Terase: riik käitub sõnamurjdalikult

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase, et kui riik ei võimalda mitte-proviisoritest haruapteekide omanikel üle 4000 elanikuga linnades paiknevate haruapteekide restruktureerimist üldapteekideks, siis rikub ta sellega põhiseadust.

Tanel Terase pöördus Eesti Apteekide Ühenduse nimel tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses mitte-proviisorist apteekide omanike omanduses olevate haruapteekide restruktureerimise keelu ja sulgemise kohustusega 9. juunil 2019. aastal.

Pöördumises seisab, et kui algses seaduse eelnõus haruapteekide paiknemisele piirangud puudusid, siis teisellugemisel need lisati ja 21. mail 2014. aastak riigikogus vastu võetud seadusega kehtestati haruapteekide paiknemisele piirangud. 

Ravimiseaduse kohaselt ei tohi haruapteek asuda asustusüksuseks olevas linnas,
kui seal elab enam kui 4000 elanikku. Seadusega anti seni linnades tegutsenud haruapteekidele viis aastat üleminekuperioodi. Vastavalt ravimiseaduse §-le 1162 võib 4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena asuv haruapteek, mis on asutatud enne 2014. aasta 9. juunit, linnas tegutsemiskohta muutmata haruapteegina tegutseda kuni 2019. aasta 9. juunini.

Seaduse teise lugemise seletuskirjast nähtub ka üleminekuperioodi eesmärk:“Seni suuremates linnades tegutsenud haruapteekidele antakse piisav üleminekuaeg (5 aastat), mille jooksul leitakse võimalused oma tegevuse vastavusse viimiseks üldapteegi nõuetega.” Seega oli seadusandja tahe võimaldada haruapteekide restruktureerimine üldapteekideks viieaastase üleminekuperioodi jooksul.

Kahetsusväärselt muutis 19. novembril 2014. aastal riigikogus algatatud ning 18. veebruaril 2015. aastal vastu võetud ja 20. märtsil 2015. aastal jõustunud SE 782 mitte-proviisorist haruapteekide omanikele võimatuks varasema seadusemuudatusega antud 5 aastase üleminekuperioodi jooksul haruapteekide restruktureerimise üldapteekideks tulenevalt SE 782-ga apteekide omamisele kehtestatud proviisori omandinõudest.

Proviisori omandinõue tähendab, et mitteproviisorist apteekide omanikud ei saa enam taotleda uut üldapteegi tegevusluba, mistõttu ei ole neil jätkuvalt võimalik enam kui 4000 elanikuga linnades paiknevaid haruapteeke üldapteekideks restruktureerida. Selliseid haruapteeke on Eestis kokku tänase seisuga üle 70, moodustades umbes 14% kõigist Eesti apteekidest, mis tuleks 9. juunil 2019 sulgeda.

Seega jäeti proviisor-omandi nõudele mittevastavatele ettevõtjatele haruapteekide restruktureerimiseks varasemalt lubatud 5 aastase üleminekuperioodi asemel üksnes 9 kuud ja 11 päeva. Vertikaalselt integreeritud ettevõtjad said restruktureerimiseks 0 päeva, sest SE615-ga kehtestati ka piirangud, mille kohaselt hulgimüüjatega seotud ettevõtetele uusi üldapteegi tegevuslube ei väljastata.

Riigi taoline sõnamurdlik käitumine on ilmselt tingitud SE 782 ja SE615 ülitempokast menetlemisest riigikogus, mis ei olnud piisav eelnõu mõjude hindamiseks ja varasema regulatsiooni arvestamiseks. SE 782 seletuskirjast ei nähtu, et selle eesmärk oleks
olnud muuta varasemat haruapteekide restruktureerimise üleminekuperioodi sisu.

Haruapteekide restruktureerimise keeld mitte-proviisorist omanikele ei saa olla põhjendatud proviisor-omandipiiranguga, sest mitte-proviisorist omanikud võivad senises mahus apteegisektoris tegutseda ka peale 9. juunit 2019 ning omandipiirangutest tingitud nõuetele mittevastavuse üleminekuperiood kestab 1. aprillini 2020. aastal.

Seega on tänaseks tekkinud ebavõrdse kohtlemise olukord,kus proviisori omanduses olevaid üle 4000 elanikuga linnades asuvaid haruapteeke saab üldapteekideks restruktureerida, ent mitte-proviisoritest omanikud seda teha ei saa. Samuti on riik käitunud mitte-proviisoritest haruapteekide omanike suhtes sõnamurdlikult, rikkudes õiguspärase ootuse põhimõtet. Kui riik ei võimalda mitte-proviisoritest haruapteekide omanikel üle 4000 elanikuga linnades paiknevate haruapteekide restruktureerimist üldapteekideks, tekib ka väga selge konflikt põhiseaduse ning välisinvesteeirngu kaitse lepingutega, sest taolist sundsulgemist või sundvõõrandamist saab läbi viia üksnes kohese ja õiglase hüvitise eest. Kohese ja õiglase hüvitise mehhanisme haruapteekide sulgemise kohustamise korral aga ei eksisteeri. Soovime, et antud olukord laheneks mõistlikult.

Eelnevast tingituna palume, et Sotsiaalministeerium algataks hiljemalt 2018. aasta
kevadel ravimiseadust muutva eelnõu menetluse, millega:
1. pikendatakse enne 2014. aasta 9. juunit üle 4000 elanikuga linnas tegutsenud haruapteekide tegutsemise õigust kuni 1. aprillini 2020. aastal;
ja
2. võimaldatakse enne 2014. aasta 9. juunit üle 4000 elanikuga linnas tegutsenud haruapteegi (kui üldapteegi struktuuriüksuse) tegevusloa asemele taotleda üldapteegi tegevusluba sõltumata haruapteegi omaniku vastavusest proviisori omandinõudele ja vertikaalse integratsiooni keelule.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.