Balti ateroskleroosi kongress toimub juba sel nädalal

Kardioloogia professor Margus Viigimaa
Kardioloogia professor Margus Viigimaa

Selle nädala lõpus toimuva Balti VII Ateroskleroosi Kongressi ajaloost võib leida mitu head algatust, mille kohta kardioloogia professor Margus Viigimaa ütleb: “Olime esimesed, meist sai see hoogu!”. Mis täpsemalt on sündinud, selgitab professor järgnevas intervjuus.

Millest ateroskleroosi teema 20 aastat tagasi Eestis päevakorda kerkis?

1990ndate lõpupoole toimusid juba mitmed Balti riikide vahelised kardioloogide konverentsid. Oli tekkinud hea koostöö Balti juhtivate kardioloogide vahel.

Ühine mure oli meil see, et Balti riikide elanike kardiovaskulaarne suremus oli praktiliselt Euroopa riikide kõrgeim. Eriti kõrgeks see tõusis 1994–95. aastate paiku, seda seostati stressiga, sest olid ülemineku aastad uude ajajärku.

Teine oluline samm oli see, et elustiilimuutuste ja suitsetamise teema kõrvale olid tekkinud oluliselt efektiivsemad vererõhuravimid ning olid tulnud statiinid.

Nende kohta tekkis juba siis (nagu nüüdki) kahtlusi, kas need on ikka piisavalt efektiivsed jne – eelarvamusi oli palju.

1994. aastal ilmus statiinide vajalikkuse kinnituseks 4S uuring, mille peauurija norrakas Terje Pedersen oli juba siis vaieldamatu autoriteet. Nüüd, 20 aastat hiljem, tuleb ta meie VII kongressile Tallinnasse esinema!

Millest tekkis otsus korraldada ühine ateroskleroosi kongress? Millega see meelde jäi?

Meie esimene sündmus kandis nimetuses lipiiditeemat, kuid järgmised olid juba ateroskleroosi nime all. Sellel esimesel kongressil, mis toimus 20 aastat tagasi aprillis, samuti Virus, asutati ka Balti Ateroskleroosi Ühing. Lisaks tegime sel ajal Balti ateroskleroosi memorandumi, mille saatsime kõigi kolme riigi peaministrile ja presidendile. Toona oli kongress pisut hõredama kavaga, meil oli aega selle jaoks eraldi koos istuda ja teksti lihvida. Tänapäeval enam sellist aega naljalt ei leia.

Mis oli memorandumi sisuks?

Selleks oli tõdemus, et südame ja veresoonkonna haiguseid (SVH) on liiga palju, need peaksid olema ennetatavad ja seetõttu tuleb tegelda inimeste elustiili korrigeerimisega, juba tekkinud eelhaiguste parema avastamise ja raviga.

Memorandumi peale meile väga viisakalt vastati Eesti presidendi kantseleist (president oli siis Lennart Meri, toim), et saame murest aru ja anname mure edasi sotsiaalministeeriumisse. Ametnikud võtsid tõesti ka ühendust ja võimalustest haarati kinni. See oli üks samm selleni, et meil on nüüd südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia ja paljud muud asjad.

Kes oli Balti Ateroskleroosi Ühingu esimene president ja kes on selleks praegu?

Mina ise olingi, plaanis oli valida kolme aasta tagant uus president. Nii see on enam vähem käinud. 
Praegu on president Lätist, professor Gustavs Latkovskis.

Ühing otsustas hakata välja andma isegi ateroskleroosi ajakirja?

Me tõesti suutsime välja anda kaks numbrit, olin peatoimetaja. Ühe numbri andsin mina Eestis välja ja teise lätlased. See oli eriline ajakiri, me tõlkisime materjali nii inglise, eesti, läti kui ka leedu keelde. Vene keelt ei olnud. Ajakiri oli tõsiteaduslik, eelretsenseeritav, rahvusvahelise kolleegiumiga.

Mõtlesime, et aastas ilmub üks number, aga kahe numbri vahe jäi ikkagi pikemaks. Ei olnud ikkagi jõudu töö kõrvalt leida näiteks sponsoreid ja toimetamisega hästi jätkata. Praegu on selle ajakirja sisu liidetud Leedus ilmuva ajakirjaga Seminars in Cardiovascular Medicine.

