Kuidas ravida korruptsiooni meditsiinisektoris?

Olivia Kranich, Advokaadibüroo Sorainen advokaat
Olivia Kranich, Advokaadibüroo Sorainen advokaat

Korruptsioon kardab valgust, mistõttu on läbipaistvus selle vältimise efektiivseim meede, leiavad advokaadid Olivia Kranich ja Norman Aas.

Diagnoos

Euroopa Liidus korraldatud küsitlused meditsiinisektori korruptiivsuse kohta on näidanud, et umbes 10%’l juhtudest tuleb kiiremini arsti vastuvõtule või parema ravi saamiseks anda tervishoiutöötajatele altkäemaksu või meelehead. See teeb tervishoiust kõrgeima korruptiivsuse riskiga valdkonna euroliidus.

Eestis on varem sarnastest uuringutest selgunud, et enne tervishoiuteenuse saamist on tervishoiutöötajatele mitteametlikult raha maksnud 2% ja pärast teenuse saamist 3% patsientidest. Ühtlasi näitavad uuringud, et kui teistes valdkondades on korruptsioon languses, siis pikad ravijärjekorrad töötatavad meditsiinisektoris üldisele langustrendile vastu. Korruptsiooni vähenemisele ei aita kaasa ka selle mõiste hägune määratlus meditsiinisektoris ning ebaselge piir lubatu ja keelatu vahel.

Laias laastus saab meditsiinisektoris eristada kahte tüüpi probleeme, mis on seotud võimaliku huvide konflikti või halvimal juhul korruptsiooniga. Esimese alla võiks lugeda nn meditsiini administreerimisega seotud korruptsiooni, millel tegelikult arstidega ja raviga otsest seost sageli polegi. Need on eelkõige korruptsioonijuhtumid, mis on seotud hangetega meditsiiniseadmete ostmiseks või haiglahoonete ehitamiseks.

Eestis viimasel ajal avalikuks tulnud suuremad kaasused, näiteks PERH-i endiste töötajatega seotud kohtuasjad, on olnud just seda tüüpi. Meditsiini administreerimisega seotud korruptsioon ei erine põhjustelt ega selle vastu võitlemise ning ennetamise viisidelt muust avaliku sektori korruptsioonist. Enamikule meditsiini administreerimisega seotud isikutele kohaldub muuhulgas ka korruptsioonivastane seadus.

Meditsiinisektorile omasest spetsiifilisest huvide konfliktist või korruptsioonist saame aga rääkida eelkõige juhul, kui ebakohaste mõjutuste ohu alla satub tervishoiutöötajate erialane tegevus patsientide ravil. Näiteks mõjutab ravimi- või meditsiiniseadmete tootja tervishoiutöötajat liigselt eelistama enda toodetud ravimit või meditsiiniseadet.

Meditsiinisektoris liikuv suur raha ning ravimi- ja meditsiiniseadmete tootjate tihe konkurents on viinud üldise arusaamiseni, et asjatundlikuks raviteenuse osutamiseks on vajalik vältida viimaste ebakohast mõju tervishoiutöötajatele. Vastav regulatsioon on sätestatud nii seaduse kui ka erialaliitude koodeksite alusel, nii Eesti, Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil.

Muuhulgas näeb ravimiseaduse § 86 pealkirjaga „Ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamine kingitustega“ ette,  millised kingitusi ja toetusi võivad ravimitootjad tervishoiutöötajatele ravimite reklaamimise käigus anda. Üldreegli kohaselt on ravimi müügiloa hoidjal keelatud anda kingitusi ja teenuseid, mille väärtus ületab 6,40 eurot, ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele. Samamoodi on neil isikutel keelatud ravimi müügiloa hoidjalt või tema esindajalt kallimaid kingitusi vastu võtta.

Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsiooni avalikustamiskoodeks ning Eesti Ravimitootjate Liidu eetikakoodeks määratlevad lubatu ja keelatu piire veelgi täpsemalt. Koodeksite kohaselt on igasugune kingituste, rahaliste või mitterahaliste hüvitiste andmine või pakkumine täielikult keelatud. Samuti on selgelt reguleeritud tervishoiutöötajate poolt teaduslikel üritustel osalemise toetamine, tervishoiutöötajate spondeerimine, tervishoidu toetavate annetuste või abirahade andmine jms.

