Nutikas skriining sõelub patsientide hulgast KOK riskirühma

Perearst Diana Ingeraineni hinnangul võiks riik leida rohkem vahendeid tervishoius innovatiivsete ideede proovimiseks.
Perearst Diana Ingeraineni hinnangul võiks riik leida rohkem vahendeid...

Projekti "KOK nutikas skriining ja SPG esmatasandil" eesmärk on juba perearsti juures välja sõeluda KOKi haigete riskirühm.

Projekti juht Priit Kruus tehnoloogiaettevõttest Dermtest nendib, et projekti eesmärk on digitaliseeritud viisil üles leida haiged või KOKi riskiga patsiendid, enne kui nende seisund tõsiselt halveneb.

"Väljapakutud lahendusega proovime, kas nii on võimalik kätte saada rahvatervise mõistes väga oluline riskirühm. Mida kiiremini patsiendi leiame ja mida stabiilsem on ta seisund, seda parem on ta elukvaliteet," lisab Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen.

Lahenduse juures kasutatakse perearstikeskuses olemasolevat andmebaasi, eraldi väljatöötatud automaatseid algoritme ja tõenduspõhiseid küsimustikke ning võimalikult palju püütakse automatiseerida ka suhtlust patsiendiga. Automatiseeritud protsesside arvelt loodetakse tulevikus kallist inimressurssi kokku hoida.

Esmalt aitasid perearstide andmebaasi integreeritud algoritmid ravijuhises toodud haiguste alusel selekteerida patsiendid, kellel on KOKiga kaasuv või potentsiaalselt sarnane haigus – patsiendid, kellel on sagedased bronhiidid, sagedased ülemiste ja alumiste hingamisteede infektsioonid, köha. KOK haigetel on varasemalt (enne KOKi) juba sageli nii kõrgvererõhktõbi kui diabeet, paralleelselt võib välja kujuneda või hiljem lisanduda südameveresoonkonnahaigus.

"Me ei saanud suitsetamist kui kõige olulisemat riskitegurit juba andmepõhises skriiningus arvestada, kuna ei kodeeri kahjulikke harjumusi sh tubaka tarbimist. Kõigile eelneva riskiga patsientidele saatsime meili või SMSi teel riskiküsimustiku," kirjeldab Ingerainen.

KOKi skriining-küsimustik hõlmas erinevaid tõenduspõhiseid riskitegureid, sh infot suitsetamise, hingeldamise, köha, riskikeskkonnas elamise või töötamise kohta. Skriiningküsimustik töötati välja koostöös Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Kopsuarstide Seltsiga ning vastamise jaoks ehitati eraldi keskkond. "Suur hulk inimesi vastas digitaalseid kanaleid pidi, kuid need, kes teavituse peale keskusesse tulid, said ka koos pereõega kohapeal vastata," ütleb Ingerainen.

"Valimisse kuulusid 40-aastased ja vanemad patsiendid. Küsimustiku sai 490 patsienti, kellest praeguseks (märtsi alguse seisuga) on vastanud 168. Neist 52-l näitas küsimustik kõrgemat KOK riski ning nad peavad tegema spirograafia, millest 31 on tehtud," toob välja teise projektis osaleva tehnoloogiaettevõtte Diagnostic Match esindaja Grete Kikas.

Andmepõhise skriiningu ja küsimustiku levitamise faas on läbi, kuid spirograafiate teostamine veel käib, viimased spirograafiad on plaanitud märtsi lõppu. Kümme patsienti vajasid pulmonoloogi vastuvõttu.

"See tähendab, et nende riskiskoor oli kõrge ning ka perearstikeskuses tehtud spirograafia näitas, et kopsufunktsioon polnud korras. Suur tõenäosus on, et neil on KOK, millest nad varem midagi ei teadnud. Neile on nüüd tehtud e-konsultatsioon ja nad on juba pulmonoloogi vastuvõtule kutsutud," räägib Kikas senistest tulemustest.

Diana Ingeraineni sõnul analüüsiti enne projekti käivitamist, et perearstikeskuses on KOKiga patsiente hetkel diagnoositud umbes 1%. Arsti hinnangul on see protsent tegelikult vast 5–6, kopsuarstide arvates suuremgi ning need patsiendid püütaksegi skriininguga üles leida.

"Seega tekib andmepõhisest skriiningust, küsimustikust, spirograafiast ja lõpuks pulmonoloogi visiidist kui protsessi erinevatest etappidest nö lehter, mis aitab leida KOK kahtlusega patsiendid lähtuvalt nende riskist. Sisuliselt on tegemist paljuräägitud personaliseeritud skriininguga, lihtsalt geeniandmeid pole veel lisatud," selgitas Priit Kruus.

Innovatiivsed lahendused: lisatöö või aja kokkuhoid?

Perearstikeskuses on juba otsus vastu võetud, et kuigi ajaliselt projekt saab läbi, minnakse sellega siiski edasi. Nii soovitakse saada kindlus, kui palju haigeid antud meetodiga üles leiab. Ingerainen nendib, et lisatööd ja tegutsemist tuleb arsti jaoks päris palju juurde, kuid Kruus kinnitab, et leidub kohti, mille arvelt tulevikus võimalik aega säästa.

