Massvaktsineerimise poolt ja vastu

Endise nakkushaiguste epidemioloogia spetsialisti Antonina Järviste ja terviseameti vahel tekkis ajalehe Saarte Hääl veergudel debatt massvaktsineerimise vajalikkuse teemal.

„Kollektiivse kaitse tekkimiseks pole vaja laus- ehk massvaktsineerimist. Hõlmatus vaktsineerimistega üle 95% on mõiste (väike trikk), mis märkamatult asendas tõelise kollektiivse immuunsuse sisu, Pole isegi teada, kuidas on see arv põhjendatud,“ kirjutab Antonina Järviste oma Saarte Hääles ilmunud arvamusloos. „Suure hulga nakkushaiguste vastu on inimestel kaasasündinud (geneetiline) immuunsus. Nt difteeriale on vastuvõtlikud ligi 20% inimestest, tuberkuloosile 1%. Suurem osa nendesse haigustesse ei haigestu.“

Järviste kirjutab, et haiguse läbipõdemine annab enamasti eluaegse immuunsuse. Karjaimmuunsus = kaasasündinud immuunsus + omandatud immuunsus pärast haiguse läbipõdemist + vaktsineerimisjärgne immuunsus. „Vaktsineerida võiks neid, kel loomulik immuunsus puudub. Ei tohi ka unustada, et vaktsineerimisjärgne immuunsus on lühiajaline ja tegelik kaitstus pole teada,“ leiab ta.

Antonina Järviste on endine terviseameti epidemioloog. Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova sõnul teeb neid murelikuks endise kolleegi muutunud suhtumine. Otsekontaktis on Järviste kinnitanud, et ta saab jätkuvalt aru ja mõistab vaktsineerimise olulisust, aga teisalt on asunud riigi vaktsineerimise alast tegevust õõnestama, märgib Tomsova.

Järviste ei poolda seda, et gripi vastu vaktsineeritaks hooldekodude ja haiglate patsiente, kuigi ta tõdeb, et just neile on gripp ohtlik: „Eestis on gripp ohtlik peamiselt hooldekodude ja haiglate patsientidele, kelle immuunsus on põhihaiguste raskusest olenevalt väga puudulik. Nende inimeste vaktsineerimine ei tekita kaitset gripi vastu, vaid võib terviseseisundit halvendada.“

Järviste on kriitiline ka riikliku immuniseerimiskava suhtes: „On levinud ekslik arvamus, et imiku immuunsüsteem on sündimise momendil välja arenenud. See ei vasta tõele. Sünnimomendist umbes puberteedieani toimub intensiivne areng, läbides ka mõned kriitilised perioodid: 1) vastsündinu elu esimesed 4 nädalat; 2) 3.–6. kuu; 3) teine eluaasta; 4) 6.–7. eluaasta; 5) tütarlastel 11–13, poistel 13–15 aastat. Lapse immuunsüsteem reageerib neil perioodidel antigeenile mitteadekvaatselt ja koguni paradoksaalselt. Vastus on kas liiga nõrk (ei kaitse) või hüperergiline (allergiline). Ometi peab lapse organism sel teisel kriitilisel perioodil vastu hakkama seitsme haigustekitaja ja kümmekonna keemilise lisa¬aine korduvale rünnakule (vaktsiinid Infanrix hexa ja Rotarix). Millal kohtume päriselus nende haigustega ja lisaainetega korraga? Reeglina põeb inimene üht-kaht nn lastehaigust, ent mitte korraga ja ilma süstis sisalduvate abiaineteta.“

 

Kõrvaltoimete teema vajaks Järviste sõnul eraldi põhjalikku käsitlust. „Nende eitamine ei tee probleemi olematuks. Kahtlev ja uuriv lapsevanem tembeldatakse “asjatundmatuks, piiratud arusaamisega ning vaktsineerimise edulugu mittetundvaks inimeseks, kes toetub oma seisukohtades eelarvamustele ja väärteadmistele”. Kas vaktsiini infolehe lugemine on väärteadmistele toetumine? Infolehes on märgitud palju tõsiseid kõrvaltoimeid, mida vanemad lastel ka märkavad,“ kirjutab Järviste.

Lõpetuseks märgib Järviste, et meie immuniseerimiskavas on mitu haigust, mille vastu ei peagi vaktsineerima: "Siiani ei ole eksperdid vastanud minu küsimusele imikute B-hepatiidi vaktsineerimise põhjendatuse kohta."

