike haiglatega koos, on maakondlikud tervisekeskused ja nende puhul tõenäoliselt vastutus- ja teeninduspiirkond on laiem kui üks omavalitsusüksus. Meie ettepanek on teeninduspiirkondi suurendada ja muuta nimistu suuruste piir paindlikumaks.

 

Üks eemärke on muuta ka nimistu üle andmine lihtsamaks?

Nimistu üle andmise problemaatika on olnud aegade jooksul üleval ja seoses arstkonna vananemisega tekib küsimus, kuidas tagada arstiabi osutamine ka väiksemates piirkondades. Oleme siin lähtunud sellest, et tervisekeskuse teeninduspiirkondade, nende õiguste ja kohustuste laiendamisega saab korraldada selle, et kui kuskilt piirkonnast perearst lahkub, siis kuidas tervisekeskus saab ja peab seal perearstiabi osutama.

Nimistu üle andmisel oleme rääkinud sellisest asjast nagu inkubatsioon. Soovime toetada seda, et perearst, kes teab, et ta paari aasta pärast tahab perearstitööst loobuda, saab valida ise endale järglase, kes esmalt töötab praksises näiteks abiarstina. Tahame motiveerida seda, et perearstid ise endale järglase leiavad. Need mehhanismid on samuti arutlusel nii õiguslikult kui ka rahaliselt.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.