Vallikivi: teise vooru eelnõu tuli välguna selgest taevast

Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi
Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi

Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi leiab, et tervisekeskuste loomisele on lähenetud valest otsast.

Tervisekeskuste teemal on jätkuvalt needsamad probleemid, millele Eesti Perearstide Selts juba korduvalt ja aastaid tähelepanu on juhtinud. Nimelt on tervisekeskused projekteeritud ja nüüd ka valmis ehitatud enne seda, kui üldse on selgeks saanud see, mis tervisekeskused tegelikult on, milline on nende funktsioon tervishoiumaastikul, milline on nende sidusus teiste tervishoiu ja sidusvaldkondadega, milline on nende organisatoorne ja rahastusmudel jne.

Ehk siis nüüd, mil betoon on valmis või valmimas, on väga keeruline tagantjärele kogu teooriat välja mõelda ja veel raskem praktikasse rakendada. Loogiline olnuks ju, et esmalt olnuks olemas idee, mis tervisekeskus on, kuidas selle tegemine tegelikult käib ja kuidas viib see teekond tänasest hetkeseisust tuleviku tervisekeskuse mudelisse. Seda enam, et ESF rahastuse teise vooru eelnõu tuli välguna selgest taevast, osapooltega läbi arutamata lihtsalt teatavaks tegemisena, samuti arvesse võtmata peremeditsiini seniseid arengusuundi viimase 25 aasta jooksul ja seda, et käiku võiks minna eelkõige need mudelid, mis on Eesti kontekstis juba ennast jätkusuutlikena tõestanud - ehk siis väikesed sõltumatud grupipraksised - mitte ei hakata kunstlikult kokkusobimatuid fragmenteeritud teenuseosutajaid ühe katuse alla liitma ja seda terviklahendina serveerima.

Muret teeb ka see, et kogu selle rapsimise käigus me kipume riigi tasandil ära unustama, MIDA ja MIKS me tervisekeskusi teeme. Eesmärk on ju võimestada ESMATASANDIT. Me peame lugema end väga õnnelikeks, kui meil õnnestub järgmise 10 aasta perspektiivis saavutada see, et me suudame HOIDA praegusel tasemel olemasoleva esmatasandi kvaliteeti - seda, et perearsti ja pereõe teenus on kättesaadav, kvaliteetne ja üle 90% inimestest on sellega stabiilselt rahul. Sest ärgem unustagem fakti, et täna on Eesti perearst keskmiselt 55 aastane naisterahvas ja olemasolev residentuurikohtade poliitika ei võimalda asiste perearstiresidentide juurdekasvu vajalikus tempos.

Me võime olla ülirahul, kui meil õnnestub 10 aasta perspektiivis liidestada tervisekeskuste esmatasandiga esmased põhiteenused - ehk siis füsioteraapia, ämmaemandus ja koduõendusteenus. Siis oleks väga hästi, arvestades seda, et Eesti inimesed jäävad paratamatult järjest vanemaks ja haigemaks ning järjest enam ülesandeid langeb eriarstiabist esmatasandi õlule. Aga see, et esmatasandile tahetakse külge pookida mingeid järgmisi kellasid ja vilesid, alates olematu sotsiaalsüsteemiga integreerimisest eksperimentaaljärgus pilootprojekti baasil, lõpetades kiirabi ja EMO-funktsiooni osalisest ülevõtmisest, juhtumikorraldusest, haigevoodite pidamisest, 24/7 valvetest - see on nagu mingi paralleelmaailm, mis täielikult eitab olemasolevat reaalsust ja millest ajalehest lugedes on nii mitugi residenti mulle öeldnud, et sellist eriala nad oma elukutseks küll ei valinud ja kas peab tõesti jälle hakkama emigreerumist kaaluma.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.