Jesse: me pole loobunud mõttest toetada Viljandis uut lähenemist

Sotsiaalministeeriumi  terviseala asekantsler Maris Jesse
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse tõi erinevaid tervisevaldkonnas pooleli olevaid projekte kommenteerides välja kogemustest õppimise vajadust.

Nii tahetakse Viljandi näitel uurida, kuidas uue infrastruktuuri loomine aitab pikemas plaanis kulusid kokku hoida ning Hiiumaa haigla rahastamise muutus võiks anda õppetunni sellest, millised muutused tegevusnäitajates käivad kaasas eelarvepõhise rahastamisega.

Kavatsus eraldada tervisekeskuste II taotlusvoorust raha Viljandi haigla ehitamiseks on saanud teravat vastukaja. Kuidas on kriitika sundinud ministeeriumit oma esialgseid plaane muutma?

Viljandi teemal on eelkõige sõna võtnud perearstide selts ja ma mõistan neid. Aga riigi poolt peame vaatama suuremat tervikut ja seetõttu pole me siiski loobunud mõttest toetada Viljandis loomisel olevat uut lähenemist. Esiteks soovime toetada uue infrastruktuuri loomist, kus on ühendatud esmatasand, sotsiaalteenused ja eriarstiabi. Ja teiseks, vaadates just eriarstiabi infrastruktuuri, siis Viljandile uue esmatasandiga integreeritud eriarstiabi infrastruktuuri loomine võimaldab olulist tervishoiukulude säästu seal piirkonnas.

Me ei tahaks lükata neid arendusi kaugesse tulevikku. Viljandi eriarstiabi kolimisel uude planeeritud asukohta ruutmeetrite arv väheneb poole võrra võrreldes täna kasutusel oleva pinnaga. Praegu on kasutamata 20% Viljandi haigla pinnast. Lähiaastatel kasutamata ruutmeetrite arv ainult suureneb. Igal juhul on otstarbekam rajada uus infrastruktuur kui otsida kasutust vanale, amortiseerunud pinnale.

Meil on maakonnakeskustes haiglate teema väga tundlik, sest viimased 20 aastat on elatud ohutunnetuses, et maakonnahaiglad võidakse sulgeda. Ma isiklikult loodan, et Viljandis toimuva uue infrastruktuuri loomisega me saame üle osadest nendest hirmudest ja hakkame ka teistes maakonnakeskustes vaatama avarama pilguga, kas on otstarbekam vanale haiglahoonele kasutuse leidmise asemel mõelda uue ja väiksema, tänapäevasema, väiksemate ülalpidamiskuludega haiglahoone ehitamisele. See on Viljandi projekti ära tegemise oluline võlu: vähendada hirme muutuste ees ka teistes maakonnakeskustes.

Kui küsida, et mis kooskõlastusringi järel on määruses muutunud, siis muutused on eelkõige selles osas, et esimeses voorus toetust saanutel on nüüd võimalik taotleda kallinemise kompenseerimist teatud piirideni, kuna ehitushinnad on tõusnud. Lisaks saavad toetust taotleda need piirkonnad, mis jäid katteta esimeses voorus.

Viljandi saab investeeringutoetusena tervisekeskustest üle jääva jäägi, mille maksimumiks on sätestatud 16 miljonit eurot. Kui jääk on väiksem, siis Viljandi saab vähem. Täiendavad vahendid peab Viljandi ise otsima.

Millised veel on kriitilised piirkonnad, kus oleks vaja haiglahooneid kiiresti uuendada?

Infrastruktuur erinevates maakondades on väga erinevas seisus. Aga üldiselt kõik nad on jupphaaval remontinud oma eelmisel sajandil ehitatud hooneid. Viljandi on juba aastaid tegelenud analüüsidega, milline oleks piirkonnale mõistlik lahendus: kas remontida vana hoonekompleksi või rajada uus ja sel juhul kuhu. Korduvalt läbi viidud tasuvusanalüüsid näitasid, et mõistlikum on ehitada uus taristu.

Viljandi on seega oma plaanides kõige kaugemale jõudnud, kõige selgema nägemusega, muutusteks valmis ja on aktiivselt otsinud võimalusi muutusi läbi viia.

Kust võiks tulla vahendeid teiste üldhaiglate renoveerimiseks?