Kruusi sõnul oli väljapakutud lahenduse eesmärk kasutada võimalikult palju juba olemasolevaid vahendeid ja võimalusi: "Kõike saaks proovida kohe digitaliseerida, kuid alguses pole sellel mõtet, sest projektid jääks venima. Jaotasime digitaalsed komponendid teekonnale ära. Vaheetapid on küll manuaalsed, kuid saame teada, mida oleks ka sellest tööst võimalik digitaalsele kujule viia, et lõpuks ajasääst tekiks."

"Patsiendiga tegelemine tervikuna on ajakulu, kuid kui kinni püüda varases faasis KOKi haige, kes hakkab ravi saama või kui kroonilise bronhiidiga haige saab lõpuks õige diagnoosi, on ühiskonnale tervikuna hilises faasis ravi vähem kulukam ning patsiendi eluiga pikem," lisab ta.

Projekti oli lisaks kaasatud PERHi pulmonoloogiakeskus ja Eesti Patsientide Liit. Doktor Pille Mukk viis läbi pereõdede spirograafia koolituse ning spirograafia tulemuste hindamist e-konsultatsiooni raames.

Eesti Kopsuarstide Selts panustas riskiküsimustiku valmimisse ning Kadri Tammepuu Eesti Patsientide Liidust andis patsientide vaatenurgast lähtuvalt tagasiside infolehtedele, mida erinevates protsessi etappides jagati, et inimestel oleks arusaam, millises faasis nad kogu skriiningprotsessis on.

Lisaks oli mitmeid teisi, kes samuti projekti valmimist ja edasiliikumist nõu ja jõuga toetasid. "Pealtnäha ju lihtne idee, aga väga palju väikeseid liikuvaid osakesi nagu tervishoius ikka, selle kõige toimima saamine eeldab paljude inimeste panust," ütleb Kruus.

Tehnoloogia tervise teenistuses

Nii Dermtesti kui Diagnostic Matchi põhifookus pole KOKil, kuid Kruusi sõnul vaatavad tehnoloogiafirmad tervishoidu mitte haiguse vaid protsesside põhiselt.

"Pigem mõtleme koostööplatvormi ehitades, kuidas saavad eri tasandid tervishoius koostööd teha. Näiteks Dermtesti teledermatoskoopia protsess on 80% ulatuses sarnane ka KOKi lahenduse protsessi teatud sammudele. Meil on kogemus juba ennast tõestanud digitervise lahenduste üleriigilisel rakendamisel ning osapoolte kokku liitmisel, saame digitervise toimimisest aru ja seeläbi saame välja pakkuda uusi võimalusi arstidele," selgitab Kruus.

"Tegutseme ka välisturgudel ning näeme perearstidega kokku puutudes sarnaseid probleeme ka mujal, näiteks on KOK fookuses ka Saksamaal. Pikas perspektiivis saaks Eesti toimida tervisetehnoloogia katsebaasina, et panna uued asjad siin toimima ning seejärel viia ka teistesse riikidesse," lisab ta.

"Diagnostic Matchil on sarnane kogemus Dermtestile - andmepõhine riskipatsientide skriinimine ja sellega kaasnevad tööprotsessid on 80% ulatuses sarnased igas ennetuse valdkonnas. Liigume Diagnostic Matchiga selles suunas, et andmepõhine riskipatsientide tuvastamine ja nende pidev jälgimine oleks igale perearstikeskusele jõukohane tegevus ning ei vajaks liigselt manuaalset tööd. Patsientidele pakub selline lähenemine ka kindlustunde, et riskide olemasolul ei jää nad tähelepanuta," lisab Grete Kikas.

Projekti tulevik

Ingeraineni sõnul töötatakse tegelikult universaalse mudeliga, mida saaks kohandada teistele kroonilistele haigustele. "Seoses krooniliste haiguste kasvuga peabki leidma nutikaid lahendusi, kuidas kasvava töö hulgaga hakkama saada. Tegeleme oma projektis haige avastamise ja jälgimisega. Meie fookus peab olema 50-60 aastastel, kellel on kümne aasta pärast rohkem haiguseid, millega arstidena peame suutma tegeleda," räägib Ingerainen.

"Kui me praegu sellesse ei panusta ja automaatseid süsteeme välja ei mõtle, oleme keerulises olukorras. Perearstikeskuste visiitide arv kasvab meeletult, aga personali arv ei kasva, töö hulk tuleb ära teha. Kõik, mis võimalik, peaks tehtama automaatselt ning peame aega pühendama diagnoosideni jõudmiseni ja patsientide kaardistamisele. Kui diagnoosid ja raviplaanid olemas, siis peame panustama, et neid patsiente jälgitaks ka," ütleb perearst. Ta lisab, et riskitegureid on võimalik samamoodi kaardistada. Nii saame piiratud ressurssi targalt suunata ja selekteerida riskipatsiendid, kellega proaktiivselt tegeleda.

Projekti tulevik toob tööprotsessi analüüsimise ja valideerimise, et uurida, kuidas protsessid sobituvad erinevate perearstikeskuste erinevate profiilidega. Ideaalis soovitakse läbi viia laiendatud pilootprojekt enamates keskustes.

Ingeraineni hinnangul võiks riik ise leida rohkem vahendeid tervishoius innovatiivsete ideede proovimiseks. Kruus lisab, et sageli ei peagi rahaline ressurss uute protsesside esmaseks läbiproovimiseks väga suur olema, tuleks võtta jõukohane arenduseesmärk, mis toob tulemusi ja see ära teha, aga seejuures silmas pidades pikemat visiooni, kuidas uus lahendus tervishoiusüsteemi tervikpilti sobitub.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.