Esinduslikul kongressil kuuleb uudiseid ateroskleroosist ja muustki

Professor Margus Viigimaa
Professor Margus Viigimaa

Aprillis toimub Eestis Balti Ateroskleroosi Kongress, mille peakorraldaja professor Margus Viigimaa on rahul, et mitme aasta ettevalmistuse tulemusena on kokku saanud ülihea programm.

Intervjuu Eesti Kardioloogide Seltsi epidemioloogia ja preventsiooni töögrupi juhi Margus Viigimaaga.

Mis te aprillis toimuvast Balti VII ateroskleroosi kongressist kõige rohkem esile tõstaksite, kindlasti kuulama tulla soovitate?

On väga palju huvitavat. Kõigepealt on väga huvipakkuv, et meil toimub kaks ühist istungit Euroopa juhtivate kardioloogide ühingutega. Avaistung on koos Euroopa Ateroskleroosi ühinguga ja pealelõunane istung on Euroopa kardioloogia seltsiga. Meil on tõesti väga juhtivad lektorid tulnud kohale. Võib-olla sellest esimesest nimetaksin Itaalias Milanos töötavat Euroopa üks arvamusliidrit, eelmine Euroopa Ateroskleroosi Ühingu president Alberico Catapano. Tema räägib, milline on lipiide langetava ravi tulevik.

Siis järgneb kohe huvitav sessioon, diabeedi ja kardiovaskulaarse riski sessioon. See teema on antud sündmusel üks märksõnu, seetõttu teeme seda koos Eesti endokrinoloogide seltsiga. Väga palju on ateroskleroosi diabeedipatsientidel, see on suur probleem kardioloogide jaoks. Seal on juhtiv loeng Karolinska Instituudi professoril Lars Rydenil, kes on olnud Euroopa kardioloogia seltsi president ja üks kõige tuntumaid kardiolooge Põhjamaades praegu. Tema räägib, et millised uuringud ja arengud on toimunud diabeedipreparaatide osas ja kuidas need mõjutavad südant.

Talle sekundeerib Eesti Endokrinoloogide Seltsi esimees professor Vallo Volke, kes räägib sama teemat endokrinoloogi seisukohast ja siis veel professor Peter Nilsson Rootsist, kes räägib hüpertensiooni ja diabeedi seostest. Selline diabeedisessioon sellel kongressil on esmakordne.

Pärast lõunat on koos Euroopa kardioloogide seltsiga ühisistung, kohal on asepresident Bela Merkely Ungarist, kes kandideerib ka uueks presidendiks.

Lisaks on auväärne avaloeng Terje Pedersenilt Oslost. Tema on see mees, kes statiinid üldse omal ajal tõi Põhjamaades laia kasutusse 90ndatel, isegi võib olla terves Euroopas – uuring oli simvastitiiniga. Tema oli peauurija 1994. aastal lõppenud uuringus, mis tõestas, et statiinid on ohutud. Seni olid Põhjamaades arstid küllaltki skeptiliselt, kartes nende väikest kasu ja suuri kõrvaltoimeid. Kuid uuring näitas, et infarktijärgsetel patsientidel oli väga suur suremuse langus. Ta räägib nüüd, kas statiinid on endiselt meie lipiide langetava ravi baas.    

Professor Aleksandras Laucevicius Leedust räägib sealsest südamehaiguste ennetamise programmist, mis neil käsil on. Eestis on see asi toimunud varem, kõik käib spiraali mööda. Mina ise olen tema kutsel käinud Leedus tutvustamas meie programme, et sealsed ametnikud programmist aru saaksid. Meil on see kõik ära toimunud, aga me tegime väga head tööd. Perearstid teevad seda tööd edasi. Kuid Leedus perearstid pole nii tugevad, neil on eraldi programm südamehaiguste suremuse vähendamiseks.

Kui palju on Eestist lektoreid?

Volkest ma juba rääkisin. Siis on õhtusel instungil professor Sergei Nazarenko PERHist, kes räägib FDG-PET uuringust, mis aitab leida aterosklerootilisi naaste veresoontest. Ka minu loeng on päris alguses, räägin lipiide langetavast ravist Balti riikides.

Siis on PERHi noor endokrinoloogi Mart Roosimaa loeng, kes räägib eesmärkväärtustest veresuhkru puhul. Ta räägib seda huvitaval sessioonil, kus arutatakse ka vererõhu ja lipiidide eesmärkväärtuste üle.

