3 küsimust gastroenteroloog Benno Margusele

Sooleuuringul.
Sooleuuringul.

Gastroenteroloog Benno Margus rõhutab, et alati ei tähenda veri väljaheites soolevähi olemasolu ja põhjus võib olla ka näiteks ninaverejooks.

Veri väljaheites: millised on variandid?

Tähtis on väljaheite värvus. Kui on tegemist makroskoopilise veritsusega soolest, siis see toonib väljaheite mustaks. Musta värvi väljaheite ehk meelena veritsus on pärit seedetrakti ülaosast. Kui tegemist on hematoheesiaga, on veri punane.

Veritsus on siis pärit pärasoolest või seedetrakti alumisest osast. Pärasoolest või pärakukanalist pärinev veri ei ole väljaheitega segunenud, kõrgemalt eritunud veri võib olla väljaheitega segunenud.

On olemas ka mikroskoopiline, silmale nähtamatu veritsus soolest – sellest annab märku väljaheite peitvere testi positiivne tulemus.

Millest peamiselt on põhjustatud veri väljaheites?

Põhjusi on õigupoolest palju. Kindlasti üheks põhjuseks on kasvajalised muutused (adenoomid, pahaloomulised kasvajad). Lisaks võib olla põhjuseks krooniline põletik (erosiivne ösofagiit ehk reflukshaigus, peptiline haavand, erosiivne gastriit, duodeniit (H. pylori) ja põletikuline soolehaigus). 

Võimalikuks põhjuseks on ka ravimite või ravimenetlusega seotud kahjustused, nagu mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest tingitud kahjustused (ohustatud on söögitoru, magu, peensool, jämesool), kiirituskoliit ja keemiline koliit, aga ka pseudomembranoosne koliit peamiselt antibiootikumravi tüsistusena.

Arvestada tuleb ka vaskulaarsete soolehäiretega – näiteks trombist või embolist. Ka angiodüsplaasia võib sageli tekitada pisikest veritsust mistahes seedekulgla osast. Juhul kui angiodüsplaasia paikneb peensooles, ei pruugi selle juurde pääsemine ravimenetluse läbiviimiseks lihtnegi olla.

Veritsuse põhjuseks võib olla ka isheemiline koliit, portaalhüpertensiivne gastropaatia, kolopaatia, söögitoruvaariksid, hemorroidid.

Ka nakkushaigused võivad põhjustada vere sattumist väljaheitesse (düsenteeria, tuberkuloos). Teinekord aga juhtub nii, et patsient neelab ise verd alla, näiteks ninaverejooksu korral. Nii võib ta oksendada verd ja veri ka väljaheitesse jõuda, ilma et seedetraktis veritsuse põhjust üldse leitakse.

Kui väljaheites on verd, siis millised on täpsustavad uuringud?

Neid on palju ja neid rakendatakse sõltuvalt kaebusest ja situatsioonist: kas gastroskoopia, koloskoopia, kapselendoskoopia, enteroskoopia, angiograafia, stsintigraafia, laparotoomia.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.