Läheme samm-sammult. Eelkõige on oluline, et haiglal oleks selge plaan ja nägemus ja kui projekt näitab nii suurt kulude vähendamise potentsiaali kui see Viljandis nüüd saab olema, siis me kindlasti ministeeriumi poolt otsime võimalusi haiglate projekte toetada.

Samas, ka teised maakonnakeskused ei ole investeerimistoetustest senini ilma olnud. Õendus-hooldusosakondi on loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetustega, samuti on olnud võimalik taotleda CO2 meetmest renoveerimistoetusi.

Kas üldhaiglad jäävad alles? Mis haiglavõrguga üldse plaanis on?

See, mis nime hoone kannab, ei oma niivõrd suurt tähtsust kui see, et inimestel on abi koha peal olemas. On selge, et maakonnakeskustes statsionaare vaja on. Ma ei suuda mõelda, et 20 000 elanikuga keskuses ei oleks üldse statsionaarset abi.

Haiglavõrgu arengukava (HVA) määrus on hetkel muutmisel. Väga suuri muudatusi me selles praegusel hetkel ette ei näe. Teeme ministeeriumi poolt ettepaneku muuta määrus tähtajatuks. Me ei näe põhjust ühegi haigla HVAst välja arvamiseks, küll aga on olnud juba pikalt küsimus Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse kohast Eesti tervishoius. Keegi pole kunagi kahelnud, et Haapsalul on oluline ja selge roll Eesti tervishoius.

Juba 15 aastat tagasi oli kaalumisel, kas ta võiks kuuluda HVAsse. Toona otsustati, et siiski mitte ja vahepeal kaaluti ka ühendamisi suuremate regionaalhaiglatega. Kuid nii see pole läinud ja ka praegu ei näinud me põhjust hakata Haapsalut ühe konkreetse haiglaga võrgustama. Teeme ettepaneku võtta Haapsalu HVA loetellu sisse arengukava haiglana, tunnustades tema teistest erinevat rolli rehabilitatsiooni kompetentsikeskusena.

Mis tulevik üldse on erasektoril?

Erasektoril Eesti tervishoius on oma selge koht, kuid statsionaarses abis siiski oluliselt piiratum kui ambulatoorses. Suurem osa riike statsionaarses abis toetuvad avaliku sektori haiglatele, mida täiendab erasektor.

Kas on plaanis muuta ka haiglate rahastamist? Ehk et kas sarnaselt Hiiumaa haiglaga tuleb eelarvepõhine rahastamine ka teistes üldhaiglates ja millal?

Ühtegi otsust ei tehta enne, kui esimene piloot pole alanudki. Hiiumaa haigla puhul on otsus tehtud, kuid rahastamismehhanism alles rakendamisel. Tahame Hiiumaa näitel saada kogemust teistsugusest rahastamismehhanismist kui see teenustasupõhine rahastamine, millega meil kogemus on 25 aastat.

Praktiliselt kõik osapooled tervishoius on nõus, et me oleme läinud oma teenuspõhisel rahastamisel liiga detailseks ja sellega on kaasnenud paindlikkuse vähenemine raviasutuste jaoks. Hiiumaa haigla piloot näitab, milliseid muudatusi oleks otstarbekas teha teiste haiglate rahastamisel.

Pigem vaataksime edaspidi haiglate puhul kombineeritud rahastamiste poole ja ma ei välistaks ka seda, et kunagi tulevikus meil võibki haiglatega olla läbi räägitud erinevad rahastamismeetodid või siis vähemalt erinevad osakaalud erinevate meetodite vahel. Aga see on alles tulevik.

Hiiumaa haigla rahastamise muutmine oli ministeeriumi initsiatiiv, meie tegime ettepaneku Hiiumaa haiglale, Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ja haigekassale, et kaaluda teistsugust rahastamismudelit. Piloodile ei ole seatud konkreetset lõpptähtaega, kuid haigla rahastamine muutub juba käesoleval aastal. Nii et õppetund algab juba tänavu.

Mida ma õppetunni all silmas pean: me teame ju teoreetiliselt, millised riskid võivad kaasneda üldeelarvelise rahastamisega. Kui teenusepõhise rahastamisega on üks risk see, et soovitakse osutada teenuseid, mida tingimata ei ole vaja, siis eelarvepõhise rahastamise risk on, et üritatakse patsiente endast eemal hoida. Hiiumaa puhul see, et on tegemist saare ainsa haiglaga, välistab taolise võimaluse. Aga millised muutused teenuse struktuuris või patsientide haiglas oleku kestvuses jms tegevusnäitajates tulevad, tahamegi me jälgida.

