Rahvusvaheline võitlus AB-resistentsuse vastu

Projekti Health-i-care meeskond. Vasakult kolmas Groningeni Ülikooli meditsiiniteaduskonna juhataja Alex W. Friedrich
Projekti Health-i-care meeskond. Vasakult kolmas Groningeni Ülikooli...

Hollandis Groningeni ülikooli haiglas otsitakse mooduseid, kuidas võidelda antibiootikumresistentsuse vastu kogu Euroopas.

Groningeni Ülikooli meditsiiniteaduskonna juhataja Alex W. Friedrich selgitas, et antibiootikumresistentsus on riigiti väga erinev. Näiteks MRSAga Hollandil suuri probleeme pole, küll aga on selle nakkusega hädas Saksamaa. Groningeni ülikooli haigla on üks Madalamaade suurimaid transplantatsioonikirurgia keskusi, kuhu tulevad patsiendid ka teistest riikidest, sh Põhja-Saksamaalt, sest sealsetele elanikele on Groningen lähemal kui Hamburg või Hannover. Kui liiguvad inimesed, liiguvad ka bakterid, tõdes Friedrich. Ta märkis, et piiriülene tervishoid on väga positiivne, kuid vaid siis, kui see on ka riskivaba.

„Kõik Euroopa riigid peavad antibiootikumresistentsuse vastu töötama koos. See on nagu põleng naaberkorteris: ei saa panna oma ust kinni ja otsustada, et mind see ei puuduta,“ rõhutas Friedrich.

Et probleem antibiootikumresistentsusega lahendada, tuleb ka erinevad sektorid panna koostööd tegema. Suurimad piirid pole siin isegi mitte riikide vahel, vaid tervishoiu, teaduse ja äri vahel, kinnitas Friedrich. Samas nentis ta, et kui nad mõtlevad Madalmaades välja mingi hea lahenduse, ei võta teised riigid seda kasutusele üksnes selle pärast, et see on hea. Vahend läheb kasutusse siis, kui seda on arendatud üheskoos. 

Pidev liikumine

Lisaprobleemina tõi Friedrich välja tõsiasja, et patsiente transporditakse pidevalt nii haigla sees, haiglate ja ka riikide vahel ühest kohast teise. Nii on see kogu Euroopas. Koos patsiendiga liiguvad ka bakterid. 

„Praegu me oleme pimedad: me ei tea seda, kuidas patsiendid päriselus riigist riiki raviasutuste vahel liiguvad. Me mõtleme oma riikide sees. Kuid peame mõistma, et kui tervishoiul ei ole piire, siis pole ka infektsioonidel,“ rõhutas Friedrich. Groningeni ülikooli haiglas on loodud programm, mis aitab jälgida, nii seda, kuidas haiged maja sees liiguvad, kui seda, kust on patsiendid haiglasse tulnud ja kuhu sealt seejärel saadetud. Selline patsientide jälgimine aitab jälgida ka infektsioonide liikumist ning ette ennustada ja ära hoida suuremaid puhanguid.

Koostööprojekt Health-i-care

Koostöös Saksamaa partneritega on Groningeni ülikooli haigla algatanud projekti Health-i-care, mille eesmärk on kaitsta inimesi infektsioonide eest ning vähendada antibiootikumresistentsust. Projekti raames tegeletakse näiteks kätehügieeni eest hoolitsemise, antibakteriaalsete „nähtamatute“ kinnaste väljatöötamise ja veepuhastustehnoloogiate arendamisega. Tööd tehakse uut tüüpi „tarkade antibiootikumide“ loomisega olemasolevaid tooteid modifitseerides. Eesmärk on, et antibiootikumid ei läheks enam laiali kogu kehasse, vaid võitleksid ainult nakkuse tekitajate vastu.

Haigla mikrobioloogia laboris tegutsetakse aga selle nimel, et senisest kiiremini määrata kindlaks bakteri tüüp, mida inimene kannab. Kui tavapäraselt saadakse vastus kuue päevaga, siis Groningenis on välja töötatud test, mis annab vastuse 18 tunniga. See võimaldab määrata inimesele õigemat ravi. Arendajate soov on, et nende diagnostika jõuaks rutiinsesse kasutusse ka mujal. 

Galerii

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.