Professor Andres Metspalu räägib geenivaramust ja täppismeditsiinist, doktor Peeter Rossi räägib e-tervisest ja otsusetoe projektidest. Kogu viimane istung on pühendatud personaalmeditsiinile aterosklerootiliste haiguste aspektist – meil on geenivaramu, alanud jaanuarist personaalmeditsiini projekti – kardiovaskulaarne uuring (seda juhin mina) ja rinnavähinäärme ravi täppismeditsiini uuring – seda juhib dr Peeter Padrik kliinikumist.

Meil on ka külaline Moskvast doktor Irina Chazova, kes tutvustab meile Venemaa rahvuslikku hüpertensiooni registrit ja sealset seisu hüpertensiooni ja ateroskleroosiga.

Meil on uskumatult heal tasemel lektorid eri mehhanismidega kohale, üle Euroopa, rääkimata sellest, et kõik Leedu ja Läti juhtivad arstid on kohal.

Kui kaua te seda sündmust ette valmistasite?

Ma arvan, et mul läks kaks aastat selle kavaga. Kui ajalukku vaadata, siis kõige esimese kongressi 1998. aastal tegin ka mina. Nüüdne on arvult seitsmes. Oleme püüdnud vahet hoida 3-4 aastat. Peame vaatama, et ei oleks samal ajal kattuvaid kongresse, nii kardioloogide kui hüpertensiooni kongresse.

Kas see on Eestis tänavu üks suurima kaaluga kardioloogide üritus?

Tahaks loota. Teine suur ja esinduslik sündmus tänavu on oktoobris Balti südamepuudulikkuse kongress, seda korraldab dr Tiina Uuetoa, kes on meie seltsi südamepuudulikkuse töögrupi juht.

Mis on praegused kolesterooli eesmärkväärtused ja kas neid on plaanis muuta?

Nendega on natuke lihtsam võrreldes vererõhuga. Kui võtame rahvusvahelised normiväärtused, siis on endiselt 5-3-1 ja 1,7 (üldkolesterool, LDL, HDL (naistel 1,2) ja trigütseriidid) – need on püsinud pikka aega. Mis on muutuses, kui madalaks kolesteroolitase viia pärast infarkti või muud tõsist haigust. Viimased aastad on kehtinud eesmärkväärtus 1,8 – tulenedes uuringutest. Põhjus, miks see pole madalam, statiinid ei suuda väga palju madalamaks LDL viia. Kuid uute bioloogiliste ravimitega on see võimalik viia alla 1, isegi alla 0,8. See veel juhistes ei ole sees, kuid on lõppenud kaks uuringut, millest ühe positiivsed tulemud on juba teada. Teise tulemused antakse välja märtsis – kui mõlemad seda kinnitavad, siis tehakse muudatused ka ravijuhendites. Eesti kindlasti aktsepteerib ja läheb Euroopa juhistega kaasa, oleme lihtsalt teinud Eestis Euroopa juhistele oma rakendusplaanid, kui mõned juhised meile on kallid või mõni soovitus pole meile nii oluline. Peamine eesmärk, kuidas Euroopas vastu võetud juhist Eestis rakendada.

Põhifookus, mida ootame, on bioloogiline ravi ja selle kasutuselevõtt. Eestis oli patsiente, kes said seda ravi, kuid uuringud said läbi, ja see ravi lõppes ka. Oleme teinud haigekassale vastava taotluse, nüüd ootame. Suund on sellele, et sellest saab suur relv ateroskleroosi vastu võitlemises. Seni haigekassa seda ravi ei hüvita, aasta jooksul hakatakse menetlema, taotlus läks sisse eelmise aasta lõpus. Kuid rikastes riikides on see ravi juba soodustatud ja kasutusel. See annab lootust.

Kuid mis saab vererõhuväärtustega?

Ma ei tohi seda öelda, kuid tõde tuleb juunikuus Euroopa Hüpertensiooniühingu Kongressil Barcelonas. On tulnud päris palju kriitikat, nii Euroopas kui ka maailmas. Tõenduspõhist materjali ei ole USA otsustele liiga palju – seega pole praegu ühist vaimustust – tundub, et nii agressiivseks kui ameeriklased Euroopas ei minda.

Kes on kongressile oodatud?

Ootame kõiki kardiolooge, endokrinolooge, sisearste, perearste. Tegelikult kõik arstid puutuvad ateroskleroosiga kokku. Ka Leedust ja Lätist tuleb päris palju arste. Prognoosime, et 300 delegaati, neist pooled Eestist. Kuid tulemas on arste Portugalist, Brasiiliast.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.