Oht tuberkuloosi haigestuda on jätkuv

Röntgenpilt tuberkuloosikoldest.
Röntgenpilt tuberkuloosikoldest.

Tuberkuloos on koos katku, koolera, kollapalaviku ja viirusliku hemorraagilise palavikuga kuulutatud Eestis eriti ohtlikuks nakkushaiguseks.

Saksa arstiteadlane Robert Koch teatas 24. märtsil 1882 avalikkusele tuberkuloosibakteri avastamisest ja seetõttu tähistatakse sellel päeval WHO eestvedamisel rahvusvahelist tuberkuloosipäeva, tuberkuloosi tekitajat aga kutsutakse rahvakeeles Koch’i kepikeseks. 

Tuberkuloos (TB) on koos katku, koolera, kollapalaviku ja viirusliku hemorraagilise palavikuga kuulutatud Eestis eriti ohtlikuks nakkushaiguseks.
Tuberkuloosiga võideldi ka esimese Eesti Vabariigi ajal Eesti Vabariik seisis tuberkuloosiprobleemiga silmitsi alates oma esimestest iseseisvuse aastatest.

Tuberkuloosi haigestumise ja suremuse registreerimist alustati 1922–1923. Tuberkuloosi vastu võitlemise liidu andmetel suri Eestis tuberkuloosi 1923. aastal 1748 meest ja 1096 naist, haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta oli 1924. aastal 237 ja suremuskordaja 160/100 000 inimese kohta.

Teist korda tõusis tuberkuloos haigusena päevakorda uuesti taasiseseisvumise aastatel, kui tuberkuloosi haigestumine järsult tõusma hakkas. Kui 1990. aastal registreeriti 323 tuberkuloosijuhtu (haigestumuskordaja 20,6), siis 1998. aastal juba 824 tuberkuloosijuhtu (haigestumuskordaja 59,5/100 000 kohta). See oli tingitud sotsiaalmajanduslikest muutustest ühiskonnas ja sellest, et loodavas uues tervishoiusüsteemis kaotati tuberkuloosi suhtes valvsus. Aastal 1997 koostatud tuberkuloositõrje programm käivitus 1998. Alates 2000. aastast on haigestumine tuberkuloosi olnud langustrendis ja langenud üle kolme korra 810lt 2001. aastal 175le 2017. aastal. Üle 90% registreeritud juhtudest oli tegu kopsutuberkuloosiga.

Aastal 2017 (esialgsed andmed) registreeritud 175st tuberkuloosi haigusjuhust 145 olid uued ehk esmasjuhud, oli 26 tuberkuloosi retsidiivi ja neli muud korduvravi juhtu; 127 olid mehed, 48 naised. Haigestunute keskmine vanus oli 53,5, noorim oli 18, vanim 92aastane.


Eesti on jätkuvalt kõrge tuberkuloosi haigestumisega riik
Eestis on tuberkuloosi haigestumine kõrgem kui Euroopa Liidu maades keskmiselt, kus haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta on alla 10. Eestis oli 2016. aastal esmashaigestumuskordaja vastavalt 12,6 ja kogu haigestumuskordaja
14,6/100 000 kohta. Seetõttu on Eesti WHO jaoks üks 18st kõrge tuberkuloosi haigestumisega riigist Euroopa regioonis, kuhu Euroopa Liidu maadest kuuluvad veel Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia, ülejäänud on aga endise Nõukogude Liidu piirkonna vabariigid.

Eesti probleem on jätkuvalt ravimresistentsed tuberkuloosi vormid, kuna ligi 20% uutest ja üle 50% korduvatest nakkuslikest kopsutuberkuloosi juhtudest on multiravimresistentsed vormid.

Vaatamata mitmetele edusammudele on tuberkuloos jätkuvalt tõsine rahvatervise probleem, kuna kopsutuberkuloosi korral on tegemist õhu teel leviva piisknakkusega. Suurim oht nakatuda ja haigestuda on kopsutuberkuloosi lähikontaktsel, st pereliikmetel, sõpradel, töökaaslastel. Haiguse algus on sageli hiiliv, koos köhaga võivad esineda ka üldsümptomid, nagu palavik, öine higistamine, isutus, kehakaalu langus.

Teiste Euroopa riikide kogemused näitavad, et praeguselt haigestumise tasemelt madalamale jõudmine (eesmärk alla 10 juhu 100 000 kohta) ei toimu enam sama kiiresti kui seni, eriti kui arvestada Eestis kõrget HIV-nakkuse levikut ja tuberkuloosi levikut riskirühmades.

Eesti on murdejoonel, et jõudma madala tuberkuloosi haigestumusega riikide hulka. Selle saavutamiseks on oluline jätkuv ja püsiv riigi tugi seniste tegevuste jätkamisel ning uute lahenduste väljatöötamisel.

Uued ravijuhendid parandavad diagnoosimist ja ravi

Tuberkuloosi haigestumise vähenedes on tekkinud olukord, kus diagnoosimine nii tavaelanikkonna seas kui ka riskirühmades hilineb, sest arstide ja tavakodanike teadlikkus haigusest on madal.

Tuberkuloosi ei tajuta enam ohuna ja seostatakse asotsiaalse elustiiliga. See pole aga nii, kuna tuberkuloosi riskifaktorid on lisaks eluviisile ka mitmed kroonilised haigused (näiteks diabeet, seedetrakti- ja hingamisteede haigused) ja mitmete haiguste ravi (nt keemia- ja kiiritusravi pahaloomuliste kasvajate korral, bioloogiline ravi mitmete tõsiste süsteemhaiguste korral, immuunsust mõjutav ravi elundite siirdamise järgselt jt).

Aastal 2017 valmis Eesti Haigekassa toel uus ravijuhend tervishoiutöötajatele “Kopsu-ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus”, mille leiab ravijuhendite veebilehelt.

Ravijuhendi koostamise eesmärk oli tagada nii kopsu- kui ka kopsuvälise tuberkuloosi varajane diagnoosimine ja ravi ühtsetel põhimõtetel kõigis Eesti raviasutustes.
Lisaks valmisid eelmise aasta lõpul ka uued eesti- ja venekeelsed patsiendijuhendid. 

Eestis on viimastel aastatel kättesaadavad mitmed uued ja kiiremad tuberkuloosi diagnostilised võimalused (kiirtestid), mis on põhjalikult käsitletud ravijuhendis.
Kättesaadavad on ka uued raviresistentse tuberkuloosi raviks mõeldud ravimid bedakviliin, delamaniid, klofasimiin jt. Viimased teevad raviperioodid lühemaks ja paremini talutavaks.

Lisa kommentaar

  • Piret Viiklepp, TAI tuberkuloosiregistri juhataja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.