Kas Põlva ravikindlustatu aitab ehitada suurhaiglat?

Riigikogu liige Martin Helme küsib terviseministrile saadetud päringus, miks ravikindlustatu Põlvast või Hiiumaalt peab aitama ehitada suurhaiglaid.

Martin Helme toob oma kirjas välja, et tervishoiuasutuste investeeringute rahastamine toimub Euroopas erinevate skeemide järgi. Näiteks Saksamaal rahastatakse ülikoolihaiglate ehitusi koostoos riigi ja maakondadega.

"Eestis toimub aga riigipoolne suurte ülikooli- ja regionaalhaiglate rahastamine Eesti Haigekassa vahenditest, ka struktuurifondide abiga püstitatud ehitiste omafinantseering jääb sisuliselt haigekassa katta. Sama skeemi kohaselt, mille järgi ravikindlustatu Põlvast ja Hiiumaalt peab aitama ehitada suurhaiglaid, planeeritakse Tallinnasse uue haiglakompleksi ehitust," leiab Helme.

Ta jätkab, et olukorra teeb komplitseerituks tõsiasi, et samal ajal, kui suurte haiglate haldamiseks loodud sihtasutused toodavad kasumit, katkestatakse detsembris plaaniliste haigete vastuvõtt, ehitustegevus aga ei seisku, kuigi nii ravi- kui ka ehitustöö finantseerimine toimub formaalselt kindlustatute poolt tehtud maksetest.

Terviseminister Jevgeni Ossinovski kinnitab, et tervishoiuasutuste investeeringuid rahastatakse tõepoolest erinevates riikides erinevate skeemide järgi. Ta lisas, et erinevad rahastamisskeemid loovad ka erinevaid motivatsioone, kinnisvarainvesteeringute täielik lahushoidmine hilisemast vastutusest katta ülalpidamiskulusid on toonud osades riikides varasemalt kaasa liigselt suurte hoonete ehitamise ja ebaotstarbekad ülalpidamiskulud.

Seepärast otsustati Eestis ligikaudu 15 aastat tagasi arvestada investeeringuvajaduste kattega tervishoiuteenuste hinnakujunduses, samas nähes ette täiendavad vahendid ka riigieelarvest ja Euroopa Struktuurfondide kasutuse võimaluse. "Ei saa väita, et ravikindlustatu Põlvast või Hiiumaalt "peab aitama ehitada suurhaigaid" oma ravivõimaluste vähenemise arvelt. Nimelt osutatakse paljusid erialasid kõigile kindlustatutele vaid kõrgema etapi haiglates," rõhutab minister.

Kahe haigla laenukohustused

Ka selgitab Ossinovski Helme soovil, kui suure protsendi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla eelarvetest moodustab ehitiste ja kallihinnalise aparatuuri ostudeks tehtud laenude finantseerimine aastatel 2018–2020.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumil on planeeritud laenude finantseerimiseks 2018 – 15% (moodustab lühi- ja pikaajaline laenumakse planeeritud tuludest), 2019 – 13% ja 2020 – 11% eelarvest.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglal on planeeritud laenude finantseerimiseks 2018 – 38% (moodustab lühi- ja pikaajaline laenumakse planeeritud tuludest), 2019 – 39% ja 2020 – 40% eelarvest.

Andmed on esialgsed ja võivad muutuda, kuna eelarved on veel koostamisel.

Täiendavalt lisab minister, et 2017. a kolmanda kvartali seisuga oli bilansside andmetel SA Tartu Ülikooli Kliinikumil pikaajalisi kohustusi 31 mln eurot ja lühiajalisi kohustusi 22 mln eurot. SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglal pikaajaliste kohustusi 64 mln eurot ja lühiajalisi kohustusi 23 mln eurot.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.