Meditsiiniseadmete osas vastav kohalik regulatsioon paraku täna puudub. MedTech Europe ärieetika koodeks sätestab küll ravimitootjate osas kehtiva regulatsiooniga sarnaseid piiranguid tootja ning tervishoiutöötaja vahelisele suhtluse ja koostööle, kuid koodeksi järgimine on kohustuslik üksnes MedTech Europe liikmetele ehk sisuliselt vabatahtlik. Praktikas on siiski trend selles suunas, et koodeksi suuniseid järgivad ka sellega ametlikult mitteseotud tootjad.

Kolmandaks võib meditsiinisektoris huvide konflikt tekkida olukorras, kus patsient soovib arsti ebakohaselt mõjutada. Üldiselt on selline olukord n-ö JOKK, kuna tervishoiutöötajate tegevust inimeste ravil pole seaduses üldjuhul hinnatud ametiisiku tegevuseks. Seega üldised korruptsioonivastased reeglid patsiendi poolsele mõjutamisele ei rakendu. Selles osas puuduvad seadustes ka muud erireeglid. Juriidiliselt ei ole võimalik tervishoiutöötajale anda altkäemaksu selleks, et ta patsienti "paremini" raviks. Teine lugu on muidugi juhul, kui tervishoiutöötajalt soovitakse raha eest "valediagnoose", et näiteks kõrvale hoida kaitseväest või küsida haigekassast ajutise töövõimetuse hüvitist. Sellisel juhul vastutab ka tervishoiutöötaja võltsimise ja altkäemaksu võtmise eest.

Ravi

Täna ei ole Eesti meditsiinisüsteemi peamiseks probleemiks muidugi väikesed kingitused, mida ravimi- või meditsiiniseadmete tootjad võivad tervishoiutöötajatele seaduslikult pakkuda. On äärmiselt ebatõenäoline, et tervishoiutöötaja paneb oma usaldusväärsuse kaalule pastaka, kalendri või lõunasöögi eest. Keerulisem on küsimus patsientide poolt tervishoiutöötajatele tehtavate kingitustega, mis seonduvad raviga. Nagu öeldud, seda valdkonda Eestis täna ükski seadus otseselt ei reguleeri ning see on jäänud peamiselt arstide kutse-eetika teemaks.

Eesti ühiskonnas peetakse väiksemaid kingitusi üldiselt tänu- ja viisakusavaldusteks. Lilled või kommikarp arstile või haiglaõele, mida patsient kingib tagamõtteta ja puhtast südamest, on aktsepteeritav ning nende tagasilükkamine võib ebaviisakas tunduda. Sel põhjusel lubab isegi korruptsioonivastane seadus tuua ka ametisikule n-ö heast südamest tulnud väiksemaid kingitusi, mida saab üheselt mõista viisakusavaldusena.

Kingituste puhul tekib aga küsimus, kus läheb piir tavapärase viisakusavalduse ja sobimatu mõjutuse vahel. Oleks väga hea, kui Eesti arstkond suudaks ise selles osas selgusele jõuda ega jääks ootama välispidist ravi ehk mujalt tulnud regulatsioone, näiteks vastavat seadust. Rahvusvaheliselt on aktsepteeritud, et sellised reeglid võib kokku leppida ka erialaliitude eetikakoodeksitega või suuremate raviasutuste sisekorraga.

Eesti arstieetika koodeks sätestabki, et arst ei tohi oma ravitöö eest saada muid materiaalseid hüvesid peale palga või kokkulepitud tasu. Samas on selge, et niivõrd üldiselt sedastatud eetikakoodeks väiksemate viisakuskingituste vastuvõtmist ei keela või vähemalt paljud arstid seda nii ei mõista.

