Norras töötav ortopeed Priit Arro tunnustab Eesti kolleege

Priit Arro
Priit Arro

Norras töötav Pärnust pärit ortopeed Priit Arro rääkis ajakirjanikule oma tööst ja elust Norras ning kahe riigi erinevustest.

Jaanipäevast saati perega Eestis viibiv Norras arstina töötav pärnakas Priit Arro külastas Pärnus oma kooliaegset emakeeleõpetajat Maaja Haget ja andis intervjuu Pärnu Postimehele.

“Meil jätkus juttu mitmeks tunniks. Ma pean kõigist oma õpetajatest väga lugu,” lausub Arro soojalt naeratades. Ta lisab, et kõige eredamalt meenuvad kirjandustunnid, lühinovellid, mida õpetaja Hage tunnis ette luges. “Saan Norrasse kaasa võtta õpetaja Hage elutöö, tema kirjutatud ja kirjastatud suurepärase raamatu „Pärnu 1. Keskkool ”, autogrammiga muide!“ kõneleb Priit Arro. Pärnu on tema jaoks endiselt armas kodukant.

Priit Arro (47) on Pärnus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud August Jakobsoni nimelise Pärnu 1. keskkooli, praeguse Pärnu ühisgümnaasiumi. Järgnesid ülikooliaastad ja Priit Arrost sai ortopeed ehk – nagu tema residentuuri juhendaja dr Ants Kass armastab maakeeli öelda – kondiarst. Täpsemalt väljendudes on ortopeedi vastutusalaks inimese lihaste, kõõluste ja liigestega seonduvad haigusseisundid ja nende ravimine.

Tublid käed
Priit Arro mäletab, et soovis poisikesena saada laevaarstiks – siis saab reisida ka. Suguvõsas pole arste varem olnud, ent Priidu ema oli tark naine, kes hindas haridust ja oskas pojas tärganud unistust suunata. Tänaseks on Priit oma perekonnast ainsana alles ja Pärnus kõndides saadab meest nostalgia. Eriti suurt puudust tunneb ta mõne aasta eest lahkunud isast. “Meil oli tugev isa-poja side, ja seda eriti viimase kümne aasta jooksul,” mõtiskleb mees.

Priidu vanemad lapsed õpivad samuti arstiteaduskonnas ja isa on rahul, et saab oma teadmistega vajadusel neid toetada. Vähemasti tunnetavad nad isast paremini valdkonda, kuhu on sisenemas. Priit mäletab hästi oma tudengipõlve, kui ta sanitari ja meditsiiniõena lisa teenis ja meditsiinis esimesi samme astus. Teadustöö pole tema unistuseks olnud, vahetu patsientide ravimine küll.

1992. aastal naasis Arro internina Pärnu Sillutise tänava haiglasse internatuuri. Neli aastat hiljem jätkas juba üldkirurgia residendina Tallinna Pelgulinna haiglas ja ortopeedia residendina Tallinnas Mustamäe haiglas ning alustas 2000. aastast ortopeedina Pärnu haiglas, kust ta paari aasta pärast läks Ida-Tallinna keskhaiglassse ja oli seal üks enim opereerivatest ortopeedidest.

“Ortopeedil tuleb muutuda käeliselt nii tubliks, et saab oma teoreetilisi teadmisi ja plaane praktikasse viia,” lisab mees. Praegu Norra väikelinnas L¿rdalis elades opereerib Arro aastas üle 400 patsiendi. “Ma kujutan ette, et operatsioonide arvukuse poolest võin olla isegi Norra tipp-20 hulgas. Minule teadaolevalt olen ainuke eesti soost alaliselt Norras elav ja töötav ortopeed,” kõneleb mees.

Eestis on kolleegid väga tublid, aga üle koormatud. Elu tahab elamist ja elustandard on kerge kerkima, arvab Arro. Välismaalased imestavad vahel Maarjamaa paradokse – auklikke teid, kus sõidavad uued kallid autod, ja elukalliduse kiuste rajatud uhkeid eramuid. “Eestis tundub auto olevat tähtis positsiooni näitav parameeter,” nimetab Arro. Väikelinna rahulik elu Kuni 2004. aastani töötas Arro Eestis – Pärnu ja Tallinna haiglates, kuni Rootsi arstide värbajad talle oma pakkumise tegid. Miks lahkus veel noor ja tööga kenasti hakkama saav ortopeed Eestist? “Elu oli veidi keeruliseks elatud,” vastab Arro diskreetselt.

