Tütarhaiglad soovivad saada arstlikku tuge

Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglavõrgu juht Meelis Roosimägi
Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglavõrgu juht Meelis Roosimägi

Regionaalhaiglas polnud meil võrgustumise alguses mingit valmis mudelit või algoritmi, kuidas seda protsessi korraldada, kirjutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglavõrgu juht Meelis Roosimägi.

Tegime nagu oskasime ja töö käigus juurde õppisime. Et suhteid tütarhaiglatega nüüd peremudeli kaudu kirjeldada söandame (mõneti tinglikult muidugi), siis peegelduvad siin ehk need põhiväärtused, millest oma töös püüame juhinduda.

Esimene laine. Valitsus kiitis 2014. aastal heaks Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020. Selle järgi pidi kaheteistkümnest üld- ja kohalikust haiglast lausa kümme saama umbes kaheksa aasta jooksul TÜ Kliinikumi ja regionaalhaigla poolt võrgustatud. Tänaseks päevaks ehk vähem kui nelja aastaga on kliinikum saanud “valitseva mõju” Lõuna-Eesti, Valga ja Põlva haiglas, regionaalhaigla aga Hiiumaa, Läänemaa ja Raplamaa haiglas. Kuressaare, Järvamaa, Jõgeva, Viljandi, Rakvere ja Narva haigla tegutsevad “võrguvälistena” rahulikult edasi ja kedagi kosja ei oota. Küll oleme sõlminud partnerluslepingud Rakvere ja Järvamaa haiglaga. Võib vist tõdeda, et esimene võrgustumise laine on läbi.

Algselt oli võrgustumine suunatud suurhaigla asumisele üldhaigla omanike või asutajate hulka nii, et saavutati ka otsustusõigus nõukogude määramisel.

Tütarhaiglate staatusesse jõudsid väiksemad üldhaiglad, mille majandamine oli keerulisem ja personaliprobleem teravam. Olulisteks motivaatoriteks olid sellega kaasnenud investeeringud, mis aitasid parandada ravi- ja töötingimusi. Võrgustumisest senini kõrvale jäänud üldhaiglad teenindavad suuremaid piirkondi ehk neil on rohkem patsiente, nende majandamine tänu suuremale tulubaasile ei ole nii närvesööv ja kui praegused omanikud/asutajad panevad õla alla, on kergem leida ka vajalikke investeeringuid. Seetõttu on suuremate üldhaiglate eelistus olnud koostöö süvendamine suurhaiglatega eelkõige koostöö- või partnerluslepingute kaudu. Üldhaiglate poolelt võimaldab see sõlmida lepinguid samal ajal erinevate suurhaiglatega. Suurhaiglate jaoks on ka selline “mahe võrgustumine” vastuvõetav, kuid kindlasti mitte sedavõrd motiveeriv ja panustamist soodustav kui tegelemine oma tütarhaiglatega. Peresisesed mured on ju alati tähtsamad.

Suurem vastutus. Võrgustava haigla jaoks tähendab protsess eelkõige muutuvat vaadet oma osale arstiabi kättesaadavuse kindlustamisel senisest suuremal territooriumil. Viis aastat tagasi ei pidanud regionaalhaigla ega kliinikum mõtlema sellele, kuidas patsient Valga- või Läänemaal jõuaks kardioloogi või reumatoloogini.

Tänasel päeval küll. Regionaalhaigla erialakeskuste juhtidel on lausa ametijuhendis kirjas, et nad tegelevad oma eriala küsimustega tütarhaiglate teeninduspiirkondades. Tavapäraselt tähendanuks see kitsama eriala arsti kohapealseid vastuvõtte näiteks kord-kaks nädalas või kuus. Ka selline näost-näkku kohtumise võimalus säilib, kuid üha enam osalevad suurhaiglate arstid kaugemate patsientide ravis e-konsultatsiooni vahendusel. Siin on peamiseks partneriks perearst ja see annab võrgustumisele veel ühe dimensiooni. Kõik meie tütarhaiglad tegelevad esmatasandi tervisekeskuste loomisega ja sellest süveneb koostöö perearstidega veelgi.