Tulevikusuunana tahame näha, kuidas saaksime rahastamise või muude mehhanismide kaudu motiveerida erinevate tervishoiuasutuste vahel koostööd ravi järjepidevuse tagamisel inimestele. Üks suurimaid muresid inimestel on, et nad ise või nende lähedased peavad otsima jätkuravi kohta, mitte ei ole tervishoiuasutus see, kes inimesele soovitused annab ja koha kokku lepib, kus ravi jätkub nii, et inimene võetakse vastu või kus keegi huvi tunneb, kuhu ta on jäänud, kui ta ei ole jätkuravile tulnud.

See on erinevates uuringutes numbrilist tõestust leidnud, et infarktiga akuutravihaiglast välja tulnu ei pruugi jõuda enam oma perearsti vaatevälja. Meil ei ole vastust, miks see nii on. Võrgustunud haiglad peaksid siin andma paremad võimalused.

Kas vastuseis võrgustumisele on murtud?

Me ei ole ministeeriumi poolt viimase 1,5–2 aasta jooksul jõuga surunud edasisi võrgustumisi. Pigem peame kõigepealt näitama seni sündinud võrgustumistest saadud lisaväärtust. Seda, mis kasu on saanud eelkõige inimesed toimunud võrgustumistest.

Ootame, et kahes võrgustavas keskuses tekiks kogemus, mida jagada. Oluline pole mitte kvantitatiivne arv, vaid kvalitatiivne areng: kui see on toimunud, saame seda edasi kanda järgmistele haiglatele.

Küsin ka haigekassa nõukogu muutmise kohta. Kas struktuuri muutmine, kus nõukogu peab otsuste tegemisel nõu pidama ka komisjonidega, ei tee otsustamisprotsessi pikemaks? Kuivõrd on tulevikus komisjonide nõuannetel tehtavate otsuste üle üldse jõudu?

Pikemaks see otsustamisprotsessi kindlasti ei tee, sest kõige olulisematel dokumentidel, mida haigekassa nõukogu vastu võtab, on väga konkreetne tsükkel, mis ei muutu: haigekassa aruanded, eelarve, arengukava jne. Komisjoni arvamus läheb kirjalikul kujul nõukogusse esitatavate dokumentide juurde.

Mis saab muutuma, on see, et kui varasemalt need tervishoiu osapooled, kes ei olnud tööandjate või kindlustatutena haigekassa nõukogus esindatud, siiski püüdsid esindajat leida, kelle kaudu rääkida, siis nüüd saavad nad oma nimel komisjonides otse rääkida. Selles mõttes olid tervishoiu osapooled ebavõrdses seisus.

Perearstide selts haigekassa nõukogu liikmetele pidi kirjutama, kuid haiglate ja ravimitootjate liit olid kohapeal. Nii et tervishoiusektori osapoolte jaoks võimalus kaasa rääkida muutub võrdsemaks selle muudatuse läbi.

Kas komisjonide arv jääb 3 peale?

Haigekassa nõukogu kontekstis käib jutt ühest komisjonist. See oli haigekassa põhikirjas ette nähtud kokku kutsuda juba 2001. aastal: haigekassa nõukogu strateegilistes küsimustes nõustav komisjon. Soodusravimite komisjon oli ministeeriumi juures olemas, aga kui taotluste menetlus liikus ministeeriumist haigekassasse, siis ka komisjon läks üle.

Tervishoiuteenuste loetelu komisjon taastati: 90ndatel oli olemas nn hinnakomisjon ja me pidasime mõistlikuks see taasluua, et maandada etteheiteid ja küsimusi sellest, kuidas hinnad on tekkinud, kellega konsulteeriti. Antud komisjoni näol haigekassal oleks partner, kellega tervishoiuteenuste loetelu hinnakujunduslikud muudatused läbi rääkida, kui alustatakse erialade kaasajastamisi.

Kas otsuseid saaks kiiremini teha kui aastaga?

Muudatused on kord aastas eelarvetsükli tõttu. Nii saab eelarvemõjusid paremini prognoosida. Soodusravimite puhul tehakse muudatusi sagedamini. Hea oleks, kui uute ravimite lisamine soodusravimite nimekirja oleks kiirem, kuid seal on põhjuseks olnud eelarve piiratus. Loodame, et tervishoiu rahastuse suurenedes saame ka seal muutusi teha.