Paar aastat tegi Arro tööd Rootsis Värmlandis maakonnas Torsby haiglas. 2006. aastal algas töö Norras L¿rdali linnakeses, mida võib suuruse osas võrrelda Märjamaaga. Koos abikaasa Heidi ja kahe lapsega elab doktor Arro väiksemas puumajas imekauni fjordi ääres mägede vahel ja siirdub tööpäeva hommikul kella kaheksaks tööle kodu lähedal asuvasse kohalikku haiglasse, mis teenindab ligemale 40 000 elanikuga piirkonda ja kus tehakse aastas 1400 operatsiooni.

Norra eri piirkondades kõneldakse mitut dialekti. Seda eriti Norra Läänemaal, Vestlandis. Olukord on umbes sama, nagu meil setu ja kihnu murdega. Nii võib juhtuda, et Oslost pärit norralane ei saa eriti aru Sogn og Fjordane’s sognamauli rääkivast Vestlandi elanikust. Paradoksaalselt muudab see sisserändaja elu lihtsamaks, kõik on tolerantsed uustulnuka „dialekti“ suhtes. Pealegi on doktor Arrol alati varuks sõbralik naeratus, mis pühib hirmu silmist nii lapsel kui vanuril.

Arro on opereerinud mitut oma haigla töötajat ja ütleb, et siiani (koputab kolm korda vastu lauda) on läinud kõik hästi.

Pikendab aktiivset eluiga
L¿rdali ortopeedid tegelevad põhiliselt plaaniliste põlve- ja puusaliigese operatsioonide, luu koormustelge korrigeerivate operatsioonide (mille eesmärgiks on ajas edasi lükata kunstliigese-operatsiooni vajadust), artroskoopiate, õlaliigese- ja jalalabakirurgiaga.

Põlveliigese proteesimise operatsioonidel kasutavad L¿rdali ortopeedid kompuuternavigatsiooni, mis aitab paigaldada kunstliigese komponendid optimaalselt. Ehk lahti seletatuna näeb see välja nii: ortopeed sisestab operatsiooni ajal arvutisüsteemi andmed puusaliigese pöörlemistelje ja põlveliigese pindmiste struktuuride, samuti andmed hüppeliigese kohta. Kompuutriga ühendamiseks kasutatakse infrapuna-sensoreid. Selle abil luuakse arvutisse virtuaalne kolmemõõtmeline pilt opereeritavast põlveliigesest ja alajäseme luutelgedest. Süsteem aitab millimeetri täpsusega teha luupindade saagimisi, paigaldada kunstliigese komponendid ja määrata liigesesidemete pingsust põlveliigeses nii painutus- kui sirutusasendis. Eesti haiglates sellist tehnoloogiat ei kasutata.

Arro rõhutab, et kogenud kätes „ilma kompuutri abita“ tehtud operatsioon on sama hea tulemusega. Kompuuternavigatsioon on üks tehniline lahendus, mis on kallis. “Kompuutri abi kasutades olen paigaldanud enam kui 600 põlve proteesi. Ilmselt olen praegu ainus eestlane, kes sel moel rutiinselt operatsioone sooritab,” tõdeb Arro.

Heaoluriigi paradoksid Norra seadusandluse kohaselt võib patsient plaanilise operatsiooni tegemiseks haigla endale ise valida. Transpordikulud haiglasse korvab haigekassa. Sageli liigub info kirurgide tööst ja tulemustest patsiendilt patsiendile. Vahel tehakse Norra meedias uuringuid, mis näitavad haiglate populaarsust patsientide seas. Ja L¿rdal on viimasel ajal olnud selles arvestuses kõrgel teisel kohal.

Nõnda on L¿rdali haiglasse plaanilisele ortopeedilisele vastuvõtule ja operatsioonile pääsemiseks pea pooleaastane järjekord. “Ma tegelikult arvan, et plaaniliste operatsioonide järjekorrad on Skandinaavias pikemad kui Eestis. Nii paradoksaalne kui see ka ei tundu,” rõhutab tohter. Arro toob näiteks iseenda: saatekiri teise haiglasse hüppeliigese probleemiga – ja ootas teisest haiglast vastust augusti algusest veebruarini. Vastuseks tuli viisakas kiri (arsti juurde saadud ajast teavitatakse Skandinaavias reeglina tavalise kirja kaudu), kus teatati, et seoses võimsuste puudumisega tuleb oodata veel 24 nädalat ja kui kirja saaja pole sellega rahul, peab ta pöörduma haigekassasse ja otsima mõne teise koha.

