Eestlaste nutilahendus toetab KOKiga toimetulekut

Moodul on loodud kahes variandis: kas tahvelarvuti või telefoni põhine.
Moodul on loodud kahes variandis: kas tahvelarvuti või telefoni põhine.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) kodumonitooring pakub patsiendile turvatunnet ja aitab haigusega iseseisvalt paremini hakkama saada.

Elanikkonna vananemine toob üha enam esile probleemid, kuidas kroonilised haiged oma haigustega hakkama saavad. "KOK FOOKUSES" programmi raames ühena kolmest ideest arendatakse lahendust "Minu KOK", mille eesmärk on luua raske KOK haige kodumonitooring ägenemiste vältimiseks ja saavutada parem iseseisev haigusega toimetulek.

Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) kopsukliiniku juhataja ning Eesti Kopsuarstide Seltsi juhatuse esimees doktor Rain Jõgi märgib, et KOK on haigusest tingitud kvaliteetsete eluaastate vähenemist põhjustavate haiguste osas Eestis meeste hulgas esimesel ja naiste hulgas teisel kohal.

"Tavaliselt tuuakse esile südamehaigused, kuna suremus nendesse on kõrge. KOK on jäänud tähelepanuta, olgugi, et põhjustab paljudele haigetele suuri vaevusi ning moodustab suure osa hingamisteede haigustele minevast kulust," selgitab Jõgi.

Rain Jõgi sõnul sündis projekti idee läbi vajaduse. "Nii nagu teiste krooniliste haiguste, näeme ka KOKi puhul tervishoiusüsteemi kitsaskohti. Eriarst konsulteerib patsienti, kuid jälgima peab perearst, kellel pole selleks paraku vahendeid. Ühtlasi ei jõua haiguse ägenemisega patsient perearsti juurde piisavalt kiiresti, mis viib selleni, et patsient ei otsi õigeaegselt abi ning kutsub kiirabi. Erakorralise meditsiini osakonda sattudes patsient hospitaliseeritakse ja suunatakse taas eriarsti juurde," kirjeldab Jõgi.

Kopsuarsti sõnul puudub süsteemis hetkel patsiendi vaade ning seda proovitakse "Minu KOK" lahendusega parandada – kuidas patsient saaks abi siis, kui seda vaja on ning ta oleks pidevalt jälgitud. "Monitoorime telemeditsiini vahenditega KOKi erinevaid aspekte ning testime, kas kodustes tingimustes õnnestub funktsionaalsete uuringute tegemine. Küsimustike abil näeme, kas patsientide tervis ja hingamisteede haigusnähud on süvenemas või mitte," räägib Jõgi.

Võimalus proaktiivselt ühendust võtta on mõlemal projekti osapoolel: patsiendi seisundit jälgitakse pidevalt läbi andmete, mida kogutakse nutiseadmetega või inimene ise sisestab. Kui andmed näitavad, et haigusnähud on süvenenud või kopsufunktsioon langenud, loob spetsialiseerunud õde patsiendiga kontakti.

Samuti on patsientide jaoks oluline turvatunne, et nad saavad ka ise ühendust võtta, kui haigus ägeneb. "Projektis osalejatel on kindel koht, kuhu nad saavad pöörduda. Tegelikkuses valitseb olukord, kus patsiendid ise otse eriarsti poole, kelle kompetents raskete ja ägenemistega haigete puhul on kõige suurem, pöörduda ei saa. Perearsti juures on samuti järjekord ja kiirabi ei taheta kohe kutsuda," tõdeb Jõgi. Ta lisab, et projektis osalevatele patsientidele on loodud võimalus probleemi korral õega ühendust võtta, kes oskab tema seisundit hinnata ja seeläbi otsustada, millist abi patsiendile pakkuda.

"Kogu süsteem on loodud selleks, et treenida patsienti ise hakkama saama, pakkuda tuge, mitte dotseerida. Hetkel näiteks korraldatakse patsientidele koolitusi, kuid koju minnes on nad sageli nõutud. Oluline on abi pakkuda sel hetkel, kui probleemid tekivad, nii on ka patsientidel võimalik tekkinud probleemidest lihtsamini õppida ja ise toime tulla," toob Jõgi välja.

