Tervise ebavõrdsuse vähendamine luubi all

Täna toimuval seminaril antakse ülevaade tervise ebavõrdsuse hetkeolukorrast ning väljakutsetest Eestis, praegustest tegevustest tervise ebavõrdsuse vähendamiseks, arutletakse erinevate asutuste ja huvigruppide rolli üle tervise ebavõrdsuse vähendamisel.

Sotsiaalministeeriumis toimub täna, 26. veebruaril aruteluseminar "Ebavõrdsus tervises ja selle vähendamise võimalused Eestis". Seminaril keskendutakse tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele mittenakkushaiguste valdkonnas, erilise tähelepanuga toitumisele ja liikumisele.

"Tervisepoliitika eesmärk ei ole pelgalt võimalikult kõrge keskmise eluea saavutamine, vaid ka erinevate ühiskonnarühmade vahel tervise ebavõrdsuse vähendamine. Selleks, et erinevast soost, erineva haridustaseme, sissetuleku ja elukohaga inimestel oleksid võrdsemad võimalused elada täisväärtuslikku ja pikka elu, tuleb poliitikameetmete kavandamisel silmas pidada ka erinevate sihtrühmade vajadusi ning nende tervise mõjutamise võimalusi," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.

"Inimeste tervist mõjutavad olulisel määral erinevad sotsiaalmajanduslikud tegurid nagu haridus, sissetulek, sotsiaalne sidusus. Seega on rahva tervise toetamiseks tarvis paljude valdkondade esindajate ühiseid pingutusi," lisas ta.

Ühendkuningriigi Institute for Health Equity eksperdid tutvustavad seminaril tõenduspõhiseid meetmeid tervise ebavõrdsuse vähendamiseks. Seminaril keskendutakse tervise ebavõrdsuse vähendamisele mittenakkushaiguste valdkonnas, erilise tähelepanuga toitumisele ja liikumisele.

Seminaril esinevad ning seda juhivad Ühendkuningriigi tervise ebavõrdsuse valdkonna juhtiveksperdid Mark Gamsu, Peter Goldblatt, Chris Brookes ja Modi Mwatsama. Eesti ekspertidest saavad sõna poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk ning sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi eksperdid.

Taust

  • Kuigi ebavõrdsus tervises Eestis aasta aastalt väheneb, on see jätkuvalt suurem kui Euroopas keskmiselt. Üks ilmekamaid tervise ebavõrduse näitajaid Eestis on oodatav eluiga.
  • Kui 2007. aastal oli meeste ja naiste oodatava eluea vahe 11 aastat, siis 2015. aastal oli Eestis meeste oodatav eluiga 73,2 aastat ja naistel 82,2 aastat – see teeb lõheks 9 aastat. Euroopa Liidus oli samal aastal meeste oodatav eluiga 77,9 aastat ja naistel 83,3 aastat ehk lõhe oli peaaegu poole väiksem – 5,4 aastat.
  • Naised püsivad Eestis ka kauem terved - 2015. aastal oli naistel tervena elatud eluaastaid 2,4 aasta võrra rohkem kui meestel. Kuigi lõhe pole nii suur kui oodatava eluea puhul, on see siiski mitu korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt (0,7 aastat).
  • Üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke tervisemõjureid on haridus. Kõrgharidusega meeste eeldatav eluiga sünnihetkel oli 2014. aastal 13,4 aastat pikem kui põhiharidusega meestel. Sama näitaja naiste puhul oli 9,4 aastat.
  • Haridus mõjutab oluliselt inimese terviskäitumist. Juurviljade ja puuviljade vähene söömine, vähene füüsiline aktiivsus, soola ja magustatud jookide tarbimine jms on enam levinud madalama haridustasemega inimeste hulgas. Samas näiteks alkoholi tarbivad Eestis enam keskharidusega inimesed, võrreldes põhi- ja kõrgharidusega inimestega.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.