Patsient Arro tahab nimelt pääseda just sellesse haiglasse konkreetse kirurgi juurde – kui tavaline patsient. Selles näites väljendub Arro sõnutsi norralaste arusaam demokraatiast: nad on kõik võrdsed. Norras on tutvuste ja sidemete kasutamine tunduvalt väiksem kui Eestis, kus nõukogude ajast saati on asju püütud ajada tutvusi kasutades. Arstide usalduskoefitsent on hästi kõrge.

Elu ilma valuta
Eestis tehakse liigesevahetusoperatsioone samade põhimõ- tete järgi kui Norras.

Tsivilisatsiooni areng ja ühiskonna rikkus on toonud ja loonud sellised võimalused. Kui näiteks Somaalias, Bangladeshis või Malawis põeb inimene moondavat liigesepõletikku koos kõigi sellest lähtuvate vaevustega, kasutab ta liikumisel abivahendit ja võtab valuvaigistit. Jõukamas ühiskonnas on võimalused hulga avaramad. Õnnestunud kunstliigeseoperatsioon võtab ära liigesevalu ja lubab inimesel elada edasi aktiivset elu. Väga hea tulemus on saavutatav 90–95 protsendil opereeritustest. “Mul on isegi üks selline naispatsient, kes mängib seeniorite tennist. Tal on kunstliiges puusas ja põlves. Ja nüüd tuleb ta kolmandat kunstliigest saama,” toob Arro näite.

Arst tõdeb, et kaugele arenenud moondava liigesepõletiku (artroosi) ravis on kõige efektiivsem kunstliigese paigaldamine. Praegu ei ole silmapiiril ühtegi samaväärset alternatiivi. Veel üks erisus. Skandinaavias pole kombeks tuua arstile meelehead.

Priit Arro lausub, et Norras teavad kõik, et arstid on ühiskonna palgapüramiidi tipmises osas ja keegi ei vaeva oma pead kingitustega. Kui ka suuremat meelehead pakutakse, siis tavaliselt Norra arst keeldub, sest keegi ei taha oma töökohaga riskida.

Eesti tervishoiu eurod efektiivsemad
Maailmas on tavaline, et kui 40.–50. aastates naistel-meestel on toimunud liigestes muutused, siis üritatakse nii pikalt kui võimalik oma liigest säilitada: kunstliiges kulub ja tuleb mingi aja pä- rast (15–25 aastat) asendada. Iga uue kunstliigeseoperatsiooniga jääb oma luumaterjali vähemaks ja operatsioon muutub keerukamaks ja mastaapsemaks, tõuseb infektsiooni oht.

Norras loetakse tervishoiukroone niisama hoolega nagu Eestis. Sealgi tehakse vähempakkumisega riigihankeid, vaidlustatakse, minnakse kohtusse. Ükskõik kui rikas on ühiskond, tervishoiukroone napib igal pool. Praegu jääb Arrole mulje, et Eestis on tervishoiu eurosid kasutatud efektiivsemalt kui Norras.

Norra on sisserändajatele atraktiivne koht. Kui suures ulatuses rahuldada assüülitaotlusi, on Norras tuliste debattide teemaks. Kui suures mahus osutada plaanilist arstiabi (liigeseoperatsioonid) asüülitaotlejatele? Suurema plaanilise operatsiooniga võtab arst – või riik – endale vastutuse ja kohustuse, et patsiendil on selsamal tasemel meditsiiniabi tulevikuski kättesaadav. See on arstile eetiliseks küsimuseks, katsumuseks.

Hirm, et madalate ravihindade peale hakatakse Mandri-Euroopast või Norrast massiliselt Eestisse operatsioonile pürgima, on Arro arvates liialdatud. Norras maksab üks põlveproteesi operatsioon 2,9 DRG-punkti, eurodesse arvestatult on see umbes 14 000 eurot. Eestis on analoogne komplekshind ligikaudu 5000 eurot.

USAs on tehtud prognoos, et aastaks 2025 tõuseb nõudlus põlveproteesioperatsioonide järele kaks ja pool korda. Poolsada aastat tagasi oli aktiivne 70+ inimene pigem erand kui reegel. Moodne meditsiin aitab hoida kontrolli all kolesteroolipeeglit veres, vererõhku, veresuhkrut. See pikendab oluliselt eluiga. Tänapäeval ei ole haruldane, et 75aastane mees mõtleb peeniseproteesi peale (ortopeed neid proteese ei paigalda).

