Vallikivi: väravavahist peab saama teenäitaja

Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi
Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi

Eesti Perearstide Selts on jätkuvalt seisukohal, et enne esmatasandi reformima asumist tuleb esmatasandi tervisekeskuse olemus, funktsioon ja teeninduspiirkonna mõiste üheselt defineerida. Samuti tuleb defineerida esmatasandi tervisekeskus uue teenuseosutaja liigina, sh tegevusloa nõue - see on edasisteks arenguteks täiesti vältimatu, kirjutab seltsi president Le Vallikivi.

Tugeva esmatasandi tagavad esmatasandi spetsialistid, kes on koondunud ühtseks meeskonnaks, mitte ei moodustu üksikutest erinevaid huvigruppe esindavatest fragmenteeritud teenuseosutajatest, kes on samale taristule kogunenud. Muud variandid ei ole sihipärase tegevuse korral aktsepteeritavad isegi mitte üleminekuperioodil, kuivõrd need seavad ohtu esmatasandi teenuse pikema perspektiivi jätkusuutlikkuse. 

Fragmenteeritud teenuseosutajate nimetamine solidaarsusprintsiibil funktsioneerivaks tervikuks on Eesti Perearstide Seltsi (EPS) hinnangul endiselt lubamatu ja põhjustab üledimensioneerimist asutuse suuruses, mis on esmatasandi vaates täiesti ebavajalik. Oleme jätkuvalt seisukohal, et just organisatoorse terviku vaatest lähtuvalt on optimaalseks tervisekeskuse suuruseks on 3-6 nimistut ja seda ka suuremates tõmbekeskustes.

Piiritlemata hulga lisateenuste integreerimine esmatasandile on ebamõistlik, sest esmatasandi roll ei ole osutada erakorralise meditsiini teenust, samuti mitte statsionaarset eriarstiabi ega teha täies mahus sotsiaaltööd. Plaanitava seadusemuudatuse kõige olulisem funktsioon on tagada esmatasandi jätkusuutlikkus kõigis Eesti regioonides. See on päris suur väljakutse ja on ideaalilähedane, kui peaks õnnestuma ka tänase status quo säilitamine kättesaadavuse ja patsiendikesksuse ja -rahulolu mõistes.

Kui üldarstiabi osutajad teenuseosutajad on fragmenteeritud või teenuseosutajate ringi on laiendatud ka eriarstiabi osutajatega, siis ei ole alust tänase hetkeseisu alusel väita, et samal infrastruktuuril asetsemine annaks mingit täiendavat sünergiat - seniste polikliinikute ja tänaste "tervisekeskuste" pinnal asuvad üldarstiabi osutajaid seob polikliiniku või haiglaga peamiselt rendilevõtja ja -andja suhe täiendava lisaväärtuseta. Pigem on rendileandja jõupositsiooni tõttu esmatasandi teenuse arendamine või ka paremate olmetingimuste välja kauplemine isegi komplitseeritud. Samas on jälle haiglast eemal asuv perearstikeskus saanud oma infrastruktuuri arendada lähtuvalt teenuse enda arengust ja patsientide vajadusest ilma omanikupoolse piiranguta.

Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös viidi 2015. aastal läbi analüüs, milles vaadeldi krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel - ka selle piloodi põhjal ei andnud paiknemine HVA haiglaga samal infrastruktuuril osapoolte koostööle mingit lisaväärtust ja ei mõjutanud kroonilise haige tervikkäsitlust mingilgi määral.

Samuti peaks üldarstiabi ja eriarstiabi osutavad äriühinguid olema jätkuvalt üksteisest selgelt eristatud, tagamaks vabadust ja sõltumatust. Oluline piirang on, et perearstiabi osutav äriühing ei või olla eriarstiabi osutavate ettevõtete osanik ega aktsionär ja vice versa, selle printsiibi säilitamine ka tervisekeskuste arendamise tingimustes on väga oluline. Seega on EPS seisukohal, et perearstikeskuse paiknemine haiglaga samal infrastruktuuril pigem pärsib esmatasandi tervishoiu orgaanilist arengut nii praksise kui riigi tasandil ning killustab skoopi.