Kuid tagasi esimese kongressi juurde. Mis erines võrreldes varsti toimuva VII kongressiga või IV kongressiga, mis toimus ka Tallinnas 2007. aastal?

1998. aastal oli välislektoreid vähe võrreldes tänapäevaga. Samas kõik juhtivad Balti riikide kardioloogid olid kohal. Toona polnud invasiivkardioloogia ja spetsialiseerumine nii kaugele jõudnud kui praegu ja seetõttu selliseid väga spetsiifilisi ettekandeid oli vähem.

Teine asi oli uudsus. Tänapäeval on info ikkagi nii palju kättesaadavam, et tähtsam on vahetu suhtlemine. Toona andsid aga arstile sellised sündmused palju uut ja huvitavat. Kindlasti oli huvitav kuulata ka elustiili uuringuid, mis tänapäeval on üsna tavapärane teema.

Näiteks oli huvitav kuulata võrdlust Soomega. 2007 oli preventsioonist rääkimas Antero Kesäniemi, 1998. aastal oli Soomest Pekka Puska. Tema on Soome kardiovaskulaarse preventsiooni tähtsamaid strateege, oli seal ka parlamendisaadik ja töötas hiljem WHOs. Puska aitas väga palju Eestil Soome eeskuju võtta ja see kõik liikus sealt edasi juba Lätti ja Leetu.

Tegelikult neist esimestest ettevõtmistest käivitus Eestis ka 90ndate lõpus kolesterooliprogramm, tekkis südamekabinettide võrgustik.

2000. aastal muutus kolesterooliprogramm südamehaiguste ennetamise programmiks, mida 12 aastat rahastas ka haigekassa.

Selle kõige tulemusena me arendasime välja südamekabinetid igas maakonnas, tekkisid juhtivad südamekeskused ja perearstide võrgustik, kes hakkas oma nimistu patsiente skriinima ja suunas vajadusel edasi südamekabinettidesse ja kõrgema etapi keskustesse.

Nüüd on haigekassa lülitanud kardiovaskulaarsete haiguste ennetamise perearstide igapäevasesse tegevusse.

Mida aprillis toimuval VII kongressil on plaanis maailmale teada anda?

Vahetult enne kongressi läheb meie poolt välja üks dokument. 20 aastat on edasi läinud ja oleme teinud Balti riikidega perekondliku hüperkolesteroleemia diagnoosimise ja ravi parandamise kutse. See läheb valitsustele, tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumidele. Nende haigete SVH risk on 22 kordselt tõusnud, see on pärilik raske haigus. Liiga vähe on teada veel haigeid, seega me ravime neid liiga vähe ja nad surevad noorelt. Kuid statiinide kõrval on tulnud uued ravimeetodid ja seda kõike peab kasutama.

Diagnoosi poole pealt on häda selles, et RHK-10 rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis ei ole perekondliku hüperkolesteroleemia diagnoosikoodi, on vaid E78, mille all on kõik, ka väga väheväljendunud düslipideemiad; seal on kõik koos. Uues, ICD-11 klassifikatsioonis see kood suure tõenäosusega tuleb, kuid seni võiksime vahepeal rahvusvaheliselt võtta kasutusele koodi E78.01. USAs on see juba oktoobrist 2017 kasutusele võetud. Eestist on koos minuga sellele dokumendile alla kirjutanud Eesti Kardioloogide Seltsi president Peep Laanmets.

Mis veel teie ühingu töö tulemusena head tekkinud on?

Arenes välja südameveresoonkonna haiguste strateegia 2005–2020. aastani. Ettevalmistus algas juba 2000ndate alguses, mil diskuteerisime poliitikutega vastava riikliku programmi üle. Kuid ühel hetkel vajus see kõik siiski ära.

Me tegime oma strateegiat paralleelselt vähistrateegiaga ja saime neist pisut varem valmis. Strateegia eesmärgiks on SVH vähendamine kuni 65aastastel meestel 40% ja naistel 30%. Hea on öelda, et oleme praktiliselt selle eesmärgi saavutanud aastaks 2018!

Mäletan, kui eesmärgi püstitasime, siis lätlased võtsid hiljem eesmärgiks 5% ja 10% riski vähendada ja WHO ametnikud uurisid mitu korda, kas meie eesmärgid ikka on reaalsed ja saavutatavad. Selles mõttes oleme Balti riikide seas olnud pidevalt esirinnas ja meie järgi joondutakse.