Plussid ja miinused
Eestis on Priit Arro täienduspuhkusel. Norra töölepingus on selline võimalus olemas. Selle puhkuse vältel on Arro külastanud kolleege kolmes Eesti haiglas: Ida-Tallinna keskhaiglas, Tartu ülikooli kliinikumis ja PõhjaEesti regionaalhaiglas.

“Ma võin öelda, et kolleegid on väga tublid. Minu silme läbi on Eestis ortopeediavallas hea standard, võrrelduna teiste Euroopa riikidega. Ainus asi, Eesti arst kipub olema üle koormatud ja siis on oht läbi põleda,” tõdeb Arro.

Norra arstide aastapalk on vahemikus 600 000 – 1 200 000 Norra krooni. Brutopalgast 48 protsenti läheb maksudeks, sinna juurde Norra kõrged hinnad. Arro sõnade kohaselt ei olegi palgalõhe reaalsissetulekus nii suur. Vahe on töö- koormuses. Kui Norras töötab arst enamasti ühe koha peal, siis palju Eesti kolleege rabeleb mitmel rindel.

Asi, mis tõesti erineb, on Norra pension. Eestil ei ole oma Põhjamerd naftamaardlatega. Ega oma välismaist pensionifondi 100 000 euroga inimese kohta. Siiski ei saa kõike ja kõiki mõõta rahas, mõndagi loevad juured ja kultuurikeskkond.

“Tahaksin rohkem osa saada kultuuriüritustest. 2012. aasta kunstielamus oli Pjotr Tðaikovski ballett „Pähklipureja” , Estonia ballett on Toomas Eduri kunstilisel juhtimisel teinud suure hüppe. See on fantastiline. Vaat sellest tunnen ma Norras puudust,” tunnistab Arro.

Kui tahta eestikeelsesse keskkonda sukelduda, on interneti-ajastul need võimalused märkimisväärsed. Vaadata õhtuti „Aktuaalset kaamerat“ ja kuulata pühapäeviti raadiosaadet “Olukorrast riigis” on tohtrile pea rutiiniks kujunenud. Olles kursis Eesti meditsiinis toimuvaga, on Priit Arro sõnum: Eesti meditsiini tasemel ei ole midagi viga. Ja ravijärjekorrad ei ole pikemad kui Skandinaavias. Eestlastel on kalduvus uskuda, et seal on parem, kus mind ei ole.

Eesti patsient on ajafaktori osas võib-olla veidi nõudlikum. On üks asi, mis Norra meditsiinis jääb positiivselt silma. Kui patsiendil pärast operatsiooni pole ohtlikke tüsistusi, aga paranemine edeneb vaevaliselt, on vastutav arst kergesti kättesaadav. Järelravi võimalusedki on Norras tänu priskemale finantseeritusele suuremad.

Jääb mulje, et Norras on alkoholi pruukimine igapäevaellu vä- hem juurdunud. Tehakse kohvi, antakse suupisteid ja aetakse niisama juttu. Laste, eriti väikelaste juuresolekul ei tarbita kunagi alkoholi, et mitte anda halba eeskuju.

Kaal kontrolli alla
Paar korda nädalas tõuseb Priit Arro oma terviserada mööda 400 meetri kõrgusele mägedesse ja vaatepilt, mis talle avaneb, on väljendamatult võimas ja dramaatiline. Päike, mägede tipud ja avarused. Arro elab L¿rdali fjordi ääres, kus talupidajad toodavad igal aastal 300 tonni suuri esmaklassilisi mureleid, mis müüakse maha Londonisse ja Saudi-Araabiasse.

Golfi hoovus tekitab omamoodi fenomeni ja hoiab L¿rdali kliima sooja ja kuiva, lund on vähe või polegi. Suusatada saab mägedes detsembrist kuni poole maini. Priit Arro üritab jälgida oma kehakaalu. Võrreldes Rootsiga on Norras ülekaalulisi inimesi vähem.

Ülekaalul on märkimisväärne roll mitte ainult diabeedi ja kõrgvererõhutõve puhul, vaid liigeste kulumiselgi. Ülekaalulisel on tunduvalt suurem tõenäosus saada ülekoormusest tingitud liigesekõhreprobleem või liigesepõletik. Kaal tuleb hoida kontrolli all.

Arro meenutab ühe korpulentse 70aastase naispatsiendi naljakas-filosoofilist hüüatust oma kehakaalust rääkides: „Aga, doktor, ainult üks lisakilo aastas, seda, tõsi küll, 50 aasta jooksul!“

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.