Valvekliiniku juht: on küll võimalik!

Valvekliiniku juht ja arst Ingmar Lindström.
Valvekliiniku juht ja arst Ingmar Lindström.

Läinud nädalal toimunud erakorralise meditsiini konverentsi üks kandvaid teemasid oli erakorralise meditsiini osakonda koormav peremeditsiini sihtrühm. Ühe lahendusena on välja käidud haigekassa rahastusega valvekliinikute algatamist.

Avaldame Tallinnas tegutseva ja erakapitalil põhineva Valvekliiniku juhi ja arsti Ingmar Lindströmi  loal tema arvamuse erakorralisest meditsiinist ja esmatasandi arstiabist. Kommentaar ilmus algselt perearst Eero Merilinnu sotsiaalmeedialehel.

"Valvekliinik on juba üle aasta peamiselt esmatasandisse kuuluvate erakorraliste muredega patsiente vastu võtnud. Haigekassa lepingut meil tõesti pole, aga miks, sellest täpsemalt allpool…

Arvan, et diskuteeritav EMO-probleem on laiem. Patsient pääseb ju ka silma-, naha-, naistearsti ja psühhiaatri juurde perearsti saatekirjata, misläbi järjekorrad ka nende erialade juurde on pikad ja käiakse sealgi "näpule plaastrit panemas". Seetõttu peavad tegelikud abivajajad pikemalt ootama.

Kui on pakutud varianti, et saatekirjata ei saa nende erialade juurde, siis on maalitud hirmsaid pilte sellest, kuidas vaesed patsiendid jäävad kõik pöördumatult vastavalt pimedaks, lööbeliseks, rasedaks ja hulluks, sest ei pääse kitsama eriala spetsialisti juurde. Hiljuti, kohtumisel radioloogidega (et arutada ultraheli-koolituse pakkumist ka perearstidele) jäi mulje, et kui mitte-radioloogilise eriala kolleeg saaks loa viibida ultraheliaparaadi läheduses, siis jäävad patsiendid veel haigemaks...

Mind on alati pannud imestama Soome lahe imetabane efekt targendada Eesti kolleege suunal Soome ja rumaldada neid suunal tagasi Eestisse, sest valdkondadega, millega Eesti (pere)arstil on lubatud töötada Soomes, on neil "puudulike teadmiste" tõttu takistatud tegeleda Eestis, sest "kindlasti hakkab midagi hirmsat juhtuma". On loomulikult näiteid Soomest, kus esmatasandi kolleeg on eksinud olukorras, mil kitsama eriala spetsialist ei oleks. Kõik me oleme aga eksinud (üks kardioloogist kolleeg küll väitis, et tema pole; nime jätan hetkel enda teada) ning üksikute negatiivsete näidete tõttu ei hakkaks ma süsteemsele lähenemisele jalga ette panema.

Tunnistan, et Soome ülikoolides ja residentuuris on ka koolitus teisel tasemel, praktiline, iga valdkonna resident teeb arsti tööd igal eriala residentuuri kuuluval erialal, mitte ei vahi üle "pärisarsti" õla, aga sellegipoolest saadakse Tartu Ülikooli taustaga Soomes hakkama – diagnoositakse, ravitakse, protseduuritatakse ilma, et keegi kõõrdi vaataks, et mida sa perearst endast õige mõtled, kuidas julged patsiendi silma vaadata või nahka puudutada…

Minu oletus on, et kellelegi on selline süsteem/süsteemitus kasulik – näiteks mainitud erialade erakliinikuid on mitmeid ja üldiselt läheb neil hästi (+ patsiente saab kutsuda otse vastuvõtule ilma selge kliinilise näidustuseta ning ilma häiriva perearstita seal vahel). EMOde koormatus on tõenäoliselt samuti kellelegi siiski kasulik (võibolla labori- ja radioloogiliste teenuste kaudu?) ja olemasolevat süsteemi pole seetõttu muudetud.

Soome esmatasandi valved on järjest rohkem haiglate külge integreeritud ning triaažiõde otsustab kelle juurde patsient pääseb. Esmatasandi valvearsti juurde võib saata ka kiirabiga saabunud patsiendi, kiirabi võib kodus käies patsiendile öelda: jah, Te vajate arstiabi, kuid mitte kiirabitransporti, minge oma autoga või kutsuge takso. Soome EMO- ja kiirabisüsteem on erinevad Eesti omast ehk et üks-ühele võrrelda ei saa, aga keegi julge ja tõenäoliselt mitte väga pikka poliitilist karjääri lootev inimene võiks mõned põhimõtted paika panna ning otsustada, milline on parim variant kogu süsteemile ja patsiendile seal sees, mitte ainult kitsamale erialale või haiglale vmt. Lahkumisest teatanud minister Ossinovski on edukalt vastu pidanud alkoholiteemalistele rünnakutele dehüdratatsiooni käes vaevlevate Lätisse sõita soovijate poolt, mistõttu oletan, et temas oleks olnudjõudu teha süsteemseid otsuseid ka meditsiinis – soovin selles edu tema järglasele, kuid mõistan, kui teda ei saada edu, sest kindlasti leidub neid, kes arvavad et igasuguseid tervishoiualaseid muutuseid peaks tegema vaid meditsiiniharidusega inimene niisamuti nagu mitte-alkohoolik ei tohiks alkoholi valdkonda reguleerida…

Eelolevast tulenevalt ei otsi meie Valvekliinik hetkel aktiivselt haigekassa lepingut, sest üks meie eesmärk on olemasolevaid piire laiendada, näidata, et on küll võimalik ning mitte piirata end raamidega, kus sulle öeldakse, et nii pole kombeks – Eestis nii ei tehta, pole võimalik jne.

Valvekliinikus töötavad nii Soome kogemusega kui ka vastava kogemuseta kolleegid ehk et Soome kogemus ei ole eelduseks, et tööle pääseda. Samas, kuna Soome on lähim riik, kus taoline esmatasandi valve toimib, siis on Soome kogemusega mõnevõrra ehk lihtsam meie juures töötada.

Sama võib öelda ka patsientide kohta – Eestis viibival Valvekliinikut külastaval Soome patsiendil on veidi parem ülevaade meie võimalustest ja oskustest, sest esmatasandi valvesüsteem on nende jaoks tuttav. Eesti inimene sageli helistab eelnevalt ja küsib veidi kõhklevalt, et kas me ka retsepte, analüüse, EKG-d teeme, töövõimetuslehti väljastame, naha- ja silmahaigustega tegeleme, lapsi üle vaatame jne. Ehk Eesti inimese jaoks on esmatasandi valve veel küllalt tundmatu valdkond ning eelnevalt/paralleelselt tuleks korralikult teavitustööd teha juhul, kui on plaanis taolist teenust riiklikul tasandil laiemalt pakkuma hakata."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.