Vljandi oli juba ammu otsustatud

Viljandi haigla
Viljandi haigla

Viljandisse uue haigla ehitamine oli otsustatud juba mõned aastad tagasi, leida tuli vaid raha.

Kohe-kohe läheb tulevaste tervisekeskuste vahel jagamisele 27,9 miljonit eurot euroraha, millest 16 miljonit on juba paika pandud - just nii palju peaks minema Viljandi uue haigla ehitamiseks. Viljandi haigla sai esimeses voorus tervisekeskuse rajamiseks 1,7 miljonit eurot. 

Tegemist on väga suure summaga. Näiteks Mustamäe tervisekeskuse ehitus maksis umbes 6 miljonit eurot ja abikõlbulik sellest oli 2,8 miljonit.
Esimeses voorus jagati ära 85,1 miljonit ja 16miljonilisi projekte oleks sellest saanud viis. Tegelikult jagunes see summa aga 56 projekti vahel, mis teeb ühe toetuse keskmiseks 1,5 miljonit. Viljandisse vähemalt kümme korda suurem summa.
Miks ja mida selle raha eest siis ehitama hakatakse? Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste sõnul ehitatakse Viljandisse "esmatasandi tervishoiuga sünergiliselt uue mudeli järgi toimiv kaasaegne ja senisest oluliselt optimaalsem üldhaigla".

Perearstid nördinud
Esmatasandi arendamiseks mõeldud euroraha eest üldhaigla ehitamine on ajanud harja punaseks perearstidel. Nii pöördus perearstide seltsi president Le Vallikivi kohe pärast ministeeriumi pressiteadet ametnike poole järelpärimisega, sest perearstide seltsi hinnangul on tegemist investeeringutoetuse taotluspõhimõtete jämeda rikkumisega. "Tuletame meelde, et investeeringutoetuste eesmärk on esmatasandi tervisekeskuste loomine. Esmatasandi tervisekeskuste investeeringute suunamine haiglavõrgu arengukava haiglatesse on lubamatu," seisab järelepärimises. Lisaks juhitakse seal tähelepanu, et seltsile teadaolevalt on Viljandi pilootprojekti näol tegemist alles varajases testimisjärgus oleva koostöövõrgustiku analüüsiga, mille käigus hinnatakse, kuidas toimivad koos esmatasandi eri osad, haigla ning sotsiaalvaldkond. Perearstide hinnangul võib siin tegu olla keelatud riigiabiga.

Kõik on eesmärgiga kooskõlas
Ministeeriumi esindajad ei lasknud end perearstidest kõigutada ja teatasid, et toetus Viljandi haigla ehitamiseks on kooskõlas meetme eesmärgiga. Paluste tuletab meelde, et maakondliku tervisekeskusena käsitletakse maakonnahaigla ja esmatasandi tervisekeskuse koostoimimist samal taristul ning see mõiste võeti kasutusele juba aastateks 2009-2015 koostatud esmatasandi tervishoiu arengukavas. Samuti on see põhimõte kirjas valitsuse heaks kiidetud strateegilises dokumendis tervishoiu arengusuundadest aastani 2020.
Perearstidel pole sellise vastuse peale muud teha kui käsi laiutada ja nentida, et on tegemist poliitilise otsusega.

Perearstid rikkusid haiglajuhtide unistuse
Mäletatavasti nägi eelmine perearstide president Diana Ingerainen omal ajal kurja vaeva, et tervisekeskuste määrus perearstide nägu saaks. Nii said toetusele kandideerida ka perearstid ise ja keskused ei läinud mitte näiteks haiglate omandusse, vaid taotleja pidi ruumid korda tegema ning perearstidele välja rentima. Kuuldavasti olevat paljud haiglajuhid sellise reeglistiku peale solvunud, sest neil oli tekkinud lootus, et kui esimeste eurorahadega said korda suurhaiglad, seejärel hooldushaiglad, siis nüüd võiks järg olla väiksemate haiglate käes. 

See olevat olnud ka põhjus, miks näiteks Tallinna lastehaigla loobus, kuigi algselt soovisid ka nemad tervisekeskust rajada - milleks kulutada nii palju omafinantseeringule ja hakata siis lihtsalt perearstidele ruume rentima? Ja kes ütleb, et need perearstid üldse tahavad neisse ruumidesse kolida…

Ammu sooviti uut haiglat
Selline on pilt Tallinna poolt vaadates. Kui võtta aga lähtekohaks Viljandi, on tegemist juba pikalt vindunud häda ja viletsusega, millele rajati vundament nõukogude aja lõpus. 1980ndate keskel ehitati mõni kilomeeter Viljandist keset lagedat välja hiiglaslik haiglahoone, mis pidi tuumasõja puhkedes tegutsema sõjaväehaiglana.

Tuumasõda õnneks ei tulnud, kuid Eesti suurim üldhaigla 360 voodikohaga on vaieldamatult demograafilist seisu arvestades kallis ülal pidada ja paikneb linnast liiga kaugel. Seega oodatakse seal uut haiglat juba pikisilmi.

2016. aasta alguses kirjutas Viljandi ajaleht Sakala, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kinnitusel on uue haigla ehituse ettevalmistamine saanud hoo sisse ning suure tõenäosusega lüüakse kopp maasse ületuleval aastal ehk 2018.

Postimehele ütles haigla esindaja 2016 mais, et uus haigla on kavas rajada turu platsi äärde endise õunapuuaia kohale. “Plaani kohaselt peaks sinna kõigepealt Euroopa raha toel kerkima tervisekeskus perearstidele. Hiljem ehitatakse polikliiniku külge haigla,” rääkis pressiesindaja Krista Valdvee.
Ta lisas, et uus haigla tuleb märksa väiksem, kõigest sajakohaline. Küsimusele, kust raha tuleb, vastas ta, et kuna nende omanik on sotsiaalministeerium, siis loodavad nad riigi rahale.

2016. aastal sotsiaalministeeriumi tervishoiuressursside juhina töötanud Anneli Taal ütles samas artiklis, et tegemist on sotsiaalministeeriumi jaoks prioriteetse kinnisvaralise lisataotlusega sügisesel riigikogu eelarvearutelul. Viljandi haigla taotles uue hoone ehitamiseks riigieelarvest 20 miljonit eurot. Nüüd, 2018. aastal ütleb Krista Valdvee, et nende teada otsustati toetada Viljandi haigla ja Ida-Viru Keskhaigla projekteerimist esialgu kokku miljoni euroga. Täiendavate finantseerimisallikate osas otsuse langetamine jäeti järgmisteks aastateks. 

Viljandi haiglale oli nii kaugele jõudmine pika ja visa töö tulemus. Juba 2016. aasta mai esimeses pooles võis haigla juht Priit Tampere rahulolevalt ajalehes Sakala öelda, et ministeeriumis ei küsi enam keegi, kas uue haigla ehitamine on vajalik või mitte. “Need vaidlused on vaieldud,” ütles Tampere.

Suures plaanis oli juba selleks ajaks teada, et kompleks hakkab koosnema kahest osast: tervisekeskusest ja haiglast. Tervisekeskuse jaoks taotles haigla esimeses voorus
1,8 miljonit eurot ja sai 1,7. Haigla juhtkond arvestas, et peab ise juurde panema umbes miljon eurot. Haiglajuht Tampere ei salanud, et kõige mugavam ja ilmselt ka odavam oleks haigla ja tervisekeskus ehitada koos. See pole ka praegu, kaks aastat hiljem välistatud, sest toetuse saanud tervisekeskus peab esialgse otsuse kohaselt valmis olema 2020. aasta 31. märtsiks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.