Haruapteegid seaduse turbulentsis

Viru väljaku ümbruses on kokku kuus apteeki, millest üks on haruapteek, mis peab järgmisel kevadel uksed sulgema.
Viru väljaku ümbruses on kokku kuus apteeki, millest üks on haruapteek, mis...

Riik otsustas haruapteegid linnades sulgeda, apteegiketid ei taha neist aga kuidagi loobuda.

Võiks ju arvata, et haruapteegid on missiooniprojektid kuskil äärealadel, mida põhiapteegid peavad üleval, et vähesed maale jäänud vanainimesed ikka oma rohud kätte saaksid. See pole kaugeltki nii.

Muidugi on maal haruapteeke, kuid jagub neid ka linnadesse. Näiteks Tallinnas asub üks neist Viru väljakul endisesse postimajja rajatud kaubanduskeskuses H & M kaupluse kõrval ja on ka soomlaste seas väga tuntud. Viru keskuse ja Tallinna kaubamaja ümbruses on kokku kuus apteeki. Postimaja oma on neist ainuke haruapteek.

Ravimiseaduse muudatus sulgeb 9. juunist 2019 kõik haruapteegid, mis asuvad asulates, kus elab rohkem kui 4000 elanikku. Kokku peaks järgmise aasta suvel lõpetama tegevuse üle Eesti 71 haruapteeki. Ka see postimajas asuv.


Pea iga kolmas apteek kaob
Eestis on kokku 490 apteeki, millest pea kolmandik ehk 150 on haruapteegid. Neist omakorda 18 asub Tallinnas ja 13 Tartus, neid on ka Narvas jne. Pärnus on kolm haruapteeki. Ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja kt Katrin Kollist tõdeb, et üks osa Tallinna haruapteekidest asubki just kesklinnas käidavates kohtades ja vähemalt kahe kilomeetri raadiuses, enamasti isegi lähemal, on olemas ka põhiapteek. Kuigi seadusemuudatus võeti vastu 2015. aastal, ei ole teema sugugi raugenud ja kettide esindajad asjaga leppinud.

Nende ettepanek sotsiaalministeeriumile on tähtaega pikendada. Eesti Apteekide Ühenduse juhtide hinnangul võiks pikendada haruapteekide tegutsemise õigust suuremates asulates 1. aprillini 2020 kui jõustub ka ülejäänud vertikaalse
integratsiooni keeld.

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Timo Danilov põhjendab ajapikenduse soovi sellega, et kuna 1. aprillist 2020. rakendub apteegisektoris nagunii väga mastaapne muudatus, annab tähtaegade võrdsustamine aega terviklikuks tegutsemiseks ja tagab mitteproviisoritele kuuluvate haruapteekide võrdse kohtlemise üldapteekidega.

Lisaks ajapikendusele soovivad nad seadusse ka luba haruapteekidel taotleda üldapteegi tegevusluba. “Meie peamine eesmärk selle palvega on tagada, et neid apteeke ei suleta ja patsientidele jääb alles harjumuspärane võimalus ravimeid kätte saada.

Teiseks, kui me jääksime ainult tähtaja pikendamise juurde, siis ei saa mööda vaadata ka asjaolust, et tähtaja kätte jõudes on need haruapteegid siiski seadusele mittevastavad ning nende võõrandamine tekitaks taas juurde mitmeid probleeme apteegireformi elluviimisel,” selgitab Danilov.

Ürituse eesmärk reformiga venitada
Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas leiab, et apteekide suuromanikud ei soovi lihtsalt oma apteekidest loobuda ja üritavad teha kõike, et reform ei toimuks ja venitavad viimase võimaluseni.

“Kui üleminekuaega pikendataks, siis saaksid tänased mitte-proviisorist omanikud jätkata üle 4000 elanikuga linnas asuvate haruapteekidega kuni 1. aprillini 2020. Pärast seda läheksid apteegid kinni või ostaks need ära proviisor,” ütleb Alamaa-Aas.

Ta ei ole päri ka ettepanekuga lubada haruapteeke põhiapteekideks ümber vormistada, kuna see tekitaks juurde uue koguse mitteproviisorite omanduses olevaid põhiapteeke, mida saaks veel kolida ja/või siis proviisorile müüa. “See annaks võimaluse suurettevõtetel muutuda veel suuremaks ja tugevamaks ning suurendada oma mõjuvõimu,” leiab Alamaa-Aas.

Tamrole kuuluva BENU apteegiketi tegevjuht Kaidi Kelt ütleb, et järgmisel suvel saabuv haruapteekide sulgemisoht tekkis erinevate regulatsioonide koosmõjus ilma otsese põhjendatud eesmärgita. “Täna on väga keeruline öelda, kuidas ja millal seadusandja selle olukorra lahendab. Seetõttu ei saa ka praegused apteekide omanikud veel ärilisi otsuseid langetada,” ütleb Kelt. Ta on nõus, et apteegil peab olema juhataja ja see peab olema proviisor, mistõttu on ka proviisorite tulevik igati selge.

Hoopis teine küsimus on Kelti sõnul see, kas riik peaks kohustama proviisoreid võtma ka ettevõtja riski ja sunniviisiliselt neid omanikeks tegema, samas senistelt ettevõtjatelt omandit sundvõõrandades.

Tema sõnul ei ole siiani ühtegi selget argumenti, mida see muudatus apteegiteenusele ja patsiendile juurde annaks. “On ainult teadmine, et ajalooliselt on see kunagi nii olnud, et apteeker pidas apteeki, pagarikoja omanik oli pagar ja saapavabrik kuulus alati kingsepale. Juba aastakümneid tagatakse ettevõtluses kvaliteedikontroll teistsuguste mehhanismidega kui omandisuhe,” leiab ta.

Proviisorid täidavad tühja koha
Proviisoreid esindav Karin Alamaa-Aas aga Kelti muret apteekide sulgemise pärast ei jaga. “Kõik on nõus sellega, et meil on linnades liiga palju apteeke ja kui mõni neist tõesti suletakse, ei muuda see midagi. Kui haruapteek asub mõistliku koha peal, siis ei tasu üldse muretseda, proviisorid teevad sinna apteegi,” ütleb ta.

Alamaa-Aas lisab, et pigem ongi praegu proviisorid olnud probleemi ees, et sooviks küll apteeki osta või avada, kuid uute apteekide jaoks ei ole pindu.

“Lihtsalt turuosa hõivamise pärast või oma apteekide arvu suurendamise pärast proviisor apteeki ei tee. Nii et muretseda ei tasu. Sinna, kus on apteeki vaja, proviisorid selle apteegi ka teevad,” kinnitab ta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.