Digiretsept muutub piiriüleseks

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse  projekti “Piiriülene terviseandmete vahetus” projektijuht Katre Pruul
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse projekti “Piiriülene terviseandmete...

Eesti on tehniliselt suviseks digiretsepti piiriüleseks käivitamiseks valmis, kinnitab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse projekti “Piiriülene terviseandmete vahetus” projektijuht Katre Pruul.

Kuidas piiriülese digiretsepti käivitamiseni jõuti?
2017. aastal alustasid Euroopa riigid (sh Eesti) projektiga, mille eesmärgiks on realiseerida 2020. aastaks Euroopas jätkusuutlik piiriülene terviseandmete vahetus. Piiriüleste terviseandmete vahetamise projekt on mitmeaastane (2017–2020) Euroopa Komisjoni algatus. Projekti käigus luuakse projektis osalevates riikides ühendus andmevahetusplatvormiga ja võimaldatakse varasemalt kokku lepitud ühtse andmekoosseisu alusel andmete teise riiki edastamine. Andmed on tõlgitud teenust osutava riigi keelde.

Eestis on kavas pakkuda teises Euroopa riigis väljastatud digiretsepti alusel ravimi väljaostmise võimalust kõikides apteekides.

Kuid kuidas on mõeldud andmete tõlkimine?

Selleks, et andmeid saaks tõlkida teenust osutava riigi keelde ja piiriüleselt vahetada, on oluline, et andmed oleks kodeeritud ja kasutusel on kokku lepitud loendid. Iga riik vastutab selle eest, et tema poolt välja antavad andmed oleksid viidud vastavusse selle andmekoosseisu ja loenditega. Tõlkimine toimubki loendite alusel, mis on juba eelnevalt iga riigi poolt selle riigi keele vastetega vastavusse viidud.

Näiteks, kui Eesti apteeker pärib Soomest digiretsepti, siis reaalajas võtab süsteem Soome retsepti, viib selle piiriüleselt vahetatavasse formaati, tõlgib loendite väärtused soome keelest inglise keelde ning see edastatakse Eestisse, kus samade loendite alusel tõlgitakse andmed eesti keelde enne apteekrile kuvamist. Apteekril on lisaks võimalik vaadata originaalkeeles retsepti PDF formaadis.
Samamoodi toimub patsiendi haigusloo kokkuvõtte andmetega. Sellisel juhul on samuti eelduseks see, et haigusloo koostanud riigis on andmed struktureeritul ning mitte vabatekstilisel kujul.
Vabatekstilisi andmeväljasid riikide üleselt ei vahetata, välja arvatud retseptil olev vabatekstiline juhend apteekrile ja patsiendile, kui see on vajalik retseptile lisada. Selle olemasolu korral seda ei tõlgita ning kuvatakse algses keeles välja apteekrile.

Selleks, et struktureeritud andmete tõlkimisel ei läheks info tõlkes kaduma, on oluline, et kõikides riikides toimuks testimine kindla metoodika alusel. Samuti peavad testimise juures olema kaasatud tervishoiutöötajad, kes valideerivad tõlked.

Milliseid tehnilisi muudatusi on riikidel oma süsteemides retseptide vahetamiseks tulnud teha?

Digiretsepti piiriülese andmevahetuse korral X-teed andmevahetuseks ei kasutata. Kogu andmevahetus on korraldatud Euroopa Komisjoni hallataval andmevahetusplatvormil ning terviseandmete vahetamiseks loodud riikliku kontaktpunkti tarkvara OpenNCP kaudu.
Tegu on pikalt arendatud tarkvaraga, millel teostati 2013. a ka esimene riikidevahelise andmevahetuse pilootprojekt. Eestis on andmevahetuse kontaktpunktiks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).

Iga platvormiga liituv riik peab tagama vajalike komponentide arenduse, et võimaldada apteekritel andmete pärimine.

TEHIK võimaldab apteekritele piiriülese teenuse kasutamist kahel viisil - eraldiseisev portaal piiriüleste digiretseptide vaatamiseks ja väljamüügi teostamiseks või samu tegevusi võimaldav teenus, mis on võimalik integreerida olemasolevasse apteegi infosüsteemi. Otsuse, milline lahendus kasutusele võetakse, teevad apteegid koostöös oma infosüsteemi arendajaga ise.

Esimeses etapis, kus välisriigi kodanik saab osta oma koduriigis väljakirjutatud retseptiga ravimi Eestist välja on Eestis oluline realiseerida võimalus apteekritel pärida teiste riikide digiretsepte. Teises etapis, kus Eesti inimesed saavad osta välja digiretsepte teises riigis, on Eesti poolel vajalik viia vastavusse Eesti retsepti andmekoosseis piiriülese andmevahetuse vaatest kokku lepitud standardiga.

Kas on tulnud muuta ka seda, mis väljad digiretseptidel on?

Muudatusi Eesti digiretsepti vormi andmekoosseisus sellega seoses ei ole.

Kas praeguseks ollakse tehniliselt valmis piiriüleselt retsepte vahetama?

