KOKi patsiendil peab tekkima harjumus harjutada

Dr Ülle Ani.
Dr Ülle Ani.

Lahenduse „Hinga ja liigu“ eesmärk on toetada KOKihaiget rehabilitatsioonis - et patsiendil tekiks harjumus kodus ise erinevaid harjutusi teha ning seda rutiini hoida.

Projekti juht Tarvo Tamm tehnoloogiaettevõttest MotionChart meenutab, et KOK FOOKUSES arendusmaratonil kõlas arstide arvamus, kuidas pulmonaalne rehabilitatsioon on KOKi patsiendile oma seisundiga paremaks toimetulemiseks väga oluline. Ometi pakutakse neid võimalusi patsiendile oluliselt vähem kui võiks ja nii oligi osapoolte soov leida sellele probleemile digivõimalusi kasutades lahendus.

Põhjused, miks rehabilitatsioonivõimalusi vähe pakutakse, on erinevad. „Paljude patsientide liikumine on juba kehv ning raskemas staadiumis haiged ei ole enam valmis füsioteraapia ambulatoorset teenust kasutama. Samuti on probleemiks, et haiglad ei pakugi pikemaajalist ja süsteemset taastusravi ning patsiendid peavad erinevaid harjutusi – hingamisharjutusi, kopsude puhastamise harjutusi, aeroobset koormust andvaid ja lihaseid tugevdavaid harjutusi - ise kodus tegema,“ kirjeldab Tamm ning toob välja, et suure iseseisva töökoormuse juures võib arvata, et harjutuste tegemine jääb ebaregulaarseks või tehakse neid kohati lausa valesti. „Olukord võiks kindlasti parem olla, kui patsiendile pakutaks toetavat teenust,“ kommenteerib Tamm.

Hetkel käib KOKi diagnoosiga patsient pärast diagnoosi saamist füsioterapeudi juures korra või paar, kus talle näidatakse harjutused ette ja antakse voldik koju kaasa. Regulaarseid visiite ei ole ja paarist korrast ei piisa rutiini tekkimiseks. Nii soovitaksegi testida, kas rutiini tekitamisel ja hoidmisel võiks tulemuse anda kaugteenus.

Doktor Ülle Ani Tartu Ülikooli kopsukliinikust on kopsuhaige päevagraafikut võrrelnud tippsportlase omaga – kui sportlane tegeleb treeningutega, et parandada oma võimekust, siis sama teeb ka KOKi patsient. KOKi patsiendi jaoks on koormused küll madalamad, kuid treenimine eluliselt hädavajalik, et võimaldada igapäevatoimingutel paremat koormustaluvust ilma õhupuudust tundmata.

Treeningud jt füsioteraapiavõtted annavad KOKi haigele parema elukvaliteedi, enesekindluse, samuti julguse „tõusta tugitoolist üles“. Teada on, et paljude KOKi haigete terviseseisundi allakäik tekib passiivselt teleri ees istudes (või lamades), mistõttu pakume kaugteraapia lahendust just läbi TV.

Väljapakutud lahenduse sihtgrupina nähakse kõiki KOKi patsiente, olenemata nende haiguse raskusastmest. „Alati on oluline, et haige tuleks paremini hapnikupuudusega toime ja oskaks kasutada õiget hingamistehnikat. Igas staadiumis patsiendi jaoks on oluline saada aeroobset koormust ning toonust hoida,“ räägib Tamm väljapakutud idee vajadusest.

Kui patsient tuleb ise toime, saab ta haiguse varases faasis aktiivne olla, näiteks tööl käia. Raskemate haigete puhul on regulaarselt harjutusi tehes võimalik iseseisvalt kauem hakkama saada. Kindlasti on oluline aspekt ka rahaline pool – mida paremini patsient ise hakkama saab, seda suurem on tervishoiukulude kokkuhoid. 

Harjutused patsiendile

„Lahendust otsides saime aru, et kui räägime kaugteenusest, siis on oluline, millise tehnilise lahenduse kaudu teenus patsiendini viia ja teda motiveerituna hoida. Nii jõudsime Sentabi arendatud keskkonnani – rakenduseni, kus teleriga ühendatud seadme kaudu on võimalik sisu tarbida ja ka näiteks videokõnesid teha. Inimesed on ju harjunud televiisorit vaatama ning soovisime, et uue sisu tarbimine oleks võimalikult lihtne, kaasav ning harjumuspärane. Pakume lahendust, kus patsiendi jaoks on valitud just talle kohandatud videoharjutused, mida ta saab televiisorist vaadata ja järgi teha,“tutvustab Tamm.

Sentabi seadme abil koostatakse patsiendile päevakava koos selle päeva harjutustega. Harjutused on üles filmitud praktiseerivate füsioterapeutide ning kopsuarstide poolt ning on kohandatud patsiendi vajadustele. „Rakendusse on sisse ehitatud tagasisideankeedid, mis annavad infot patsiendilt füsioterapeudile. Näiteks saturatsiooni mõõtmine, aktiivsuse monitoorimine. Nii saab füsioterapeut iganädalase ülevaate ning selle põhjal saab vajadusel harjutusi muuta“ sõnab Tamm.

Kord nädalas toimub ka interaktiivne videosessioon KOKi patsiendi ja füsioterapeudi vahel ning vajadusel ka telekonsultatsioon kopsuarstiga.  

Praeguseks on toodetud 59 videot, mille sisu võib jagada kolmeks. Üks pool on teooria ehk KOKi haiguse olemus: kuidas hapnikupuudus tekib ja kuidas harjutused aitavad paremini hakkama saada. Teiseks on videod abivahenditest ja tehnikatest, mida täiendavalt kasutada ning kolmandaks erinevad sooritusvideod.

Lahenduse tulevik
Hetkel on arendus faasis, kus lahenduse sisu on valmis toodetud ja järgnevalt on planeeritud reaalsed testimised patsientidega.  Osapooltel on plaan esmane kogemus patsientidelt kätte saada. Seejärel oleks oluline laiendada teenust suuremale sihtrühmale, et tekiks võrdlusmaterjal ja võimalus hinnata tulemuslikkust.

„Huvi teemaga edasi minna on olemas ning oleme vastavaid arendamisvõimalusi ka arutanud, samuti rahastamist,“ kinnitas Tamm. 

Lahenduse „Hinga ja liigu“ meeskonda kuuluvad dr Ülle Ani (Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinik), Tarvo Tamm (MotionChart), Katrin Kõre (Põhja-Eesti Regionaalhaigla), Mall Maasik (Sentab), Laura Grigorjan ja Villem Nilbe (Tartu Tervishoiu Kõrgkool).

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.