Eesti arst teenib Soome kolleegist keskmiselt 2,6 korda vähem

TAI tervisestatistika teabepäeval rääkis instituudi analüütik Hedi Liivlaid arstide palgast kõneldes, et ehkki Soome arstidest teenivad meie tohtrid oluliselt vähem, siis Läti ja Leedu kolleegidest jälle tunduvalt rohkem.

Liivlaid tõi välja, et ajavahemikul 2012-2017 on arstide kogukuupalk kasvanud 36% peaaegu kõigis teenuseliikides, teinud seda stabiilselt, erandiks on vaid kiirabi.

"Peale 2014. aastat langes kiirabis arstide palk, põhjuseks peamiselt see, et kiirabis töötab täiskoormusel vähe arste ja kui mõni saab märtsis, mil vastav statistika kogutakse, vähem või rohkem palka, siis see mõjutab kohe keskmist näitajat," rääkis Liivlaid.

Eesti arstide keskmine palgakasv oli mullu 2,7%, aasta varem aga 10%. Mis oli palgakasvu pidurdumise põhjus? Eelmise aastal kehtestati uus palgakokkulepe, mis tõstis ka arstide tunnitasu, aga see hakkas kehtima alles aprillis ja statistika kogutakse märtsis. „Uue palgakokkuleppe mõju näeme alles nüüd selle aasta pealt“ lisas ta.

Täistööajaga töötavate arstide keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2017. aasta märtsis 2537 eurot. „See on, kui võtta ainult need arstid, kes töötasid mullu märtsis normiks olnud 184 töötundi,“ täpsustas analüütik.

Arstide kogukuupalk oli mullu kõige madalam perearstiabiasutustest – keskmiselt 2045 eurot (aastane kasv 4,8%). Analüütik tõi välja, et kuigi perearstiabiasutustes on arstide palk võrreldes teiste asutustega küll kõige madalam, on perearstid suurimad FIE-tulu saajad tervishoius. Näiteks 2016. aastal oli PAKide keskmine FIE-tulu 2711 eurot kuus.

Eestis on arstide palk riigi keskmisest kaks korda suurem.

Arstide põhikuupalgast rääkides tõi analüütik välja, et arstide lisatasud moodustavad 18–19% nende kogukuupalgast. Põhikuupalk on kasvanud v.a kiirabis.

Arstide keskmine põhikuupalk oli mullu 2064 eurot, kasvades võrreldes 2016. aastaga 3,1%. Sarnaselt eelmisele aastale oli kõrgeim põhikuupalk muudes asutustes ja haiglates, vastavalt 2445 ja 2156 eurot. Madalaim põhikuupalk oli endiselt ambulatoorsetes taastusraviasutustes – 1820 eurot.

Arstide palk ja lisatasude osatähtsus erinevad haigla liigiti märgatavalt. Kõige kõrgemat kogukuupalka maksti taastusravi- ja piirkondlikes haiglates, kus see ületas 3000 euro piiri, olles vastavalt 3365 ja 3122 eurot.

Lisatasud moodustasid piirkondlikes haiglates 37,7% ning taastusravihaiglates 35% kogukuupalgast. Madalaimat kogukuupalka maksti arstidele kohalikes haiglates, lisatasude osatähtsus oli seal 12%.

HVA haiglates on kogukuupalk varieeruv ja jääb 1950–3250 euro vahele.

"Hiiumaa haigla palka statistikas välja toodud ei ole, kuigi on HVA osa," märkis Liivlaid. "Lihtsalt 2017. aastal ei olnud seal ühtki täistööajaga töötavat arsti. Keegi ei töötanud seal märtsis 184 tundi täis," lisas ta.

Naaberriikidega võrdlusi tuues tõi analüütik välja, et Eesti arstid teenivad Läti arstidest 43% kõrgemat palka ja Leedu arstidest 45%. Meie õendustöötajad teenivad aga Läti kolleegidest 38% enam ja Leedu õdedest 44% rohkem.

"Eesti õed teenivad peaaegu võrdväärset tasu Läti ja Leedu arstidega," sõnas Liivlaid.

Soome arstide ja õdede palgad väga palju suuremad meie arstide ja õdede omadest: 2,6 korda madalam on Eesti arsti palk Soome kollegi omast ja õdedel vastavalt 2,8 madalam.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.