Psühhiaater: liiga palju lapsi jääb vägivallast tuleneva valuga üksi

Lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen on oma elu pühendanud lähisuhtevägivalla haavade ravimisele, olgu need siis tekitatud lastele või nende vanematele.

Anne Daniel-Karlsen töötab juba seitse aastat lastepsühhiaatrina mitmes kohas, lisaks Tartu Maarja tugikeskusele ka Herbert Masingu koolis ja Tähtvere Avatud Naiste Keskuses. Ta tõdeb oma töös üha uuesti, kui hädavajalik on ravikodu tüüpi asutuses tehtav, kirjutab Kristina Traks ajakirjas "Sotsiaaltöö".

Anne juurde jõuavad lapsed, kelle probleemid segavad juba elus toimetulemist. "Enamikul juhtudel on murede põhjuseks vägivald peresuhetes, 75% minu juurde jõudvatest lugudest on kindlasti sellega seotud," sõnab ta.

Tihti on sellel mitu kihti: vanemad kannavad kaasas juba enda lapsepõlves saadud vägivallakogemust, millest võib-olla pole kunagi räägitud ja millele pole nime antud. "Lapsed tunnevad alati ära vanematevahelised ebakõlad. Vanem võib küll sõnades kinnitada, et kõik on hästi, aga kui tema hinges valitseb kibestumine, ebaõiglustunne, ärritus ja valu, saab laps sellest kindlasti aru. See omakorda väljendub erinevates käitumisprobleemides, mitmesugustes psüühilistes ja õpiraskustes, üldse kehvemas eluga toimetulekus," ütleb psühhiaater.

Viimasel ajal on lähisuhtevägivallast palju räägitud ja nende lugude põhjal võib näida, et asi läheks justkui paremaks. Paraku näeb Anne oma töös asja tumedamat poolt.

"Süsteem ei ole muutunud tõhusamaks. Vastupidi. Kuigi mitmel tasandil räägitakse palju abivajava lapse märkamisest, jääb see jutt pelgalt poliitiliseks demagoogiaks. Kuidas muidu nimetada naiste varjupaikade paremaks muutmise sildi all tehtavat, kui lähisuhtevägivalda kogenud laste toetamiseks pole ette nähtud sentigi?" sõnab ta.

Viidatakse piisavale lastepsühhiaatrilise abi võimalusele, kuigi teatakse, et järjekorrad lastepsühhiaatri vastuvõtule on endiselt kohutavalt pikad. "Kirjutasin juba kümme aastat tagasi, et meil töötab lastepsühhiaatrilises abis kordades vähem spetsialiste, kui vaja oleks. Olukord ei ole muutunud, sest ala on raske ja omaette erialana ei eksisteeri seda Eestis siiamaani. Sellise suure abivajajate hulga juures peavad täiskasvanute psühhiaatrid ilmselgelt andma abi ka lastele, kuid laste ja täiskasvanute psühhiaatria on väga erinevad maailmad," räägib Anne.

Ta rõhutab, et lähisuhtevägivald pole mitte ainult see, kui mees lööb naisel silma siniseks, vaid asi on palju komplitseeritum. Suures plaanis algab vägivald seal, kus keegi võtab õiguse otsustada teise inimese vabaduse üle, olgu see siis vaimne, füüsiline või seksuaalne. Näiteks peremehetseb, keelab teisel tööle minna, keelab mingeid asju teha, kontrollib suhtlemist, pere rahakotti, kasutab mõnitavat kõnepruuki, halvustavaid hüüdnimesid jne.

Ehk siis teeb midagi sellist, et teine tunneb ennast nähtamatu ja alandatuna. Vägivald kipub põlvest-põlve korduma ja sellepärast peab lastega tööd alustama kiiresti. Kui laps näeb pealt vanematevahelist vägivalda, siis temas kinnistuvad mustrid, mis võivad olla aluseks edaspidises elus vägivallatsejaks või ohvriks kujunemisel.

"Eesti oludes võib kuluda palju aega, enne kui abi vajav laps ka tegelikult hakkab abi saama. On teada, et Eesti naine on äärmiselt kannatlik ja laseb ennast lüüa keskmiselt 33 korda, enne kui julgeb häbi, hirmu ja lootusetust ületades hakata abi otsima. Pole haruldane, kui laps neid kokkupõrkeid pealt näeb. Emad arvavad, et neil õnnestub vägivalda lapse eest varjata, kui nad lükkavad lapse teise tuppa või vägivald toimub siis, kui laps magab. Enamasti on aga laps vanematevahelisest vägivallast teadlik juba palju varem, kui lapsevanem ise tegelikku olukorda mõista suudab," räägib Anne.

Anne on käinud lähisuhtevägivallast rääkimas koolides ja lasteaedades, koolitanud õpetajaid ja rääkinud neil teemadel ka lastega. Tähtvere Avatud Naistekeskus on andnud välja kaks raamatut lähisuhtevägivalla teemal. Neist esimeses – "Sinihabeme pruudid" – jutustavad seitse naist oma teekonnast vägivaldsesse suhtesse ja sellest välja.

Teine raamat "Lugu väikesest Tammepuust, vihast ja Varesest", koostati suunitlusega lastele ning seda on kirjanik Juhani Püttsepp ja Anne jaganud paljudes koolides.

"Kohtumised lastega kinnitasid, et seda raamatut oli väga vaja. Paljud lapsed ütlesid pärast kohtumist, et nad ei kujutanud ette, et nende kaaslased võivad elada sellise hirmu ja valu käes. Paraku oli igal kohtumisel ka 3–4 sellist last, kes, silmad maas, kõike vaikselt kuulasid ... Liiga palju lapsi meie ühiskonnas on vägivallast tuleneva valuga jäänud omaette," ütleb ta.

Neil kohtumistel on nii mõnigi õpetaja Annele öelnud, et jah, ta tunneb, et ühe või teise lapsega on vist kodus halvasti, kuid ta ei oska, ei jaksa või ka ei julge selle kahtlusega midagi peale hakata. Mida peaks õpetaja sellisel puhul tegema?

"Midagi saab ta alati teha! Tõsi, ta ei saa muuta pere elu, kuid ta saab olla lapsele tema mures avatud kuulaja. Juba sellise hoiakuga ja ärakuulamiseks aja võtmisega ta julgustab last selles, et on keegi, kes tahab ja julgeb tema lugu teada saada. Tavaliselt räägib laps oma loost fragmente. Need tuleks kokku koguda. Kui õpetajal on tunne, et asi ei ole päris õige, siis paljudes koolides on sotsiaalpedagoog või psühholoog ning temale tuleks oma kahtlustest teada anda," soovitab psühhiaater.

Tegelikult on kohustus informeerida sellisest olukorrast lastekaitset. Võib-olla tuleks julgustada panna tähele vägivalla märke lapsevanemate juures." Võib-olla tundub ema alati olevat kuidagi hirmunud ja vaikne, räägib ainult isa. Siis võiks katsuda leida emaga silmast-silma vestlemiseks. Keerulisem on asi maakohtades, kus kõik tunnevad kõiki. Võib ju olla, et politseinik on sellesama isa parim sõber või lastekaitsetöötaja pere sugulane. Sellisel juhul tuleks abi otsida mõne suurema linna ohvriabi süsteemist," ütleb Anne.

Loe täismahus artiklit SIIT.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.