100aastased bakterid eestlaste terviseks

Eakatel on rohkem kaitsvate omadustega baktereid.
Eakatel on rohkem kaitsvate omadustega baktereid.

Esimesed mikroorganismid elasid maakeral juba ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ja evolutsioonis asustasid ka kõrgemaid elusorganisme. Seega on inimene tulnud elama mikroobide planeedile, mitte vastupidi.

Inimestega koos elavaid mikroobikooslusi nimetatakse normaalseks mikrobiootaks ehk mikroflooraks. Meie organismis on ligi 2 kg mikroobimassi, millest enamik asub soolestikus, väiksemad hulgad suus, suguteedes, hingamisteedes ja nahal. Normaalne mikrobioota mõjutab oluliselt meie tervist – treenib immuunsüsteemi, reguleerib ainevahetust ning toodab meile vajalikke aineid (aminohappeid, vitamiine).

Inimese seedetrakti mikrobioota kujunemine algab üsasiseselt ning umbes 2.–3. eluaastaks kujuneb välja tema individuaalne stabiilne mikrobioota, mis püsib suhteliselt stabiilsena kuni elu lõpuni. Mikrobioota kujunemist mõjutavad nii geneetilised kui ka keskkonna faktorid. Erinevates geograafilistes piirkondades elavate inimeste mikrobioota on mõnevõrra erinev, samuti võib see ajas muutuda, kui muutuvad sotsiaalsed ja keskkonnatingimused. Tartu ülikoolis tehtud uurimused on näidanud, et 1990ndate alguses sündinud Eesti laste seedetrakti mikrobiootas olid bakterite hulgad kõrgemad ja piimhappebaktereid rohkem kui samal ajal sündinud Rootsi lastel. 1990ndate lõpus sündinud Eesti laste mikrobioota aga oli juba sarnane Rootsi samavanuste lastega. (1, 2, 3)
Suured muutused Eesti ühiskonnas (taasiseseisvumine, dieedi ja tarbekeemia kasutamise muutused, elatustaseme tõus) põhjustasid muutusi ka laste mikrobiootas. Teisest TÜs tehtud uurimusest on selgunud, et nendel eakatel, kelle tervislik seisund oli optimaalne ning kolesteroolitase madalam, leidus mikrobiootas rohkem kasulikke piimhappebaktereid. (4)

Seni vähe uuringuid

Seni on üksikutes Hiinas ja Itaalias tehtud uurimustes võrreldud noorte täiskasvanute ja 100aastaste inimeste seedetrakti mikrobiootat. Nendes uuringutes on leitud teatud sarnaseid tendentse – sajaaastastel oli soole mikrobioota mitmekesisus suurem võrreldes nooremate inimestega, samuti oli neil enam võihapet produtseerivaid, soole läbilaskvust ja põletikku pärssivaid baktereid, aga ka sõltuvalt geograafilistest piirkonnast erinevaid piimhappebaktereid. (5, 6, 7)

Seega võib oletada, et ka Eesti eakatel on mikrobiootas rohkem kaitsvate omadustega baktereid võrreldes noorte inimestega. Perspektiivis näeme võimalust saadud teadmisi rakendada probiootilises funktsionaalses toidus tervise heaks. Vajadus selleks on olemas: mitmete seedetrakti (haavandiline koliit, Crohn’i tõbi, ärritunud soole sündroom, soole kasvajad jne) ja krooniliste haiguste (allergia, ülekaal, diabeet) esinemissagedus hakkas tõusma eelmise sajandi keskpaigas. Neid haigusi nimetatakse tsivilisatsioonihaigusteks ja nende oluliseks põhjuseks peetakse inimese mikrobioota mitmekesisuse vähenemist ja oluliste mikroobirühmade hulkade muutusi meie organismis. Mikrobioota muutused omakorda on väga tõenäoliselt seotud arenenud ühiskondades levinud faktoritega nagu keisrilõige, väikesed perekonnad, antibakteriaalsete preparaatide kasutamine (puhastusvahendid, antibiootikumid), dieedi muutus (rinnapiima asendajad, rasvarikas toit), vähene kokkupuude loomadega jne. Ka Eestis on viimastel aastatel suurenenud nn tsivilisatsioonihaiguste esinemissagedus. (8, 9) Samas on meie uuringud näidanud, et allergiliste, suhkruhaigete ja ülekaaluliste Eesti laste mikrobioota erineb tervete laste seedetrakti mikrobiootast. (10, 11, 12, 13, 14)