Olen käinud ka Leedus ametnikele meie südamehaiguste ennetamisest rääkimas ja nüüd on ka leedukatel selline programm. Nad said isegi rohkem õigusi kui meie, näiteks võimalusi teha süvauuringuid riskimääramise kõrval. Samas ka ravimite, näiteks statiinide kompenseerimine, on tulnud meil teistest Balti riikidest varem.

Mis seisus on statiinravi kolmes Balti riigis hetkel?

Üllatav, kuid viimase statistika järgi on lätlased päevadoosis ühe elaniku kohta juba eestlastest mööda läinud (vt tabel lk 22). Nii et kui Eestis räägitakse, et kasutame neid liiga palju, siis tegelikult oleme natuke ajale jalgu jäänud. Põhjamaades kasutatakse statiine isegi 2–4 korda rohkem kui Eestis.

Millisena me Euroopas kardioloogia poolelt paistame?

See on natuke keeruline küsimus. Me võiksime olla natuke aktiivsemad Euroopa Kardioloogide Seltsis, mina näiteks olen olnud Euroopa Hüpertensiooni Ühingu juhatuses 8 aastat. 
Meie kardioloogia tase praktilises mõttes on oluliselt tugevam kui meie esindus Euroopas. Näiteks kandideerib uueks Euroopa Kardioloogide Seltsi presidendiks ungari professor Bela Mekrely, hiljuti oli president Poolast. Samas me mängime päris olulist rolli Põhjamaade ja Balti liikumises.

Kümmekond aastat tagasi moodustus Põhja- ja Baltimaade allianss, seni olid eraldi kongressid. Esimene Balti kardioloogide kongress toimus 2003. aastal Pärnus, hakkasime ka Euroopa kongressidel aruteludes rohkem osalema.

Ükskord selguski, et meie Pärnu kongressil oli 350 delegaati ja viimasel kongressil Põhjamaades vaid 80 delegaati. Tekkis mõte jõud ühendada. Mõned vaatasid küll natuke viltu, et tungime juurde pika ajalooga kongressile.

Kui paljud Eesti kardioloogid välismaal aastas ettekandeid teevad?

Neid on ikka vähe, vahest paarikümne jagu aastas. Me võiksime olla aktiivsemad, meie praktiline tase, nagu öeldud, on väga kõrge. Meil on väga tugev potentsiaal e-tervises ja geenitehnoloogias, samuti arenevad uued alaerialad, näiteks onkokardioloogia. Katsun ka ise meie noori arste Euroopa vastavatesse gruppidesse kaasa haarata.

Euroopa Kardioloogide Seltsi juhatus usub telemeditsiini ja personaalmeditsiini tulevikku. Selleks luuakse uus töögrupp ja olen ka ise sinna kaasatud. Arste ei jätku, ressursse tuleb paremini kasutama õppida ja see toobki kaasa vajaduse geneetilise riski kaardistamiseks.

Juba praegu saame öelda, millised patsiendid saavad näiteks statiinidest rohkem kasu ja kellel on näiteks risk kõrvaltoimetele suurem. Saame läheneda personaalselt statiinidele, mis on südamehaiguste preventsioonis A ja O. Muidugi hetkel kardioloogid seda veel igapäevases praktikas teha ei saa, meil pole kõik patsiendid ka geenivaramu doonorid.

Meil on jaanuarist käima läinud personaalmeditsiini kliiniline programm, kus minu juhtida on südamehaiguste ennetamise suund. Katsume töötada välja Eestile sellise mudeli, et hakata geeniandmeid kasutama kardiovaskulaarhaiguste riski ennetamiseks ja maandamiseks. Kaasa on haaratud ka 60–70 perearsti. See programm kestab 2,5 aastat ja me väga loodame, et saame sealt kätte praktilise mudeli.

Uurime kõrge polügeense riskiga keskealisi ilma SVH-ta geenivaramu doonoreid. Randomiseerime uuritavad riskitegurite intensiivse mõjustamise gruppi ja võrdleme neid tavapraktika grupiga. Leiame, kui palju langeb SVH summaarne risk, vererõhk, lipiidid, veresuhkur, kehakaal jne. Jälgime uuritavaid ka peale selle uuringu lõppu ja teeme majanduslikke kalkulatsioone.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.