Digitaalsed lahendused tulevad KOKi haigetele appi

Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi
Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi

Uudsetest digilahendustest võib olla suur abi krooniliste haigete üles leidmisel ja haigete ravisoostumuse parandamisel, usuvad projekti "KOK fookuses" osapooled.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) röövib rohkem kui ükski muu tõbi Eesti meeste tervena elatud aastaid, naistel on see tervete aastate kao põhjusena teisel kohal. Maailmas on KOK jõudmas topp 3 surmapõhjuste sekka.

Ometi on see haigus, mille päras Eestis väga muret ei tunta, tõdes Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi. Seda tõendab asjaolu, et Eestis on hinnanguliselt 90 000 KOK haiget, kuid neist ravi saab vaid ca 14 000 inimest. Suur osa haigestunutest ei ole oma haigusest teadlikud vaatamata sellele, et enamasti on neil ka muid kroonilisi haigusi, st tegemist on inimestega, kes käivad regulaarselt arsti juures. Ravil olevatest inimestest suurel osal ei ole aga haigus kontrolli all ja ravisoostumus on probleemne.

Connected Health klastri innovatsioonijuhi Kitty Kubo sõnul on just KOK maailmas üks esimesi valdkondi krooniliste haiguste hulgast, milles proovitakse rakendada digilahendusi haigete ravisoostumuse parandamiseks. Sama tahetakse teha Eestis. Möödunud aasta mais algatas tervishoiutehnoloogia klaster Connected Health projekti "KOK fookuses", mis tõi kokku huvitatud osapooled, kes töötasid välja digilahendused, millest võiks KOK haigetel olla abi.
Märtsi alguses toimunud üritusel tutvustatigi kolme nelja kuu kestel testitud lahendust. Neist üks, "KOK nutikas skriining ja SPG esmatasandil", keskendus KOK haigete üles leidmisele, teised kaks ravi saavate haigete ravi tõhustamisele.

Ürituse eesmärk oli lisaks seniste töötulemuste tutvustamisele ka ettevalmistuste tegemine projekti järgmiseks etapiks: testitud lahenduste kasutajateni viimiseks.

Kitty Kubo märkis, et e-tervise pilootprojektid kipuvad Eestis pärast piloteerimise lõppu sumbuma, sest puudub protsess, kuidas sellest etapist valmislahenduseni edasi liikuda. "Tahtsime, et seekord läheks teistmoodi ja kutsusime riikliku ravikindlustuse esindajad töötuppa, et järgmised sammud nendega koos ja nende koordineerimisel teha," selgitas ta.

Töötoas leiti, et kõigis kolmes lahenduses on potentsiaali info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil tervisesüsteemi tõhustamiseks. Pakuti välja, et järgmise sammuna võiks haigekassa käivitada laiendatud pilootprojektid oma ennetus- või arendusprojektidena, et lahenduste tõenduspõhisuse- ja kulutõhustuse kohta teadmist luua, IKT infrastruktuur ette valmistada jms. Sel viisil koordineeritult tegutsedes oleks võimalik 3-4 aastaga jõuda täna prototüübi faasis olevatest uutest digilahendustest nende rutiinse rakendamiseni tervisesüsteemis.

 

Galerii

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.