Algselt oli andmete edastamine plaanis käivitada 2018. aasta märtsis, kuid selleks, et tagada teenuse väga heal tasemel toimimine, on see lükatud Euroopa Komisjoni otsusega vähemalt 4 kuud edasi. Hetkel on plaanis esimese etapi teenused kasutusele võtta 2018. aasta suvel. Tehniline andmevahetuse võimekus on Eestil teiste riikidega olemas ning hetkel on käimas riikide ülesed testimised kontrollimaks, et andmevahetus toimib tõrgeteta.

Peamine tehniline tegevus on tagada Eesti digiretsepti teisendus rahvusvahelisele kujule. Samuti on vajalik võimaldada teisest riigist väljamüügi teatise vastu võtmine ning retseptikeskusesse edastamine. Haigekassa retseptikeskuse vaatest on samuti vajalik teha täiendused, et retseptikeskus saaks vastu võtta teisest riigist tulnud väljamüügi teatise ning vastavalt sellele muuta retsepti staatust. Nende tegevustega on juba alustatud.

Millised tõrked võivad tekkida, kui inimesed reaalselt siin teises riigis välja kirjutatud retseptide alusel oste tegema hakkavad?

Juhul, kui apteekril jääb välisriigis välja kirjutatud retsepti andmetes midagi arusaamatuks, tekib kahtlus, kas asendust on lubatud teha või on mõni muu väljamüüki takistav asjaolu, siis on apteekril alati õigus ravimi väljamüümisest ka keelduda. Väljamüüki ei ole võimalik näiteks teha ka siis, kui retseptil on ravim, mis Eesti turul puudub. Kuna Eesti ravimiturg suurte riikidega võrreldes on üsna väike, siis sellise olukorra tekkimise tõenäosus, kus apteeker ei saa ravimit välja müüa, on täiesti olemas. Väljamüügi piirang ilmneb ka siis, kui retseptil on lisaks veel märge, et asendamine ei ole lubatud.

Piiriüleste digiretseptide puhul on lisaks teatud piirangutega retseptid, mida ei ole võimalik teises riigis välja osta (näiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite retseptid). Sellisel juhul antakse apteekrile vastav veateade, mis selgitab, miks ei ole võimalik retsepti patsiendile välja müüa.
Lisaks eelnevale on tehniliste lahenduste puhul alati teatud võimalus, et süsteemi rikke tõttu ei jõua päring teise riiki kohale. Selleks aga, et tagada jätkusuutlik teenus, on riigid kohustatud hoidma teatud minimaalset süsteemi toimimise taset, mis peaks tagama, et selliseid üldiseid tõrkeid esineks minimaalselt. Samuti on hetkel käimasolevad riikidevahelised testimised just seda riski maandamas.

Mis on täpne kuupäev, mil piiriülene digiretsept tööle hakkab?

Täpset kuupäeva ei ole hetkel võimalik anda. Teenuse avalik käivitamine sõltub suurest osast riikide testimise tulemustest, mille pealt Euroopa Komisjon teeb oma otsuse konkreetse kuupäeva osas.
Hetkel on teenuse käivitumise ajana plaanis kuu täpsusega juuni 2018. Aeg, millal Eesti inimene saab minna teise riiki oma digiretsepti välja ostma on alates 2019. aasta märts.

Kas piiriülese digiretsepti kasutama hakkamine tähendab rahalisi väljaminekuid ka apteekidele?

Piiriülese digiretsepti kasutusele võtmine tähendab rahalisi väljaminekuid apteekidele vaid juhul, kui soovitakse kasutusele võtta teenus apteegi oma infosüsteemis. Sellisel juhul peavad apteekide infosüsteemid tegema vajalikud arendused. Kui kasutusele võetakse aga TEHIKu pakutav portaal, on seda võimalik kasutada veebipõhisena ning olulisi kulutusi või muudatusi apteegi infosüsteemis teha ei ole vajalik. Portaali kasutamise eest ei pea apteekrid täiendavalt maksma. Praeguse ajaplaani kohaselt on eesmärk, et kõigil Eesti apteekidel oleks valmisolek alates juunist pakkuda piiriülest teenust, kas siis eraldi portaali või oma infosüsteemi kaudu.

Kas mõned riigid juba testivad ka terviseandmete vahetamist? Millised riigid digiretsepti testimisel osalevad?

Hetkel on projektiga liitunud vaid osad riigid, kuid eesmärk on, et tulevikus tekiks kogu Euroopat hõlmav teenus. Kuna piiriülese teenuse pakkumine eeldab riikidelt teatud tasemel valmisolekut siseriiklikult, siis liiguvad hetkel riigid erinevas tempos. Esimeses etapis, ehk siis 2018. aasta juunis, on digiretsepti teenuse käivitamisega seotud Soome, Rootsi, Horvaatia ja Portugal. Teenus koosneb kahest poolest: retsepti väljaandja riik ning retsepti vastuvõtja ja väljamüüki teostav riik. Eesti realiseerib esimeses etapis retsepti vastuvõtja ja väljamüüki teostava riigi teenuse. Soome ja Rootsi vastupidi realiseerivad esimesena retsepti väljaandja riigi teenuse. Horvaatia ja Portugal realiseerivad esimeses etapis kohe mõlemad teenuse pooled.

Patsiendi haigusloo kokkuvõtte teenusega on esimeses etapis seotud Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Luxembourg, Malta, Portugal ja Šveits, need on riigid, kes hetkel ka terviseandmete vahetust testivad.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.