Silmapaistev silmaarst

Pait Teesalu, ReFocus silmakeskuse omanik
Pait Teesalu, ReFocus silmakeskuse omanik

Laserlõikust tegevaid silmakirurge saab Eestis kokku lugeda ühe käe sõrmedel, üks neist on Tartus ja Tallinnas silmakliinikut omav Pait Teesalu.

Tema suurosalusega OÜ ReFocus Silmakeskus oli Eestis esimene, kus hakati kolm aastat tagasi tegema laseroperatsioone, mille käigus puudutatakse silma minimaalselt, ja tänu sellele võib patsient juba järgmisel päeval minna kas või poksitrenni. ReLEx Smile tehnoloogiat kasutab ettevõte senini ainsana.

„See on natuke konkreetses femtolaseris kinni,“ põhjendab Teesalu. „Konkurentidel on samuti femtolaser, aga meie oma on funktsionaalsem. Laserid on kallid, maksavad 300 000–400 000 eurot, uisapäisa seda ei osteta – pead kalkuleerima, kuidas sa selle suhteliselt pika aja jooksul välja teenid.“

Pingeline rutiin

Teesalu jagab end kahe kliiniku vahel – esmaspäeval, teisipäeval ja reedel töötab Tartus ning kolmapäeval ja neljapäeval teeb Tallinnas laseroperatsioone. Kohtume ühel esmaspäevasel pärastlõunal Tartu silmakliinikus, hommikupoolikul on ta jõudnud teha 15 katarakti- ehk hallkaelõikust.

„See on enam-vähem tavaline lõikuse päev, mõni kord olen ka rohkem teinud,“ räägib Teesalu. „Kataraktilõikused lähevad kogenud kirurgi käes suhteliselt kiiresti, eks siin on juba omajagu rutiini kah.“ Samas möönab ta, et 15 lõikust päevas väsitab ära. „Oled kogu aeg pinges, eriti pingeasendis on õlad. Lähen lasen endale täna lõdvestavat massaaži teha.“

Teesalu, kes on silmaarstipraksise jooksul teinud kokku ligi 40 000 operatsiooni, tahtis omal ajal saada hoopis anestesioloogiks. „Ma isegi töötasin arstitudengina reanimatsioonis aasta aega,“ meenutab ta. „Anestesioloogina öiseid valveid teha on raske, järgmisel päeval ka kõrvus kogu aeg monitor piiksub. Pärast silmakliinikusse sattumist aga tundsin, et tahan just silmaarstiks saada. Eks see natuke selline siidikäpa amet on, ei ole verd ega midagi muud hirmsat.“

Teesalu asus 1993. aastal tööle Maarjamõisa haigla silmaosakonna kirurgina, aastatel 2000-2011 oli silmakliiniku juhataja. Erapraksisega põhitöö kõrvalt alustas ta 1995. aastal, alates 2012. aastast on pühendunud vaid erapraksisele. Talle kuulub või on ta osanik kolmes silmaprobleemidega tegelevas ettevõttes.

„Kuna minuga seotud teised äriühingud on haigekassa lepingupartnerid, tundus mõistlik asutada eraldi ettevõte, mis osutab raviteenust vaid patsiendi enda raha eest,“ põhjendab Teesalu, miks ta 2006. aastal asutas ReFocus Silmakeskuse.

Emotsioonid turundusvankri ees

Laseroperatsiooni kasuks otsustavad eelkõige need, kes tahavad segavatest prillidest lahti saada, näiteks aktiivselt spordiga tegelevad inimesed. „Laseriga opereerimine on turvalisem, lõige tuleb täpselt sinna, kuhu see tulema peab,“ kinnitab Teesalu. „Optiline ehk refraktiivkirurgia on põnev ja loominguline, sest enne igat operatsiooni tuleb palju analüüsida ja nuputada, kuidas antud patsiendi puhul parim tulemus saada.“

Maailmas on kaunis levinud, et pärast edukat laseroperatsiooni teeb silmakirurg koos patsiendiga mälestuseks foto, mis saadetakse patsiendi mailile. „Tegu on emotsionaalse hetkega, aga samas on sellel ka turunduslik eesmärk – mõni patsient jagab pilti sotsiaalmeedias ja nii jõuab see teiste potentsiaalsete patsientideni,“ ütleb Teesalu. „Ameerikas kunagi praktiseeriti isegi seda, et perekond vaatas klaasi tagant, kuidas pereliikmele silmaoperatsiooni tehakse. Meie seda ei võimalda, sest ega see tegelikult kirurgile meeldiv ole, kui keegi kõrval seisab ja pealt vaatab.“

Kirurgid ise aga paljuski just niimoodi, kolleegist tippspetsialisti kõrval seistes, uusi operatsioonitehnikaid õpivadki. Silmalaserite tootjafirmadel on mitmel pool maailmas sisustatud refentskliinikud, kus päev läbi tehakse näidisoperatsioone. „Ega meditsiinis teist moodi õpigi. Kui sul on mingi mikrokirurgia baas olemas ehk oskad mikroskoobi all toimetada, omandad uusi nippe kergemini,“ lausub Teesalu. „Laserite juures on palju tehnilisi nüansse, näiteks millal mis energiataset kasutada. Uue laseri tööle rakendamise eel sätib tootjafirma esindaja laseri seadistused paika ja aeg-ajalt käiakse laserseadmeid hooldamas.“

Teesalu sõnul valdab ta 95 protsenti maailmas kasutusel olevatest optilise kirurgia protseduuridest. Küsimusele, kas tema enda kui tippkirurgi toimetamist käiakse opitoas tihti uudistamas, vastab Teesalu, et üksikuid arst-residente on tal olnud.

„Optilises kirurgias ehk refraktiivkirurgias on asi natuke sedamoodi, et iseseisvalt saad lasta operatsioone tegema vaid selle inimese, kelle lojaalsuses kindel oled,“ seletab Teesalu. „Vastasel juhul võib kujuneda olukord, et sa pühendad õppija kõikidesse nüanssidesse, tema aga leiab kellegi ärimehe, kes ostab laserseadme, ja oledki endale konkurendi tekitanud.“ Teesalu lisab, et praegu, 53aastasena on ta veel liiga noor selleks, et mantlipärijat kasvatada. „Tahan veel kümmekond aastat ise tööd teha.“

 Allikas: Äripäev

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.