Hetkel ongi projekt faasis, kus katsetatakse, kuidas andmevahetus töötab ja kuidas patsiendid sellega hakkama saavad. Moodul on loodud kahes variandis: kas tahvelarvuti või telefoni põhine. Lahendust testivad kümme patsienti.

Projekti tehnoloogiapartneritest Quretec testib personaalsele tahvelarvutile loodud lahendust, kus patsiendil on võimalus täita päevikut, vastates küsimustele ja ühendades selle mõõtmistulemustega ning aktiivsusmonitoriga käekella andmetega.

"Meditsiinipersonalile – õdedele – pakutakse veebipõhist kasutajaliidest, kus saab ülevaate kõikidest kogutud andmetest: iga kasutaja päeva kohta kuvatakse ikoon, mis näitab andmete täidetust ja hoiatusi, kui oli kõrvalekaldeid tavapärastest näitudest. Andmete visualiseerimiseks kasutatakse Qureteci ja STACC koostöös arendatud visualiseerimislahendust, mis on saanud kasutajatelt positiivset tagasisidet," tutvustas Quretec juhatuse liige Margus Jäger.

Tervisetehnoloogia ettevõtte Cognuse katsetab nutiseadmete alternatiivi – telefonilahendusega kõnerobotit, mis tuletab inimesele meelde tema tervise ja raviga seotud tegevusi. "Varasemalt on ette tulnud, et kõik patsiendid ei soovi nutiseadet kasutada. Pakkusime välja kõneroboti lahenduse, et neid mitte isoleerida – kõnerobot helistab patsiendile ning esitab standardküsimusi viimase 24 tunni haigusnähtude kohta või uurib, millal on viimati vaja läinud kiiretoimelist hooravimit," selgitab firma esindaja Julius Lill.

Telefoni klaviatuuri abil sisestatud andmetest jõuab kokkuvõte samuti õe töölauale, mille abil on võimalik saada kiire ülevaade patsiendi terviseseisundi kohta ning vastavalt reageerida.

KOKi mõju tervisekuludele

Kopsukliinikusse hospitaliseeritud haigetest umbes 1/3 on KOKi diagnoosiga, sest KOKi ägenemine võib olla nii põhidiagnoos kui ka kaasuv diagnoos. Ambulatoorsest patsientidest on KOK diagnoos umbes 15%l. "Vastuvõtte vaadates ei tundugi seda nii palju, kuid samas üle poole eelarvest, mille kulutame ambulatoorseks tööks, läheb kodusele hapnik- ja ventilaatorravile. Pooled neist patsientidest on KOKi patsiendid. See ressurss on päris suur," nendib Rain Jõgi.

Arst võrdleb KOKi ägenemist südamehaige infarktiga – terviseseisund läheb järsult halvemaks ning ei taastu kunagi samale tasemele. "Kui meil õnnestuks ägenemisi vähendada ja ära hoida läbi selle, et patsiendid ise kodus hakkama saavad, on mõju meditsiinisüsteemile märkimisväärne," kinnitab ta.

Projekti tulemustest ja järgmistest sammudest saab Jõgi sõnul rääkida siis, kui pilootuuring läbi viidud.

"Kui tehniline pool toimib, peame mõtlema, kuidas lahendus reaalelus tööle hakkab. Hetkel tegutseb projektiga ad hoc meeskond, kuid kui mõelda kõikidele KOKi patsientidele, siis peame paika panema struktuuri, kellega patsient saab ühendust võtta. Võimalus helistada võiks olla näiteks 24h. 
Omaette küsimus tekib, kas sarnane teenus tuleks üles ehitada haiguse või teenuse põhiselt. Konkreetse haiguse põhine lahendus võiks tegutseda mõne erialakliiniku juures, erinevatele haigetele mõeldud lahendus oleks mõistlik luua ehk mõne tervisekeskuse juurde," räägib Jõgi võimalikest tulevikuvaadetest. 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.