Tütarhaigla esimene ja püsiv soov on saada arstlikku tuge. Oma arste jääb aina vähemaks. Uutele pole pakkuda täit koormust ega noorematele arstidele piisavalt põnevat ja väljakutsetega tööd. See on emahaiglale kõige ebamugavam väljakutse, kuid oleme leidnud lahendusi, et suurendada tütarhaiglates regionaalhaigla arstide panust. Mida lähemal tütarhaigla asub, seda vähem selliseid probleeme on.

Raplamaa patsiendid on Tallinna läheduse tõttu juba varasemast harjunud enam Tallinna raviasutusi külastama, samas pole erialade arv haiglas ka pärast võrgustumist vähenenud. Läänemaa haigla asub kaugemal ja patsiendid on paiksemad, seal käib regionaalhaiglast kõige rohkem arste abiks. Eriline on Hiiumaa haigla positsioon. Aastaid kahjumis olnud haigla saab uue hingamise suuresti tänu võrgustumisele. Müts maha hiidlastest arstide-õdede ees, et on suudetud üldhaiglana püsida. Ometi ilma regionaalhaigla (aga ka teiste mandriarstide) toeta see tänaseks päevaks nii enam poleks. Lisaks paistab siin paremini silma ka regionaalhaigla tugiteenuste panus. Koostöö radioloogias ja laboriuuringute vallas, veretoodete ladu, ühishanked seadmetele ja ravimitele: kogu selleks vajaliku oskusteabe sisseostmine läheks väikehaiglale kalliks.

Uus rahastamismudel. Tipuks kogu senises võrgustumises on küllap Hiiumaa haigla uuele rahastamismeetodile üleminek, mis peaks hiidlastele pikemaks ajaks andma kindluse, et haigla säilib.
Regionaalhaigla arstid ja tugiteenistused olid suuresti uue rahastamismeetodi väljatöötamise taga, mis haigekassa ja sotsiaalministeeriumi aktiivsel toel ja abil vormub põhimõtteliselt uueks ravi rahastamise lepinguks selle aasta aprillist alates. See nn Global Budget leping ei nõua haiglalt enam kindla arvu ravijuhtude täitmist, vaid kindlustab haigla materiaalse valmisoleku tagada arstiabi kokkulepitud erialadel. Kui Hiiumaa piloot õnnestub, võib sellest välja kasvada rahastus-uuendus ka teiste väikehaiglate jaoks.

Suurhaigla panus tütarhaigla tegevusse on väga laiahaardeline. See omakorda tõstatab küsimuse, milliseid tugiteenuseid ja millises mahus tütarhaigla üldse vajab kohapeal ja kas ta võikski enam keskenduda vaid otseselt ravile. Siin tuleb mängu kontsernipoliitika sõnastamine. Nii suure kui väikese huvid peavad olema kaitstud ja kõik muutused peavad andma midagi positiivset patsientide jaoks. Mitte tingimata ravi mugavuse mõttes, vaid eelkõige ravi õigeaegsuse, tulemuslikkuse ja kvaliteedi tähenduses. Seega – kontsern on nagu pere, mille tugevus ei ole vaid suuruses, vaid ka omavahelistes heades, üksteise huve arvestavates suhetes. Ja erinevalt ärikontsernidest on meie peaeesmärk sotsiaalne – patsiendi rahulolu.

Head tulemused. Senine võrgustumine on tulemusi andnud, detailides võib vaielda, kokkuvõttes võib senist hinnata heaks. Kas tuleb uus laine üldhaiglatega, kas riik soovib näha suurhaiglate vastutuse ja korraldava rolli laienemist ka suurematesse maakondadesse või arenevad uued koostöövormid hoopis piirkondlike ja keskhaiglate tasemele?

Need kõik on haiglavõrgu arengu küsimused ja küllap riik siin lähiaastail uusi arenguid initsieerib. Seniks arendame meie oma kontsernisuhteid ja teeme sisulist koostööd kõigiga, kel selleks huvi.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.