Eesti nopib e-tervise arendamisel madalaid vilju

Connected Health klastri  Innovatsioonijuht Kitty Kubo
Connected Health klastri Innovatsioonijuht Kitty Kubo

Connected Health klastri Innovatsioonijuht Kitty Kubo on seisukohal, et Eesti peaks ise arendama tervise digilahendusi, selle asemel, et muutuda mõne aasta pärast nende importijaks.

Olete öelnud meil on olemas eeldused tervishoius digilahendusi arendada, kuid seda ei ole suudetud teha. Miks?

E-tervises on aastatega loodud baastaristu andmete kokkukogumiseks ehk tervise infosüsteem. Kahjuks oleme selle süsteemi peenhäälestamisesse ehk tehniliste nüansside lihvimisse kinni jäänud ja unustanud ära, et lisandväärtust ei loo mitte need andmed, vaid neile ehitatud kasutajakesksed rakendused ehk teenused. Sellised, mis aitaksid säästa arstide ja õdede, aga ka patsientide aega, parandaksid ravitulemusi ja elukvaliteeti ning pakuksid patsientidele võimalusi oma haigusega ise paremini hakkama saada. Oleme Eestis uhked 1-2 teenuse üle nagu digiretsept või e-konsultatsioon, aga need on digiteenuste võimalusi arvestades nn madalad viljad, mille noppimine on suhteliselt lihtne ja jõukohane paljudele. Samas ei ole meil näiteks kasutusel ühtegi telemeditsiinilist patsiendi kodumonitooringu rakendust krooniliste haigete jälgimiseks ja toetamiseks.

Eesti jaoks ongi suurim küsimus e-tervise arendamisel, et kas me oleme tervise digilahendustes ise uute rakenduste loojad ja arendajad või ootame veel mõned aastad ja hakkame mujal loodud rakenduste importijateks. Sama moodi nagu me ostame sisse ravimeid ja meditsiinitehnikat. Valides e-tervise innovaatori ja arendaja rolli, vajame Haigekassa juurde tervishoiu innovatsioonifondi, mis toetaks vajadustest sündivate lahendusideede genereerimist, katsetamist ja arendamist tervikprotsessina. Praegu on meil olukord, kus Haigekassa ootab tõenduspõhiseid ja kulutõhusaid teenuseid, kuid nende tekkimiseks ja arendamiseks vajalikku tuge ei kaudsete stiimulite ega otsese rahastamisena süsteemis ei ole. See on tervise digilahenduste võtmes kõige suurem probleem.

Kas Eesti e-tervis on enam midagi, millest välismaal uhkusega rääkida või on see juba nö "eilne päev"? Kui nii, siis milliste riikide poole on meil endil nüüd juba põhjust alt üles vaadata ja miks?

Kindlasti on Eesti e-tervise lugu jagamist väärt ja selle kogemuse oskuslik müük meist vähemarenenutele on saanud omaette ärivõimaluseks. Samas on maailma eesliin meist kiiresti eest ära liikumas ja tervishoius tulevik, kus arst kirjutab patsiendile ennetusprogrammi raames või koos ravimiga välja ka digilahenduse, reaalsuseks saamas. Kui Eestis oleme seni rääkinud tervishoiuteenuse kättesaadavuse võtmes ravimitest ja arsti visiitidest, siis uue teemana peab siis lisanduma digiteenuste kättesaadavus. Sest patsiendina eeldame, et tõenduspõhised ja kuluefektiivsed digilahendused, mis on kättesaadavad taanlastele või inglastele, on kättesaadavad ka meile. Möödunud aastast alates saab NHS England süsteemis töötav arst kirjutada raskele KOKi haigele välja patsienti toetava digilahenduse MyCOPD ja selle eest tasub lahenduse arendajale NHS. Kui haige on kergemas staadiumis, saab ta rakenduse ise soetada hinnaga 22 naela/eluaegne litsents. Taanis on aastast 2012 piloteeritud KOK kodumonitooringut, aastaks 2019 on otsustatud teha see lahendus kõigile üleriigiliselt kättesaadavaks, sest uuringud näitasid selle mõju haiguse ägenemiste ärahoidmisel, hospitaliseerimiste vähendamisel ja patsientide elukvaliteedi tõstmisel.

Kus veel lisaks KOK ravile näete, et juba olemas olevaid terviseandmeid patsientide hüvanguks efektiivsemalt ära kasutada saaks?

KOK on vaid üks näide kroonilistest haigustest, mille käsitlemine peab oluliselt muutuma, et see kasvav koorem süsteemi pankrotti ei ajaks. KOK FOOKUSES programmiga algatatud lahendused on relevantsed ka teiste krooniliste haiguste puhul, kus probleemistik patsienditeekonnal on sarnane. Näiteks kuidas haigus varem avastada, kasutades selleks andmeanalüüsi ja digitaalseid riskihindamise küsimustikke. Või kuidas ennetada haiguse ägenemisi, haiglasse või kiirabisse sattumist ja teha kvaliteetsemaid raviotsuseid patsiendi olukorda pidevalt, st ka regulaarsete visiitide vahel digilahendusi kasutades monitoorides. Või kuidas kuidas patsienti raviprotsessi kaasata ja toetada, et ta oma haigusega ise paremini toime tuleks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.