Eesnäärmevähi sõeluuringu vajadus on endiselt olemas

Uroloog Ülo Zirel
Uroloog Ülo Zirel

Märtsis toimus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) rahvusvaheline interdistsiplinaarne koostööseminar “Eesnääre”, kus tutvustati ka eesnäärmevähi tänapäevase käsitlusmeetodi ravinostikat ehk prostanostikat Eestis. Arutati ka sõeluuringu vajalikkust.

Interdistsiplinaarsete koostööseminaride kontseptsiooni autor, regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonna juhataja professor Sergei Nazarenko selgitas seminari eel, et eesnäärmevähi puhul on tegemist üliolulise meditsiinilise ja sotsiaalse probleemiga. “Eeldatava eluea kasvades puudutab eesnäärmevähk pea igat perekonda. Arstiteaduslikust aspektist on teemaks, millised diagnoosimis- ja ravimodaliteedid on tervishoiu käsutuses ja kas neid vajadusel rakendatakse,“ rääkis Nazarenko. Uute arstiteaduslike tõenduspõhiste andmete jõudmine ravijuhistesse ja tavapraktikasse võtab aega, seepärast valmistab seminar tema sõnul osalejaid ette uuteks arenguteks.

Uni mõjutab ka mehe teist südant

Seminar algas tuntud unearsti Erve Sõõru ettekandega. Tema sõnul põhjustavad eesnäärmehaigused unehäireid ja vastupidi. Krooniline insomina tõstab kaks korda eesnäärmevähi haigestumise riski. Ta tõi esile PERHis tehtud 2000 mehe uuringu, keda küsitleti ka öise tualetis käimise kohta. Selgus, et mida rohkem nad seda teevad, seda tõsisema raskusega uneapnoe neil on. Sõõru selgitas, et uneapnoe episoodi ajal hingamisteed sulguvad, hapnikutase langeb ja süsihappegaasi tase tõuseb, veri muutub happelisemaks, südametöö kiireneb ja kopsuveresooned ahenevad. “Kehas antakse valesignaal ka vedelikutaseme kohta: üleliigne tuleb eemaldada ja minna tualetti,” jätkas Sõõru. Ta kinnitas, et ravi tulemusena väheneb noktuuria oluliselt.

Uroloog Elari Valk ja radioloog Sünne Remmer rääkisid prostatast üldisemalt. See on eksogriinne organ, mis toodab seemnevedelikku ja mis kaalub nooremas eas meestel 30–40 grammi ja hakkab vanusega tihti suurenema. Tavaliselt see jagatakse paremaks ja vasakuks sagaraks ja eristatakse nelja tsooni. Kuni 80% vähki leitakse perifeersest tsoonist.

“Kuidas eesnääret vaadelda?” jätkas Remmer. Kõhukoopa ultraheli (UH) ei ole tema sõnul parim variant. Üks täpsemaid meetodeid on transrektaalne UH diagnostika. Samas pole see sobilik maliigsete kollete leidmiseks. Eesnäärme biopsia võetakse samuti UH kontrolli all.

“Magnetresonantstomograafia on hetkel ainus sobiv uuring võimaliku vähikolde ja lokaalse leviku hindamiseks,” lisas Remmer. Kompuutertomograafia ei ole tema sõnul prostata hindamiseks sobiv, sest sellega ei saa tsonaalseid koldeid hinnata, ehkki mahu info see siiski annab.

Doktor Valk jätkas, et eesnääre toodab mitmeid aineid, millest üks on PSA – eesnäärmevähi marker. “Alkohol, jood ja vähesed ravimid on võimelised eesnäärme vedelikku tungima – üldiselt on eesnääre aga kaitsja,” jätkas Valk. Ta lisas, et enne igasuguseid uuringuid on vaja patsient läbi katsuda, sest vähikude on tihedam ja PSA ei ole paraku lõpuni usaldusväärne.

