Kas kingitustele on kohta?

Advokaadibüroo Sorainen hiljutisel ärihommikul tõdeti, et erinevate meedikutele mõeldud hüvede osas on eneseregulatsioon kohati rangem kui seadused.

Korruptsioonist kõneleval paneelil osalenud Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhi Agris Peedu sõnul on kingituste ja muude hüvede puhul endiselt oluline tervishoiutöötajate teavitamine sellest, mida tohib vastu võtta ja mida mitte. Samas oli haigla juht veendunud, et süsteem on tänaseks piisavalt läbipaistev ja jätkub nii ka lähiaastatel.

Peedu hinnangul on ja jääb ärikingitustele koht ärisuhtluses. “Ka meil endil on meened, mida oma äripartneritele anname,” möönis ta ja lisas, et korporatiivkingitused on ärikultuuri osa. Samas tõi haigla juht välja, et vastuseta küsimusi siin siiski on.

“Arstidele on pakutud näiteks VIP-pileteid Saaremaa ooperipäevadele ja selline kingitus ei ole selgelt lubatud,” tõi Peedu näite. Arstid on oma kuludega suursündmusel ära käinud ja näinud kõnealusel VIP-alal hulka poliitikuid istumas. “Loomulikult tekitab see küsimuse, millele mina ei oska vastata: miks see on neile lubatud, tervishoiutöötajale aga mitte,” jätkas haigla juht.

Piirangud on vajalikud

B. Braun Medicali juhatuse esimees ja 16 seadmefirmat ühendav MTÜ M Ring esindaja Jüri Proosa ütles vestlusringis, et kuna suur osa nende liikmeid on rahvusvahelised firmad, siis on regulatsioon nii range, et kingituste pakkumise piir on isegi null. “Üritustel on küll logoga pastakad laual, aga kindlasti ei saa seda pidada korruptsiooniks,” sõnas Proosa ja lisas, et üldiselt kingitusi sektoris ei aktsepteerita.
Ravimifirma Roche Eesti õigusala ja vastavuskontrolli juht Martin-Kaspar Sild jätkas, et ka ravimitootjate jaoks on tervishoiutöötajatele kingituste tegemine viimastel aastatel väga tuline teema olnud.

Ravimiseadus sätestab, et ravimifirmad ei tohi tervishoiutöötajatele anda, ja tervishoiutöötajad ei tohi vastu võtta, kingitusi, mille väärtus on suurem kui 6,4 eurot.

Ka ravimitootjate eetikakoodeks näeb ette, et tootja ei tohi anda rahalisi või mitterahalisi hüvitisi nagu meelelahutusürituste pileteid, reisid, kinkekaardid, kirjatarbed, märkmepaberid jms.

Sild möönis, et taolised piirangud on kahtlemata vajalikud juba seetõttu, et eesmärk on inimese tervis. “Teisalt on aga oluline, et need ei hakkaks piirama või segama igati õiguspärast teadusalast koostööd,” lisas jurist.

Ka märkis Sild ravimisektoris teatud ebavõrdsust, sest kes tootjaid ühendavasse liitu ei kuulu ja eetikakoodeksiga seotud ei ole, ei pea seda ka järgima. Neile kehtib siiski ravimiseadus. “Siin on mõttekoht, kas ehk muuta ravimiseadus selles osas eetikakoodeksiga ühtlasemaks,” sõnas Sild.

Haiglas jälgitakse arstide käike

Peedu sõnul peavad haigla arstid iga kord andma teada, kui ravimifirma või meditsiiniseadme tootja ürituse korraldaja on nende lähikondne. See, et arstid teevad ravimitootjatega teadusalast koostööd ja saavad neilt selle eest tasusid, on haiglas teada ja sellega arvestatakse ka näiteks hangete tegemisel.
Jüri Proosa kinnitas, et meditsiiniseadmefirmad ei tohi teha otsetoetuseid ühelegi tervishoiutöötajale. “Eucomedi ja meie enda eetikareeglite järgi me otse arstile toetuseid maksta ei saa, seepärast makstakse haridustoetus haiglale või erialaseltsile ja organisatsioon ise otsustab, kellele konkreetselt see määratakse,” rääkis Proosa.

Erandiks on, kui konkreetne arst läheb ettekandega rahvusvahelisele konverentsile. “Ent igal juhul on see seotud väga rangete protseduuridega nii haridustoetuse ülekandega haiglale kui ka esinejaga seoses,” kinnitas seadmefirma juht. Seotud aruandlus kuulub avalikustamisele ja 2017. aastat puudutav info peaks avalikuks tulema 2018 suvel.

Hangete ja koolituste seostest ja ohtudest kõneldes tõi Agris Peedu välja kitsaskoha: arstil on haiglatööle paralleelselt erapraksis, kuhu ta ka seadmeid või tarvikuid soetab.

“Siis võib olla, et ta meie hankekomisjonist ennast taandab, aga tegelikult me ei tea, mis tema erafirmas toimub,” sõnas Peedu.

Teine riskikoht on see, et tahes-tahtmata peavad arstid ja meditsiinitehnikud käima tootja juures uute seadmetega tutvumas.

“On soovitatud, et kuus kuud enne hanget ei tohiks seadmetega tutvumas käia, või kui käia, siis nii paljude potentsiaalsete koostööpartnerite juures kui võimalik,” rääkis Peedu. Samas on kuus kuud pikk aeg ja vahel toovad tootjad ka kuu enne hanke algust uue toote välja.

Martin-Kaspar Sild tõi välja, et ravimivaldkonnas on kaks erandit kingituste tegemise piirangul. Üks neist on teadusalane koostöö, kus ravimifirmad võivad toetada arste, kui neil on vaja sõita konverentsile, siis aidatakse katta välismaale sõidukulud ja sealne majutus, osalustasu.
“Teine erand on, kui ravimifirma korraldab ise arstidele teadusürituse, võib ta võtta kanda mõistliku kulu, mis tavaliselt on toit,” jätkas Sild. “Keegi ei arva, et arsti on võimalik ära osta lõunasöögi eest.”

Erasektorita jääks hätta

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehti kahe aasta eest siseaudit, kus tuvastati muu hulgas, kui palju maksab koolituste eest tööandja. Umbes kolmandiku maksab kinni erasektor ja kaks kolmandikku makstakse haigekassa ehk tööandja poolt.

“Arvestades tasemel koolitussündmuste hindasid, siis ainult haigekassa koolituskomponendiga hakkama ei saa,” nentis Agris Peedu. Regionaalhaiglas ei ületa pearaha arsti kohta 400 eurot, millest tihtipeale lihtsalt ei jätku.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.