Esimesed eluaastad olulised

Tsivilisatsioonihaigusi on võimalik ennetada ja ravida seedetrakti mikrobioota mõjutamise kaudu. Haiguste ennetamise seisukohast peetakse kõige olulisemaks neid faktoreid, mis mõjutavad lapse esmast kolonisatsiooni erinevate mikroobidega ja mitmekesise stabiilse seedetrakti mikrobioota väljakujunemist paaril esimesel eluaastal. Aga ka täiskasvanueas võib elustiili ja dieedi muutus ning probiootikumide manustamine kasulikult mõjutada inimeste kaalu ja allergiliste sümptomite avaldumist. Seega on tervise mõjutamine mikrobioota moduleerimise kaudu saamas oluliseks teraapiavaldkonnaks. Sellise mõjutamise oluliseks eelduseks on teaduspõhised uuringud inimese tervisenäitajate seostest erinevate mikroobiliikide ja/või mikroobigruppidega.

TÜs algava uurimistöö “100aastased bakterid eestlaste terviseks” eesmärgiks on selgitada Eesti Vabariigi algusaastatel ja taasiseseisvumise järel sündinud inimeste mikrobioota (väljaheide, sülg) koostise erinevuste seadusepärasused, teiselt poolt isoleerida eakate mikrobiootast potentsiaalsed probiootilised bakterid, mis aitaksid meie põlvkonna ning tulevaste põlvkondade tervist säilitada ja edendada.

Lisaks mikrobioota proovide kogumisele hinnatakse koostöös TÜ Kliinikumiga uuritavate tervislikku seisundit ja koostöös TÜ sotsiaalteadlastega kogutakse andmeid ka mikrobioota kujunemist mõjutanud elukeskkonna kohta. Kuna varasemad uuringud on näidanud, et inimese mikrobioota on pärast 2.–3. eluaastat suhteliselt püsiv, siis on meil praegu võimalik uurida 100 aastat tagasi sündinud inimeste normaalset mikrobiootat, mis on alguse saanud enne antibiootikumide ja tarbekeemia ajastut.

Viited:
1. Sepp E et al. Intestinal microflora of Estonian and Swedish infants. Acta Paediatrica. 1997;86:956-961.
2. Sepp E et al. Development of intestinal micro-flora during the first month of life in Estonian and Swedish infants. Microbial Ecology in Health and Disease, 2000;12: 22-26.
3. Mikelsaar M et al. Intestinal Lactobacilli of Estonian and Swedish Children. Microbial Ecology in Health and Diseases. 2002;14:75-80.
4. Mikelsaar M et al. Intestinal Lactobacillus sp. is associated with some cellular and metabolic characteristics of blood in elderly people. Anaerobe. 2010;16:240-6.
5. Kong F et al. Gut microbiota signatures of longevity. Current Biology.Volume 2016; 26 (18): R832 - R833.
6. Wang F et al. Gut Microbiota Community and Its Assembly Associated with Age and Diet in Chinese Centenarians. J Microbiol Biotechnol. 2015;25:1195-204.
7. Biagi E et al. Gut Microbiota and Extreme Longevity. Curr Biol. 2016;26:1480-5.
8. Annus T et al. Modest increase in seasonal allergic rhinitis and eczema over 8 years among Estonian schoolchildren. Pediatric Allergy and Immunology 2005;16:315-320.
9. Voor T et al. Atopic sensitization and atopic dermatitis in Estonian and Swedish infants. Clin Exp Allergy 2005;35:153-159.
10. Bjorksten B et al. Allergy development and the intestinal microflora during the first year of life. Journal of Allergy and Clinical Immunology 2001;108:516-520.
11. Štšepetova J et al. Molecularly assessed shifts of Bifidobacterium ssp and less diverse microbial communities are characteristic of 5-year-old allergic children. Fems Immunology and Medical Microbiology. 2007;51:260-269.
12. Sepp E et al. The association of gut microbiota with body weight and body mass index in preschool children of Estonia. Microbial ecology in health and disease. 2013;24.
13. Drell T et al. The Influence of Different Maternal Microbial Communities on the Development of Infant Gut and Oral Microbiota. Sci Rep. 2017;7:9940.
14. Kostic AD et al. Dynamics of the human infant gut microbiome in development and in progression toward type 1 diabetes. Cell Host Microbe. 2015;17:260-73.

Lisa kommentaar

  • Reet Mändar, Epp Sepp
    Tartu Ülikool, bio- ja siirdemeditsiini instituut, mikrobioloogia osakond

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.