Parv: lisaraha võimaldab uusi lähenemisi

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv
Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv annab ülevaate selle aasta lepingutest.

Käesoleva aasta alguses jõustus väga oluline muudatus tervishoiu rahastuses, mille vajadust on tervishoiu erinevate osapoolte poolt rõhutatud juba mitmed aastad. See muudatus aitab Eesti ravikindlustussüsteemil jätkusuutlikult ka lähitulevikus meie elanikele vajalikus mahus arstiabi pakkuda.

Haigekassa eelarve koosnes siiani töötavate inimeste töötasudelt makstavast sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast. Eelmisel aastal võttis valitsus vastu otsuse, mille tulemusel eraldatakse riigieelarvest haigekassa eelarvesse täiendav eraldis, mille arvutamise aluseks on mittetöötavate vanaduspensionäride pensionite summa. Kui käesoleval aastal on eraldise suurus 7% pensionitelt, siis järgnevatel aastatel see suureneb, jõudes 2021. aastal 13%-le ehk samale tasemele sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga. 

Täiendav eelarve suunatakse haigekassa eelarvesse tervishoiukulude katmiseks. Koos lisarahaga liikusid haigekassa eelarvesse ka siiani otse riigieelarvest rahastatud teenused nagu kiirabi, kindlustamata isikute vältimatu arstiabi ning palju muud. Nende teenuste katteks läheb osa lisarahast, ülejäänu saame suunata tervishoiuteenuste rahastuse parandamiseks, et inimestele oleks teenused paremini kättesaadavad. Prognooside kohaselt on aastaks 2021 tervishoidu lisanduvaid vahendeid ligi 176 miljonit eurot. 

Muudatusest tulenevalt on meil esmakordselt üle pika aja rohkem rahalisi vahendeid, mida haiglate ja teiste tervishoiuteenuse osutajate lepingutesse planeerida. Oleme võtnud prioriteediks toetada senisest enam statsionaarse ravi pakkumist ning koostöös haiglatega oleme üle vaatamas haiglaravi mahtusid.

Meditsiin areneb ajas kiiresti ja protseduurid, mida varem tehti kas päevakirurgias või statsionaarses ravis on nüüd teostavad kas ambulatoorses või päevaravis. Seetõttu oli viimaste aastate eesmärgiks parandada ambulatoorsete teenuste kättesaadavust. Sel aastal on eelarves ja lepingutes ambulatoorsete ravijuhtude arv pigem vähenenud, põhjuseks asjaolu, et meil on e-konsultatsioon hästi arenenud.

E-konsultatsioon võimaldab perearstil konsulteerida oma patsienti eriarstiga ise, ilma inimest arstile suunamata. Ambulatoorsete ravijuhtude vähenemine on tingitud ka asjaolust, et me ei rehkenda enam ravijuhte raviarve tasemel, vaid pigem vaatame patsiendi ravi tervikuna. Samas ambulatoorsete ravijuhtude vähenemine kindlasti kindlustatule teenuse kättesaadavuse probleeme ei põhjusta, inimene peab saama ravile tulenevalt oma haigusseisundist.

Muudatusi lepingutes on veelgi. Oleme täpsustanud ravijuhu keskmise maksumuse arvutamise metoodikat. Arvestasime raviasutuste lepingute planeerimisel iga asutuse eelmise aasta tegelikku teenuse osutamise praktikat ning seeläbi rakendasime lepingutes reaalse tegevuse tulemusel kujunenud ravijuhu keskmisi maksumusi. Lähtudes erinevate erialade analüüsidest püüdsime ühtlustada erialati ravijuhu keskmisi maksumusi sama liigi raviasutusetes.

Tehtud arendused koos paranenud rahastuse ulatusega on kindlasti viinud enam läbipaistvama, tegelikku elu ja patsiendi vajadusi arvestatavate lepinguteni.
Tänu lisanduvatele rahalistele vahenditele on meil olnud võimalik oluliselt rohkem arvestada haiglate tagasisidet ja ettepanekuid. Oleme saanud muuta erialade vahelist rahalist jaotust selliselt, mis vastab veel rohkem teenuseosutajate võimekusele ja reaalsetele praktikatele ning sellele, kuidas haiglad ise prognoosivad inimeste ravi vajadust.

Lisarahastuse valguses analüüsisime möödunud aasta lõpus, millistel erialadel ja valdkondades on vähene rahastus toonud kaasa kõige suuremad puudujäägid ravi kättesaadavuses. Analüüsist tulenevalt planeerisime sel aastal lisarahast tervishoiuteenustesse suunatava 34 miljonit eurot peamiselt laste raviks, sisehaiguste, kirurgia, onkoloogia ja hematoloogia erialadele.

Tuntavalt suurendasime ka katarakti operatsioonide ja endoproteesimiste tellimust. Olulise lisarahastuse tulemusel eeldame neis valdkondades selle aasta jooksul ka ravijärjekordade märgatavat lühenemist. Jälgime muutusi igakuiselt, et aasta lõpus oleks võimalik teha järeldusi, kas ja millist mõju täiendav rahastus on ravijärjekordadele avaldanud ning milliseid muudatusi vajame veel.

Lepingute muudatustest rääkides tuleb rääkida ka Hiiumaa haiglast, kus oleme sel aastal piloteerimas täiesti uut rahastusmudelit. Tegu raviasutuse eelarvepõhise rahastamisega, mida varem ei ole Eestis eriarstiabi rahastuses kasutatud. Sisuliselt tähendab see seda, et haiglaga ei lepita kokku erialade ja ravijuhtude kaupa teenuste mahtusid, vaid kirjeldatakse üldisemalt, millised teenused peavad olema Hiiumaa elanikele kohapeal kättesaadavad. See võimaldab haiglal senisest paindlikumalt toimetada ning Hiiumaa elanikele eriarstiabi teenuse kättesaadavamaks muuta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.