Paindlikkust süsteemi kindlasti oleks vaja. Näiteks sügisene vähihaige lapse juhtum (7aastane Annabel vajas neuroblastoomi raviks dinutuksimab beetat- toim): haigekassa oleks saanud teha erandi, kui ravimil polnud olnud müügiluba Eestis, aga et see oli olemas, siis erandit teha ei saanud. Sellistes olukordades peaks võimalik olema ka juriidiline paindlikkus.

See eeldab seaduste muutmist?

Jah. Aga seadusi me vaatame ikka komplekssemalt, kuigi tahe paindlikkust suurendada on olemas.

Kui suur on Teie hinnangul korruptiivsus Eesti meditsiinis? Millised meetmed aitavad edaspidi vältida sarnaseid juhtumeid nagu Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliinikus?

See on nii tundlik teema ja kindlasti ei hakka ma ütlema, et kuidas tundub.

Mida ma julgen öelda, on see, et meie seis on parem kui nii mõneski naaberriigis, kui lähtume andmetest, mis on saadud patsiente küsitledes. Altkäemaks ei ole meil valdavas osas ravile saamise eeldus. Laias laastus meil süsteem toimib, kuid see ei välista siiski mõnedes kohtades probleemide olemasolu.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtumiga olen kursis nii palju kui seda on meedias kajastatud. See juhtum on igati kahetsusväärne. Selliseid inimestele mõista andmisi tervishoiutöötajate või juhtide poolt, et teatud tasu makstes saate eeliskohtlemist, ei tohi mingil juhul olla.

Inimesele vihje andmine tekib eelkõige defitsiidi olukorras või ka meeleheite olukorras aladel, kus ravivõimalused kipuvad mingil hetkel ammenduma. Näiteks õendus-hooldusvaldkonnas me teame, et vajadus on suurem kui avalik sektor katta suudab.

Mahu suurendamisel tuleb aga vastu küsimus avaliku sektori rahast, mida meil on pakkuda õendus-hooldusteenuste jaoks. Meil on ministeeriumis tehtud plaane koos sotsiaalsektoriga, kuidas olukorda parandada. Aga ükski defitsiidi olukord ei vabanda inimestelt raha küsimist oma isiklikku taskusse.

Mida näitavad Teile teada olevad numbrid, kuidas on läinud HPV vastu vaktsineerimine? Millised meetmed on plaanis, et vastuseisu murda ja usaldust vaktsiini suhtes ikkagi kasvatada?

Ühtegi numbrit pole veel. Peagi on tulemas on esimese kvartali andmed. Ootame need ära ja siis ütleme, mida me nende pealt järeldada saame ja mida me edasi tegema peame.

Meie tagasiside koolidest on selline, et valdavas osas läheb vaktsineerimine ootuspäraselt. Peame silmas pidama, et erinevalt lapseea piisknakkushaigustest ei ole taotletavad vaktsineerimismäärad HPV puhul nii kõrged, kuna pole vaja saavutada teatud hõlmatuse taset haiguspuhangute ära hoidmiseks. HPV vastu vaktsineerimisel pikas perspektiivis taotleme 80% hõlmatust, esimesel aastal aga, kui ka pooled sihtrühmast on vaktsineeritud, hindame seda heaks tulemuseks.

Et vaktsineerimisvastased on olemas, on teada, kuid see on kahetsusväärne, kui inimesed loobuvad pakutavast kaitsest. Meie eesmärk pole kõigutamatute vaktsineerimisvastaste ümber veenmine, vaid info pakkumine neile, kes tahavad seda infot saada. Tahame kõhklejatele pakkuda piisavalt teavet, et nad saaksid otsuse teha.

Plaan on kampaaniatega jätkata ja tugevdada tervishoiutöötajate oskusi vaktsineerimisest rääkimisel. See on oskus, mida tervishoiutöötajad vajavad ka muude teemadega töötamisel: toitumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, ravimite võtmine.

Oluline on nõustamisoskused lähtuvalt inimese hoiakutest ja varasematest teadmistest. Ei saa eeldada, et küllap inimene sai aru. Tuleb jõuda inimeseni, et ta oleks valmis oma hoiakuid muutma ja mõistaks, mis kasu see talle toob.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.