Sel põhjusel oleks mõistlik arstieetika koodeksis või raviasutuste siseeeskirjades sätestada täpsemalt, millised kingitused ja mis olukorras võiksid olla meditsiinitöötajatele sobilikud ning mida teha siis, kui kingitus nendele kriteeriumitele ei vasta. Samuti peaksid raviasutused määratlema, millised kingitused on aktsepteeritavad ärikingitustena erinevate asutuste vahel (näiteks pastakad, kalendrid).

Kindlasti ei ole eetikakoodeksid ja sise-eeskirjad koht, kus tsementeerida kehtiv ja kohati küsitav praktika. Neis tuleks määratleda ka suunad, kuhu eetilises plaanis liikuda soovitakse. Muuhulgas tuleks lahendada küsimus, kas alkoholi kinkimine on meditsiinisektoris eetiline.

Probleemiks võimaliku huvide konflikti tekkel on kindlasti ka meditsiinitöötajate koolituskulude toetamine. Seadusandja on aktsepteerinud, et ravimitootjad võivad tervishoiutöötajate koolituskulusid katta. Nii seadusest kui ka ravimitootjate eetikakoodeksitest tuleb selleks eriregulatsioon. Siiski ei kohaldu sellised reeglid täna meditsiiniseadmete tootjatele samas mahus. Meditsiiniseadmete tootjatele kohalduvad piirangud üksnes eetikakoodeksite alusel ning seega vabatahtlikkuse alusel.

Sellised toetused moodustavad väga olulise osa meditsiinipersonali erialases täiendõppes.  Suuremate haiglate puhul võib see moodustada kuni kolmandiku kõikidest koolituskuludest. Taoliste toetuste keelamine poleks kindlasti lahendus ja võiks viia arstide professionaalsuse languseni. Küll aga tuleks selguse ja ühetaolisuse huvides reeglid selgelt määratleda ning ühtlustada.

Korruptsioon kardab valgust. Seetõttu on üheks kõige efektiivsemaks meetmeks selle vältimiseks piisav läbipaistvus. Ravimitootjad peavad praegugi esitama 1. veebruariks ravimiametile aruande eelneval aastal proviisoritele, farmatseutidele ja arstidele ning nende ühendustele arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks või selliste ürituste korraldamiseks antud toetuste ning ravimimüüjate korraldatud teaduslike ürituste, patsientide teavitusürituste, jagatud raviminäidiste ning ravimite allahindluste kohta. Sarnane avalikustamise kohustus tuleneb ka Eesti Ravimitootjate Liidu eetikakoodeksist.

Näiteks 2016. aastal andsid ravimitootjad arstidele/apteekritele toetusi arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks kogusummas 1 589 539 eurot. Kokku toetati 1545 isikut. Arstiteaduslike või farmaatsiaalaste ürituste korraldamiseks anti 2016. aastal lisaks toetust 652 773 eurot.

Teiseks oluliseks meetmeks huvide konflikti vältimiseks ning ravimi- ja meditsiiniseadmete tootjate liigse mõju vähendamiseks on see, et koolitustel ja konverentsidel osalemise toetuse tingimusi ei räägita läbi mitte otse arsti ja ravimifirma vahel vaid raviasutuse vahendusel. Raviasutusel peaks seejuures olema ka lõplik sõnaõigus koolitatavate arstide ja ürituste valikul. Sarnane regulatsioon on täna sätestatud küll MedTech Europe ärieetika koodeksis, kui mõistlik oleks kehtestada vastavad reeglid ka raviasutustel endil.

Viimaks  tuleb raviasutustel endil tagada, et hangete puhul oleks huvide konflikt viidud miinimumini.

Uus riigihangete seadus kohustab avaliku raha eest hankeid korraldavaid (ravi)asutusi kehtestama sisemise korra, kus tuleb ette näha ka meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel. Üheks huvide konflikti vältimise võimaluseks on hankimisega seotud isikutelt nõuda deklaratsiooni esitamist, kus nad peavad välja tooma oma võimaliku huvi seoses mõne pakkujaga, näiteks kas konkreetne ravimifirma on toetanud mõnda nende koolitust või lähetust.

Galerii

Lisa kommentaar

  • Olivia Kranich, Advokaadibüroo Sorainen advokaat
    Norman Aas, Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.