Betoonist ja selle sisust ehk Viljandi haigla pilootprojektist PAIK

Priit Tampere, Viljandi Haigla juht
Priit Tampere, Viljandi Haigla juht

Sattusin sotsiaalministeeriumi ja perearstide viimase debati järel lugema kommentaari, et kui tervisekeskuste arendamiseks mõeldud Euroopa Liidu rahast saab osa ka Viljandi haigla, siis valatakse see jälle lihtsalt betooni ja muud ei midagi.

Võin siinkohal kinnitada, et kui Viljandi uue haigla kauaoodatud ehitus lõpuks algab, siis betooni valatakse kõvasti. Kuid ma vaidlen vastu väitele, et sellega kogu projekt ka piirdub.

Laiemale üldsusele on väheteada fakt, et samaaegselt Viljandi uue haigla- ja tervisekeskuse projekteerimisega ehitatakse osaliselt ümber ka Viljandi tervise- ja sotsiaalsüsteem. Veel enne, kui Viljandi kesklinna, vana turuplatsi kõrvale, on maha valatud esimene tonn betooni, käivitub Viljandi praeguses haiglas pilootprojekt PAIK.

See aasta jagu väljatöötatud uus nägemus paneb väga lihtsustatult öeldes omavahel ühes taktis koos tööle Viljandi tervise- ja sotsiaalabi kõik erinevad osapooled ning kaasab aktiivselt ka perekonna, et võimestada ennekõike kroonilisi haiguseid põdevaid inimesi oma tervisega toime tulema ning saada juurde õnnelikke eluaastaid.

Ei ole ju kellelegi uudiseks, et vananeva ja väheneva rahvaarvuga riigis, kus on lisaks kõrge tööjõupuudus, on vaja ka meditsiinisektorit stimuleerida, et süda vastu peaks. See tähendab, et me peame muutuma teenuse osutamisel praegusest oluliselt efektiivsemaks.

Üks efektiivsuse võti on justnimelt koordineeritud koostöö, ilma milleta meie tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem enam tulevikus rahuldavalt toime ei tule. Me lihtsalt ei saa endale lubada süsteemi, mis ei toeta haigla, perearsti ja sotsiaaltöötaja ning perekonna omavahelist koostööd ning infovahetust.

Praegune töökorraldus, kus on palju lünki ja topelt-tegevusi, on riigile kulukas, sest piisava meditsiini- ja sotsiaaltoeta jäänud inimene satub liiga tihti haiglasse, mis on kõige kallim ravitasand. Samuti tekitab see topelt-tööd meditsiini- ja sotsiaaltöötajatele, kelle ressurss on niigi piiratud.

Näiteks ei ole võõras probleem, kus perearst ei saa infot selle kohta, et tema patsient oli vahepeal haiglaravil ning võib vajada nüüdsest hoopis teistsugust ravi ja kindlate harjumuste muutmist, mille jälgimine ja meelde tuletamine on perearsti roll.

Samuti on ette tulnud olukordi, kus sotsiaaltöötajale ei anta teada, et tema hoolealune on haiglasse sattunud, mistõttu on too tormanud politsei ja päästeametnikega uksi maha lööma, et hätta sattunud hoolealusele appi minna. Seda rida võib jätkata lähedastega, kel pole aimugi, kui mitu korda päevas ja milliseid südamerohtusid peab võtma pärast infarkti just haiglast koju jõudnud isa. Kõigi nende lugude tagajärg on kaotatud väärtuslik aeg ja raha, aga ennekõike meie oma inimeste elud, mis lühiste tõttu praeguses süsteemis katkevad varem, kui peaksid.

Milles siis täpsemalt seisnevad muutused, mida riigi toel, Viljandi haigla eestvedamisel, aga paljude osapoolte koostöös, planeeritakse Viljandi maakonnas juba loetud kuude pärast käivitada? Põhituum on selles, et me ei muuda eraldi teenuste sisu, vaid toetame nendevahelist suhtlemist ja koostööd. Rõhutan siinkohal, et oluline muutus seisneb erinevate üksikmuudatuste justnimelt üheks terveks ja toimivaks süsteemiks kokku sidumises. Ja just selle sidumisega reaalses igapäevatöös oleme me Viljandis otsast alustanud.