Esmatasandile teised liidestuvad põhiteenused nagu ämmaemandusabi ja füsioteraapia peavad olema liidestatud tervisekeskuse põhiteenusega. Väide, et tänane üldarstiabi teenuse osutajate struktuur on selline, et 70% üldarstiabi osutajatest töötab üksikpraksises st iseseisva juriidilise isikuna - on sügavalt eksitav - 70% äriühingutest on küll soolopraksised, kuid tegelikkuses töötab 2/3 perearstidest suuremates või väiksemates grupipraksistes, mida tasuks ka tulevikku planeerides arvesse võtta, sest see on EPSi hinnangul eelistatuim viis osutada jätkusuutlikku esmatasandi arstiabi, võimaldab paindlikku puhkust, planeerida koolitusi, asendusi ja täiendavat personali (abiarstid, õed, ämmaemandad, füsioterapeudid).

Mis puudutab seaduseelnõu väidet, et sotsiaalministeeriumi maakondlike külastuste käigus on perearstid andnud tagasiside, et nad ei soovi loobuda oma juriidilisest isikust tervisekeskustesse koondudes, kuna nad ei soovi vastutada teise perearsti tegevuse eest - jätkusuutlik lahendus on tegeleda selle mittetahtmise põhjuse väljaselgitamisega ning luua piisavad motivatsioonimehhanismid, et soosida soolopraksiste liitumist väikesteks grupipraksisteks, mistap on EPSi hinnangul "solidaarsusprintsiibil" tegutsevate tervisekeskuste formeerimine arengupeetust tekitav mugavuslahendus.

Samuti eksisteerib hoiatav näide üldarstiabi osutavate äriühingute omanikeringi laiendamise näol kohalike omavalitsuste näitel (Tallinna Munitsipaalpolikliinik), kus kohalik omavalitsus omanikuna ei ole saavutanud paranemist ei teenuse kvaliteedi ega kättesaadavuse, integreerituse ega teenuste paketi laienemise näol, küll aga on tekitatud teenuseosutaja, millele on antud KOVi toel ebaõiglane konkurentsieelis võrreldes tavapärase üldarstiabi teenuseosutajaga.

Küll aga oleks tõepoolest vajalik täiendada üldarstiabi osutajate poolt osutatavate teenuste loetelu, mis on vajalikud esmatasandil diagnostikaks ja ravi määramiseks; samas on seaduseelnõus toodud viide esmatasandi "väravavahi" rollile, mis on WONCA seisukohast lähtuvalt enam kui 10 aasta vältel iganenud vaade esmatasandi rollile - lähtuvalt patsiendikesksest printsiibist ei ole esmatasand inimese vaates mitte patsiendi eemaletõrjuja ehk väravavaht meditsiinisüsteemis, vaid pigem teejuht ja väravaavaja, kes võimaldab õigel inimesel õigel ajal leida tee õigesse kohta järjest keerulisemaks muutuvas süsteemis.

Nii EPSi kui ka Tartu Ülikooli Peremeditsiini ja Rahvatervishoiu Instituudi hinnangul ei peaks röntgeni teenus olema tervisekeskuses kohustuslik teenus ning selleks peavad olema täidetud tingimused (ruuminõuded, lisapädevus ülesvõtte teostamiseks ja hindamiseks), küll aga peaks kaaluma mitteioniseerivate uuringute patsiendimanuseks kasutamiseks igapäevastes diagnostika- ja raviprotseduurides (nt Point of care ultraheli) ning tingimuste loomist vastava väljaõppe rakendamiseks perearstidele nii residentuuri põhiõppe kui ka elukestva täiendõppe raames.

Lühiaegsete jälgimisvoodite loomine tervisekeskustesse eeldab aga lühiaegsuse kindlapiirilist määratlust ja üksiti arusaama, et lühiaegne jälgimine ei tähenda üleminekuetappi statsionaarsete voodikohtade loomisele tervisekeskustes. EPS on nõus, et tervisekeskuste mudelitega paralleelselt vajab üle vaatamist ka üldarstiabi osutajate tegevuspiirangud, mis hetkel välistavad kõigi eriarstiabi, sh radioloogia teenuste osutamise.

Kokkuvõtteks pooldab EPS üldarstiabi laiendatud mudeli reguleerimist, kus esmatasandi tervisekeksus on määratletud kui üks üldarstiabi juriidiline isik, kus töötab vähemalt 3 perearsti ja pereõde, ämmaemand, füsioterapeut ning koduõde - ja nimetatud laiendatud teenustevalikuga grupipraksis ümber tervisekeskuseks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.