 

Kardetakse vaktsineerimise kõrvaltoimeid, aga mitte haiguse tüsistusi

Terviseamet kirjutab oma vastulauses, et Eestis on olnud ajalooliselt väga kõrge hõlmatus vaktsineerimisega kõikide vaktsiinide osas. „Oma panuse sellesse on andnud ka meie endine kolleeg, epidemioloog Antonina Järviste. Tema koordineeritud piirkonnas oli vaktsineerituse tase alati kõrgeim Eestis. Tänu talle ja paljudele teistele tublidele epidemioloogidele ning tervishoiutöötajatele elame veel tänagi suhteliselt turvalises keskkonnas. Meie huvi on seda keskkonda hoida,“ selgitab Tomasova.

Ta lisab, et olukord Euroopas ja maailmas ei anna põhjust rahuloluks. Ringluses on jätkuvalt mitmeid väga ohtlikke haigustekitajaid, mis võivad kergesti põhjustada erinevaid haiguspuhanguid.
„Vanematena me usume, et suudame oma lapsi kaitsta iga ohu eest, kuid tänapäevane elustiil ei piirdu ainult oma kodu ja kogukonnaga, maailm on avaram ja kokkupuude viirustega on suurem, kui me oskame ette arvata,“ meenutab Tomasova.

Eestis on leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimata 8197 last vanuses 2–14 aastat, neist 3716 elab Tallinnas. Poliomüeliidi vastu on vaktsineerimata 8364 last (3591 Tallinnas). Tundub, et tegemist on ühe ja sama põhimõtteliste vaktsineerimisvastaste seltskonnaga, kes kardavad müstilisi tüsistusi, kuid ei karda lastehalvatust (polioviirus), maksatsirroosi (B-hepatiidi viirus), viljatust poistel (mumps) ja muid laste nakkushaigustesse haigestumisega seotud tüsistusi.

„Vaktsineerimine on meie riigis vabatahtlik, kuid vastutus oma lapse tervise eest langeb lapsevanemale. Sellest on enamik lapsevanematest ka väga hästi aru saanud ja teinud otsuse oma lapsed vaktsineerida,“ kinnitab Tomasova.

Terviseametist lisati, et ei saa alahinnata pr Järviste analüüsioskust, kuid tõenduspõhisus eeldab infoallikate eristamisoskust ning pimedat neutraalsust ja objektiivsust, mida tema kirjutistes ei ole. "Demagoogia, mida ka proua Järviste sagedasti kasutab,  põhineb tihti ühel väikesel valel alustõel, millest minnakse kiiresti üle aga millele ehitatakse üles kogu järgnevad järeldused. Nt tema võrdlev analüüs B- ja C-viirushepatiiti haigestumisel on valedel alustel."  

 

Antonina Järviste vastulause terviseametile

Terviseameti kommentaar on üllatav, mind nimetatakse demagoogiks ja riigi vaktsineerimisalase tegevuse õõnestajaks. Poleks oodanud soliidselt asutuselt sellist rünnakut endise kolleegi isiku vastu. Trükis on avaldatud kolm minu kirjutist: TELEGRAMis küsimus ekspertidele imikute vaktsineerimise põhjendatuse kohta B-viirushepatiidi vastu ning kaks vastulauset perearstidele. Teises vastulauses kirjutan: ’’Mulle meeldiks mõelda, et oleme ühes paadis – lapsevanemad, perearstid, immunoloogid, epidemioloogid, ajakirjanikud. Meie tegevuse ühine eesmärk on lapse tervis. Kasuks tuleks ühine arutelu, kus võrdne sõnaõigus on antud kõigile osapooltele. Kus on kaalutud kahtlused ja faktid ning ka uuemad teadusuuringud. Sildistamised, süüdistamised, solvangud ja hirmutamised peaksid olema välistatud. Ja lõpuks otsustab vaktsineerimise kasuks või mitte hästi informeeritud lapsevanem. Oma eelmises artiklis korrigeerisin mõningaid vananenuid või vääriti tõlgendatud arusaamu. See on epidemioloogia ABC, mille meeldetuletamine tundus olema asjakohane’’.

Üheski neist kirjutistest ei olnud vajadust toetuda valele ega kasutada muid demagoogia võtteid. Kõik arvud on pärit Terviseameti koduleheküljelt.

WHO soovitab. WHO soovitusi kaalub iga riik lähtuvalt oma epidemioloogilisest situatsioonist. Paljudes riikides ei vaktsineerita imikuid B-hepatiigi vastu, näiteks Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Inglismaal, Madalmaades jt., vt http://apps.who.int/gho/data/node.wrapper.immunization-cov

Ma ei ole vaktsineerimiste vastu. Pooldan arukat epidemioloogiliselt põhjendatud vaktsineerimispoliitikat, milles esikohal on lapse tervis.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.