Kohtuarstlike lahangute arvu soovitakse vähendada

Lahanguruum
Lahanguruum

Sotsiaalministeeriumi eelnõu väljatöötamiskavatsus näeb ette kohtuarstlike lahangute arvu vähendamist. Eelkõige soovib ministeerium loobuda kohtuarstliku lahangu tegemisest juhul, kui inimene viibis pikka aega haiglas.

Patoanatoomiline lahang tehakse ebaselge surma põhjuse väljaselgitamiseks või haigusest põhjustatud surma korral haiguse ja selle kulu hindamiseks, kui surma põhjus ei selgu surnu välisvaatluse tulemusena või eelneva info põhjal tervislikust seisust. Kohtuarstlik lahang tehakse kas välispõhjustest tingitud surmajuhtumi või selle kahtluse korral või kui surnut ei ole võimalik kindlaks teha või kui on tegemist hiliste surmajärgsete muutustega, kirjutas ERR.

Kohtuarstid lahkasid 2015. aastal 130 ja 2016. aastal 110 üle 65 aasta vanust surnud isikut, kelle politsei oli suunanud kohtuarstlikule lahangule, nagu nõuab seadus. Kohtuarstlikul lahangul tuvastati, et neil oli surma põhjuseks krooniline haigus. Seega puudusid näidustused kohtuarstlikule lahangule saatmiseks.

Seadusemuudatust kavandav sotsiaalministeerium tõdeb, et paljudel juhtudel neist oleks perearst võinud omastele väljastada arstliku surmateatise või suunata surnu patoanatoomilisele lahangule.

Huvide konflikt haiglas

Praeguses surma põhjuse tuvastamise seaduses pole sotsiaalministeeriumi hinnangul piisavalt sätestatud, millised ebaselge surma põhjusega juhtumid ning millised ravikvaliteedi hindamise juhtumid kuuluvad kohtuarsti ja millised patoanatoomi pädevusse.

Kui surma põhjus jäi surnu omastele ebaselgeks, on neil tulenevalt seadusest õigus nõuda patoanatoomilise lahangu tegemist. Kui omastel on kahtlus, et isik suri valeravi tagajärjel, on neil õigus esitada politseile kuriteokaebus. Kui politsei alustab kriminaalmenetlust, määratakse kohtuarstlik ekspertiis.

Ka õiguskantsler on oma märgukirjas sotsiaalministeeriumile välja toonud, et surmajuhtumite uurimine haiglates ei pruugi olla kooskõlas põhiseadusega ega tagada isiku õigust elule põhiseaduses nõutaval tasemel.

Kui inimene sureb haiglas, on tema surma liigitamine mittevälispõhjusest või välispõhjusest tingituks (sh lahangu tegemise otsustamine) ning ametkondade teavitamine surmajuhtumist sageli surnu viimase ravi- või valvearsti otsustada. 
Kui arst ei leia, et tema käe all aset leidnud surmajuhtumit oleks vaja täiendavalt uurida või sellest politseile või prokuratuurile teatada, siis suure tõenäosusega edasist uurimist ei järgnegi.

Lahkamist tegemata kajastub seesugune juhtum statistikas mittevälispõhjusest tingitud surmana. Õiguse üldpõhimõte on, et keegi ei tohi olla otsustaja iseenda asjas.

"Seda printsiipi arvesse võttes on selge, et surma asjaolude uurimine ei tohiks sõltuda praktiliselt ainult sellest arstist, kes surnud patsiendiga viimati tegeles ning tema ravi eest vastutas. Sellises olukorras tekib ilmne huvide konflikt," tõdeb ministeerium väljatöötamiskavatsuses.

Nii võtab ministeerium eelnõu väljatöötamisel eesmärgiks täpsustada patoanatoomilise ja kohtuarstliku lahangu tegemise aluseid, tagada surnu omastele õigus taotleda patoanatoomilise lahangu tegemist ning vältida huvide konflikti lahangu tegemise üle otsustamisel.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.