Tervisekeskuste seadus lükati kooskõlastusahju

Üks esimesi valminud tervisekeskuseid on Mustamäe Tervisekeskus. Esiplaanil keskuse ehitanud LTKH finantsjuht Siim Kallast.
Üks esimesi valminud tervisekeskuseid on Mustamäe Tervisekeskus. Esiplaanil...

Kooskõlastusele läks tervishoiuteenuste korraldamise seadus, millega pannakse paikad uued reeglid
esmatasandi korraldamiseks. Eelnõu tekitas osapooltes hulgaliselt küsimusi.

Enim puudutab seadus perearste ja nemad leiavad väljatöötatavast seadusest hulgaliselt küsitavusi. Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi ütleb tagasisides, et enne esmatasandi reformima asumist tuleb alustuseks üheselt defineerida esmatasandi tervisekeskuse olemus, funktsioon ja teeninduspiirkonna mõiste. Samuti tuleb defineerida esmatasandi tervisekeskus uue teenuseosutaja liigina.

Muuhulgas juhib Vallikivi tähelepanu tervisekeskuse suurusele. “Jätkuvalt on Eesti Perearstide Selts seisukohal, et optimaalseks tervisekeskuse suuruseks on 3–6 nimistut ja seda ka suuremates tõmbekeskustes, seda just organisatsiooni terviku vaatest lähtuvalt,” kirjutas Vallikivi. Lisaks peaks tervisekeskus keskenduma eelkõige perearstiabile, sest esmatasandi roll ei ole tema sõnul erakorralise meditsiiniteenuse ja statsionaarse eriarstiabi osutamine ega sotsiaaltöö.

Haiglate lähedus pärsib arengut
Mis puutub tervisekeskuste paiknemist haiglate juures, siis perearstide hinnangul see pigem pärsib esmatasandi tervishoiu orgaanilist arengut nii praksise kui ka riigi tasandil. Vallikivi juhib ka tähelepanu, et haigekassa ja maailmapanga ühine 2015 läbiviidud analüüs näitas, et HVA haigla ja perearstide koostöö ei mõjutanud kroonilise haige tervikkäsitlust mingilgi määral.

Küll aga peavad perearstid positiivseks pereõdede rolli suurendamist ja nende õiguste laiendamist, eriti lubades neil tulevikus hinnata patsiendi ajutist töövõimetust ja väljastada tervisetõendeid.

Õdede rolli suurendamisega on rahul ka õed ise ja Eesti Õdede Liidu (EÕL) nimel hinnangu andnud liidu president Anneli Kannus nimetab seda igati kiiduväärseks. Õed on andnud hinnangu ka nimistu suurusele, mis praegu on plaanis kirja panna vaid miinimumist lähtuvalt. “EÕL on seisukohal, et kvaliteedi tagamiseks on vajalik kaaluda mõistliku keskmise või maksimumi määratlemist, lisades seosed nimistus olevate patsientide arvu ja personali suhte vahel,” kirjutas Kannus. Ta juhib tähelepanu, et eriti oluline on see seetõttu, et väljatöötamiskavatsus lubab “pungumist” ilma konkursita ning osaliselt nn territoriaalsest printsiibist lähtuvat haldamist.

Mis puudutab aga teravalt päevakorda tõusnud teemat – radioloogilisi protseduure –, siis jagab õdede liit radioloogia ühingu ja tehnikute seisukohta, et tervisekeskus peab nende läbiviimiseks kaasama radioloogiatehnikud.

Viimast seisukohta jagab ka Eesti Haiglate Liit (EHL). “Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on kirjeldatud radioloogia teenuste osutamise õiguse andmist üldarstiabi osutajale. Kuivõrd ka samast dokumendist selgub, et Eesti Radioloogia Ühingu ametlik seisukoht on, et täiendkoolitus ei ole piisav perearsti ja pereõe konventsionaalse radioloogia sooritamiseks, ei saa EHL toetada radioloogia teenuste osutamist esmatasandi poolt,” kirjutas liidu juht Urmas Sule.

Viljandi piloot vajab täpsustusi
Teise punktina tõi haiglate liit välja eelnõus toodud viited Viljandi haigla pilootprojektile. “Kui eelnõu väljatöötamine on seatud sõltuvusse Viljandi haigla pilootprojektist, siis teeme ettepaneku täpsemalt kirjeldada pilootprojekti, selle eesmärke ja tulemusi,” seisab arvamuses. Ühtlasi palub EHL lisada täpsem ajakava eelnõu väljatöötamise ja pilootprojekti valmimise kohta.

Haigekassal oli väljatöötamiskavatsuse kohta 7 märkust. Näiteks puudub haigekassa hinnangul tervisekeskuse mudel, kus perearstid on ühes juriidilises isikus, aga üht või kõiki kohustuslikke põhiteenuseid osutatakse erinevate juriidiliste isikute alt. Samuti on jäänud haigekassa esindajatele segaseks, kas tervisekeskuste ja HVA haiglate koostöö tugevdamise põhieesmärk tuleneb ühtsest infrastruktuurist või inimestele suunatud teenuste kogumist.

Täpsustada palutakse ka nimistu suurust ja tervishoiuteenuste loetelu puudutavat. Samuti seda, kuidas hakkavad kujunema tulevikus üksikpraksiste teeninduspiirkonnad, kuna väljatöötamiskavatsuses seisab “üksikpraksises tegutsevatel perearstidel tulevikus eraldi teeninduspiirkondi enam sätestada ei ole vajalik”. Haigekassa palub lisada ka viite väitele “Kuna tervisekeskuste taristud kuuluvad enamasti HVA haiglatele”, kuna haigekassal vastav info puudub.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.