Rinnavähk ei tunne vanusepiire

Riina Kütner, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-kirurg
Riina Kütner, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-kirurg

Vähi tekkeprotsess on keeruline, selle algust on võimatu täpselt kindlaks teha ning ka ühte ja konkreetset tekkepõhjust ei ole selgunud. Rinnavähk on enimlevinud pahaloomuline kasvaja naistel ja enamuses riikides on haigestumus tõusuteel.

Miks just rinnavähki rohkem esineb kui teiste paikmete pahaloomulisi kasvajaid, selle kohta andmed puuduvad. Küll aga on rinnanäärme kude muutuv vastavalt erinevatele arenguetappidele ning rakud küpsevad lõplikult alles esimese sünnituse ajaks, enne seda on kude väga vastuvõtlik välismõjutustele. Seetõttu on viidatud ka enne esimest sünnitust pikka aega tarvitatavate antibeebipillide kasutamise seosele rinnavähi tekkega.

Noorematel naistel on rinnavähki harva, kuid täiesti välistada seda ei saa, varasemad juhtumid vast alates 23. eluaastast, üksikjuht 19aastasel Li Fraumeni sündroomiga neiul. Vähi tekkerisk tõuseb vanuse tõustes, seega ei pea paika vanemate prouade arvamus, et “ma juba nii vana, ega mul enam vähki ei teki”. Haigestumuse piik on 45 eluaastast ülespoole. Viimastel aastatel on märgata, et sõeluuringu vanusegrupis (siiani 50–62, edaspidi kuni 69) on varasema staadiumi vähki rohkem kui teistes vanusegruppides.

Skriinimine on vajalik

Eriti Eestis on sõeluuringul väga oluline osa rinnavähi avastamisel, sest spetsialiseerunud rinnakabinette on suhteliselt vähe ning (keskealised) naised leiavad harva aega ja sisemist sundi uuringutele pöörduda, teatavasti aga varane rinnavähk mingeid vaevusi ei põhjusta. Küll aga on terviseteadlikumad nooremad naised, kellest mitmed on teinud ka geeniteste (eriti need, kel peres rinna- või munasarjavähk) ja kes soovivad ja oskavad leida võimalusi oma tervise eest hoolitsemiseks.

Nooremas eas teevad naistele siiski rohkem muret healoomulised muutused – ligikaudu 75% tööealistest naistest esineb aeg-ajalt rinnavalusid, mille puhul näärmekoes tegelikult muutusi ei esinegi. Veel noorematel esineb healoomulisi kasvajaid fibroadenoome, mis ka alati kirurgilist ravi ei vaja. Healoomulisi tihenemisi põhjustavad ka fibroostsüstilised muutused, eritist rinnast sageli juhalaienemised või juhasisesed papilloomid. Siiski on mõistlik kaebuste tekkimisel suunata naised kas rinnakabinetti või mammoloogi konsultatsioonile, seejuures ei tohi eirata ka rasedatel ja laktatsiooniperioodis olevate emade kaebusi, kuna kahjuks esineb vähki ka selles eluperioodis ning üsna tihti jääb diagnoos sel puhul hiljaks.

Üha rohkem püütakse maailmas teha rinda säästvaid operatsioone. Kui kasvaja on laiemalt levinud, siis alustatakse sageli ravi ettevalmistava süsteemraviga (neoadjuvantne ravi), mis võimaldab kasvaja mahtu redutseerida ning seeläbi rinda säästa.

Olulisemad uuringud

Rinna eemaldamise korral on ka Eestis võimalik haigekassa poolt kompenseerituna rinda taastada. Milline meetod selleks valida ning kas teha kohene või hiline taastus, seda otsustab multidistsiplinaarne konsiilium. Operatsioonieelselt tehakse sageli lisaks mammograafiale ja ultraheliuuringule ka rindade magnetuuring, mis on väga tundlik ning võimaldab eristada ka väiksemaid lisakoldeid, mida ehk tiheda rinna foonil mammograafial ei nähta. Kahjuks on sel puhul sageli vajalik rinna eemaldamine.

Viimasel Euroopa Varase Rinnavähi konverentsil, mis toimus 21.–23.03 Barcelonas, rõhutati kaenlaaluste sõlmede opieelse UH-uuringu olulisust, biopsia võtmist kahtlastest sõlmedest ning vajadusel ka vähist haaratud sõlmede klipsimist, et neoadjuvantravi hea efekti korral teha valvursõlme biopsia ja ning võimalusel vältida aksillaarkoopa puhastust. Kirurgilise ravi juures ongi peatähelepanu praegu suunatud aksillaarkoopa täieliku puhastamise vältimisele, et ära hoida võimalikku tüsistusena turse teket käel. Kuna rinnavähil on mitu erinevat bioloogilist alatüüpi, mille edasine ravivajadus ja -meetodid on erinevad (nagu ka taastekkeriskid), siis soovitatakse ka järelravi määramisel pöörata rohkem tähelepanu just bioloogilisele tüübile, mitte niivõrd staadiumile.

Haigekassa rahastusest

Lisaks kasutusel olevatele raviliikidele (kirurgiline, tsütostaatiline, bioloogiline, hormoon- ja kiiritusravi) käivad uuringud ka immuunravi osas (pembrolisumab), esimesed immuunmarkerid on selgunud, kuid parimate ravikombinatsioonide väljaselgitamine nõuab veel aega ning otse loomulikult rohkelt ressursse.

Positiivse noodiga lõpetades on tore, et meie haigekassa on leidnud võimaluse rahastada kaugelearenenud HER2 positiivse rinnavähi dupleksravi teatud grupile patsientidele (pertuzumab) ning teise rea ravina bioloogilise ravi kombinatsiooni tsütostaatikumidega (trastuzumab-emtansine).

Ootel on taotlused hormoontundlike haigusvormide kombineeritud raviks mõeldud CD4/6-inhibiitorid (palbotsükliib, ribotsükliib, abematsükliib).

Lisa kommentaar

  • Riina Kütner, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg-onkoloog, multidistsiplinaarse meekonna juht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

17. aprill 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

märts 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.