Sisuliselt toimub lisaks uue Viljandi haigla hoone ehitamisele kaks olulist muudatust. Esiteks luuakse infotehnoloogiline keskkond ja ühine inforuum, kuhu on kaasatud kõik inimese tervise huvides koostööd tegevad osapooled – patsient ja perekond, perearst, eriarst, koduõde, sotsiaaltöötaja, apteeker jt. Teiseks koostatakse koostöös patsiendiga individuaalne ravi- ja hooldusplaan, mille täitmise nimel hakkavad koostööd tegema kõik patsiendi tervise ja toimetuleku seisukohast olulised tervise- ja sotsiaalabi osapooled.

Kõige selle – ehk kiirema info liikumise ja paindlikuma koostöö tulemusena – saab rohkem inimesi elada oma kodus ja kvaliteetsemat elu, patsient saab professionaalset tähelepanu, millega ennetatakse tervise halvenemist ja toimetulekuraskustesse sattumist, mis võib kaasneda inimese haiguse halvenemisega.

Perearst ei pea tegema sotsiaaltöötaja tööd, samas on tal parem eriarsti tugi. Samuti väheneb kroonilise haige pere- ja eriarsti juures käimise vajadus ja arstidel jääb rohkem ressurssi teistele patsientidele. Ning viimane ja mitte kõige vähem oluline on see, et sotsiaaltöötajal on rohkem infot oma hoolealuste kohta. Et ta teaks näiteks seda, millal on vaja kütta üksiku vanainimese kõledat korterit, et see oleks paari päeva pärast haiglast pääsevale patsiendile mugav koht kiireks paranemiseks.

Nüüd betoonist. Viljandi uut haiglat, mis peaks valmima hiljemalt 2023, on vaja eelkõige selleks, et kõik need pilootprojektiga käivitatavad tervise- ja sotsiaalteenused koondada ühe katuse alla. Seejuures on maja juba eos disainitud nii, et see soodustaks eri osapoolte tihedamat suhtlust- ja infovahetust. Näiteks tuuakse perearstide tööruumide lähedusse nende tööks vajalikud funktsionaalsused ja võimalus, et lihtsalt ja mugavalt osaleda meeskonnatöös eriarstiabi, õendusabi, hoolduskoordinaatori jt spetsialistidega.

Tõsi on ka see, et vana haiglahoone on niivõrd amortiseerunud, et 4–5 aasta pärast ei ole ilma väga suurte investeeringuteta võimalik enam seda haiglana pidada.

Uue hoone kogumaksumus on ca 30 miljonit eurot, millest 1,7 miljonit on saadud EL fondi taotlusvooru esimesest etapist ja läheb 14-le perearstile uue hoone esmatasandi tervisekeskuse osa ehitamiseks. Lisaks sellele taotleme kuni 16 miljonit EL fondi teisest etapist, kus läheb jagamisele esimeses etapis ülejäänud raha. Viljandi haigla taotluse abikõlbulikkust on põhjalikult kaalunud rahandusministeeriumi ametnikud ja ka Euroopa Komisjon, kes on oma nõusoleku andnud.

Väheoluline ei ole ka see, et rahastamine toetaks ja motiveeriks ühiselt püstitatud patsiendikesksete eesmärkide saavutamist. Selles osas ootavad arutelud haigekassaga ees, kuid usume, et muudatused ravikindlustuse seaduses, mis annavad võimaluse haigekassale taolisi pilootprojekte rahastada, toetavad uute lahenduste osas kokkuleppele jõudmist. Samuti pole väheoluline, et ka planeeritav hoolduskoordinaatorite süsteemi rahastamine käiks ühte jalga muudatustega tervishoiusüsteemi rahastamises.

Lõpetuseks – Viljandi on avatud muutustele, koostööle, kogemuste vahetamisele. Eesmärk ei ole kelleltki midagi ära võtta, eesmärk ei ole kellegi midagi ebamõistlikku peale suruda. Eesmärk on ühiselt kasutada parimal moel neid avalikke ressursse, mida meil kasutada on ja saavutada nendes tingimustes meie oma elanikkonnale parim võimalik tulemus ja rahulolu. Ja mitte ainult Viljandis, vaid lõpuks ikkagi kogu Eestis.

Lisa kommentaar

  • Priit Tampere,
    Viljandi haigla juhatuse esimees

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.