Uroloog Ülo Zirel PERHist jätkas ülevaatega kusemishäiretest vanemaealistel meestel ehk vanuses 60+. Peamiseks probleemiks on neil eesnäärme healoomuline suurenemine. “Kusemishäireid võivad põhjustada ka muud haigused,” lisas ta. Eakamad mehed, kellel on südamehaigused, diabeet, võivad kannatada kusemishäirete all, mis ei ole üldse seotud eesnäärmega.

Vähki leitakse igal kuuendal

Üle 60aastastel meestel esineb kõige rohkem eesnäärme hüperplaasiat, lausa 4/5 juhtudel, eesnäärmevähki leitakse umbes kuuendikul. Põletikku esineb selles vanuses juba vähem. Hüperplaasia annab kaebusi vaid pooltele ja neist omakorda vaid pooled pöörduvad arsti poole. Neist omakorda vaid 4–6% vajavad operatiivset ravi.

“Enamik vajavad nõustamist elustiili, toitumise ja käitumise osas,” rääkis Zirel. Medikamentoosset ravi vajavad umbes 30%, nõustamist 60%. “Kõige ohtlikum on, kui haigel ei ole kaebusi või need on pealtnäha tühised ja ei seostu uroloogiaga, nagu näiteks, et püksirihm ei lähe kinni, aga tegelikult on põies kaks liitrit uriini ja mees ise ei tunne seda,” jätkas uroloog. Kui aga on ainult kaebusi ja esineb eesnäärme suurenemine, kuid kuse äravooluhäiret ei esine, peaks mõtlema üliaktiivse põie sündroomi peale.

“Küsimus on, kuidas haigustunnuseid objektiviseerida,” jätkas doktor. Selleks on tema sõnul hea vahend rahvusvaheline eesnäärme sümptomite skoor seitsme küsimusega, mille täidab kas patsient või õde. Teiseks kasutatakse urineerimispäevikut, mis pole küll nii levinud. “Selline päevik on tähtis, kuna selle abil saab välistada eesnäärme poolt tekitatud vaevusi teistest haigustest tingitud probleemidega,” rääkis Zirel.

Eesnäärme suurust määrata on tänapäeval väga lihtne. “Suurus ei oma tegelikult haiguse olemuse mõttes mingit tähtsust,” jätkas ta. “Selle hindamine on tähtis just uroloogidele, et valida, millist operatsioonimeetodit kasutada,” lisas arst.

Jääkuriini mõõtmine väga tähtis

Üks aspekt on hüperplaasia puhul keskmise sagara olemasolu, mis tekib kahe tavalise sagara vahele. “Selle puhul reeglina medikamentoosne ravi ei toimi ja tuleks valida operatiivne ravi,” selgitas Ülo Zirel. 

Uroloogid mõõdavad igapäevaselt ka jääkuriini, uriinivoolu kiirust. Igapäevane diagnostikakomplekt koosneb mitmest asjast, näiteks PSA, kusemishäirete küsimustik IPSS, transrektaalne ultraheli uuring.

Kirjanduse järgi on kõige tähtsam ravi alustamise põhjus hüperplaasia sümptomite ja jääkuriini esinemine. “Vanus, eesnäärme suurus, PSA ei näita edasisi riske ja prognoosi,” lisas ta.
Riski järgi saab mehed jagada mitmesse gruppi. Madalasse gruppi kuulub näiteks mees, kelle jääkuriin on 50–150 ml ja IPSS rohkem või võrdne 8-ga.

Medikamentoosset ravi on kolme tüüpi. Esimene valik on alfa-adrenoblokaatorid, selle eri põlvkonnad. Edasi on 5-alfa-reduktaasi inhibiitorid ja ka kombinatsioonravimid. Needki on Zireli sõnul efektiivsed. “Kõigil neil ravimitel on aga oma kõrvaltoimed, millega kindlasti tuleb arvestada,” lisas ta.

Kirurgilise ravi näidustusi väga palju tema sõnul ei ole, kuid need on olulised, nagu näiteks krooniline ja äge uriini ssioon, korduvad urotrakti infektsioonid, kusepõiekivid ja neerufunktsiooni langus.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.