Doktoritöös uuriti rinna- ja soolevähi erineva agressiivsuse põhjuseid

Seni on vähki sageli peetud eelkõige geneetiliseks haiguseks, kuid järjest selgemalt on päevakorras fakt, et energiametabolismiga seotud süsteemides on tekkinud mitmed ulatuslikud muudatused, mida enamasti ei ole võimalik seostada geneetiliste põhjustega.

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja geenitehnoloogia õppekava doktorant Andre Koit kaitses hiljuti doktoritööd "Malignant Transformation Causes Rearrangement of Energy Metabolism in Colorectal and Breast Cancers" (Kartsinogenees toob kaasa energiametabolismi ümberkorralduse jämesoole? ja rinnakasvajates).

Tänu vananevale populatsioonile, käitumisharjumistele ja saastunud keskkonnale on vähktõvest saamas läänemaailma tervishoiusüsteemile üks suurimaid probleeme. Eestiski on olukord sarnane, mida kinnitab ilmekalt tõsiasi, et vähist tingitud surmad on südameveresoonkonna haiguste põhjustatud surmade järel teisel kohal.

Doktoritöö juhendaja, KBFI juhtivteadur Tuuli Käämbre: „Varakult avastatud pahaloomulised kasvajad on enamasti ravitavad ning selle eesmärgiga on ellu kutsutud ja Eestistki rakendatud mitmed skriiningprogrammid (e sõeluuringud) näiteks varases faasis rinnavähi, soolekasvajate või emakakaelavähi avastamiseks. Kuigi skriiningprogrammidega seostatakse ka teatud probleeme (näiteks ülediagnoosimine), on Eesti näitel siiski suuremaks kitsaskohaks need inimesed, kes on otsustanud taolistel uuringutel mitte osaleda.“

Seni on vähki sageli peetud eelkõige geneetiliseks haiguseks, kuid järjest selgemalt on päevakorras fakt, et energiametabolismiga seotud süsteemides on tekkinud mitmed ulatuslikud muudatused, mida enamasti ei ole võimalik seostada geneetiliste põhjustega. Kuigi muutunud glükoositarvet kirjeldati esimest korda juba enam kui sajand tagasi, on selles osas tänaseni säilinud mitmed vasturääkivused, mis omakorda viitavad täiendavate teadusuuringute vajadusele.

„Kõnealuses doktoritöös kasutasime nii inimese kliinilist materjali kui ka rakukultuure, et lähemalt kirjeldada ja võrrelda muudatusi oksüdatiivses fosforüülimises kolorektaal (e soole-) ja rinnavähi näidetel“, selgitab Tuuli Käämbre.

Rinnavähi puhul võrreldi rakuhingamise seoseid haiguse oodatava agressiivsusega, kasutades selleks nii nn inimmaterjali kui ka vastavaid rakuliine. Saadud tulemused olid üllatavad, kuna selgus, et laboratoorsetes uuringutes laialt kasutatavad rakuliinid ja vastavad kliinilised proovid näitasid pöördvõrdelist seost ning see omakorda võib viidata ka põhjustele, miks laboriuuringute põhjal saadud tulemused enamasti inimesele üle kandes läbi kukuvad. Selgus, et inimese rinnavähi proovides on kahte tüüpi mitokondreid, kuid soolevähi proovides taolist jaotumist ei esinenud. Jämesoolevähi puhul aga ilmnes, et suure ATP (aine, mis varustab rakke energiaga) sünteesi kiirusega patsientide puhul on prognoos halvem kui neil, kelle mitokondrite hingamiskiirus on väike. Tegemist on pelgalt ühe viitega, et vähirakkude tekkimisel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid, mis siiski tagavad nende homöostaasi, ehk soodsa arengukeskkonna.

Juhtivteadur Tuuli Käämbre: „Uurimistöö tulemused viitavad vajadusele teha bioloogilisel materjalil funktsionaalseid uuringuid, kuna täna laialdaselt kasutatud staatilised (sh genoomsed) meetodid ei pruugi olla piisavad, et adekvaatselt kirjeldada erinevates kudedes toimivaid bioloogilisi protsesse, nende aktiivsust või ulatust“.

Doktoritöö juhendajad olid juhtivteadur Tuuli Käämbre (KBFI) ja dr Vahur Valvere (Põhja-Eesti Regionaalhaigla).
Oponendid olid dr Eric Dufour (Tampere ülikool) ja teadur Maili Jakobson (Tartu ülikool)

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.